Ruumimetafoori sõnastuse määrab kultuurikeskkonna eripära. Metafoori aluseks on kogemus, mis määrab, mis on ülal ja mis all, mis on ratsionaalne ja mis emotsionaalne. Samas on ülal või all asetsemine skaleeritav asub kõrgemal või madalamal ka vastavalt kogemusele. Mingi metafoori paiknemise määrab siiski kogemus, mitte lihtsalt sõnastatus või selle mõistmine, vaid selle füüsiline tunnetamine. Me ei tea metafooride kogemuslikust alusest kuigi palju, kuid ühtegi metafoori ei saa täielikult mõista ega kirjeldada sellest lahus. Kogemuslik alus etendab olulist osa selliste metafooride toimimise mõistmisel, mis eri laadi kogemustel põhinemise tõttu omavahel kokku ei sobi. Näited ruumimetafooride toimimisest näitlikustatud väljenditega: TUNDMATU ON ÜLAL ,,Miskit on õhus" ja TUTTAV ON ALL ,,Asi on paika pandud" on sidus metafooriga MÕISTMINE ON HAARAMINE "Mu pea ei võta seda"
Piaget’ järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses olemasolevate kogemuslike skeemide ja väliskeskkonnas tajutava vahel. Seda protsessi nimetab ta tasakaalustamiseks ning see on igasuguse õppimise liikumapanevaks jõuks. Kõik inimesed püüavad akkomodatsiooni- ja assimilatsiooniprotsessiga korrastada oma kogemust (praktikat) ning anda sellele arukamat tähendust, et seeläbi savautada juba olemasolevate skeemide ja kogemuslikust praktikast laekuva informatsiooni kooskõla. 8. Millised on intellekti kujunemise põhiastmed Piaget järgi? Sensomotoorne perioon (0-2. eluaastani) Liigutuste eesmärgipäraseks muutumine. Nähtu jäljendamine. Esemete permanentsuse taju (9. elukuul). Oma potentsiaalsete toimingute, tuttavate objektide või nähtuste ettekujutamine. Operatsioonide-eelne periood (1,5-7. eluaastani)
Piaget`järgi on inimese huvi suunatud tasakaalu saavutamisele teadvuses olemasolevate kogemuslike skeemide ja väliskeskkonnas tajutava vahel. Seda protsessi nimetab ta tasakaalustamiseks ja see on igasuguse õppimise liikumapanevaks jõuks. Kõik inimesed püüavad akommodatsiooni- ja assimilatsiooniprotsessiga korrastada oma kogemust ning anda sellele arukamat tähendust, et seeläbi saavutada juba olemasolevate skeemide ja kogemuslikust praktikast laekuva informatsiooni kooskõla. Mida vanemaks me saame, seda keerulisemad keskkonnailmingud köidavad meie tähelepanu, sest meie tundlikkus kasvab järkjärgult. Intellekti kujunemise põhiastmed Piaget järgi. Piaget jõudis järeldusele, et laste arutlusvõimes toimuvad nende arengu käigus astmelised muutused. Iseenesest polnud see idee midagi uut, aga Piaget`mudel erines selle poolest, et see põhineb eksperimentaalsetel tõenditel.
(U-mudel) kui ka innovatsioonil põhinev rahvusvahelistumine (I-mudel), baseeruvad mõlemad ettevõtte osalemisel välisturul. Kui U-mudel baseerub oma rõhuasetusega rohkem õppimise teoorial ja esindab dünaamilist mudelit, siis I-mudel aga asetab rõhu sammhaaval rahvusvahelistumisele. I-mudeli puhul on selgem arusaam rahvusvahelistumise protsessi eelduste jadast või ajaraamidest. . I-mudel võtab samuti arvesse, et välisturule laienemine on kasvav protsess ja sõltuvuses kogemuslikust õppimisest. Kuid I-mudeli juures on veel palju muid väliseid aspekte arvesse võetud nagu poliitika, teised ettevõtted, konkurents, riigiasutused, ettevõtte juhtkond jne Lihtne mudel: Selles mudelis sisemised või välised keskkonnamuutused toovad kaasa sisestusrežiimi vastuvõtmist valitud riigis. Nagu mõnedes selgitustes arutatud see väljendab ettevõtte rahvusvahelist laienemist innovatsiooni. Sellest tulenevalt
kõrvale. Thomas püüab aga põhjendada usu õigustatust mõistuse kõrval. Thomas leiab, et Jumal ise on inimese mõistusega varustanud, mistõttu läheneb Thomas Jumalale uuest vaatevinklist: Jumal on teaduste isand. Sellest tulenevalt toimus pööre empiirilise maailmavaate, ratsionaalse analüüsi ja teadusliku uurimise suunas. Thomas leiab, et inimesel on kaks erinevat tunnetusviisi: loomulik usk e mida inimene tunnetab oma kogemuslikust horisondist lähtuvalt ja üleloomulik usk e mida inimene tunnetab Püha Kirja kaudu. Seejuures lähtub filosoofia loomulikust e ratsionaalsest tunnetusest ning teoloogia Jumalast lähtuvast tunnetusest. Thomas esitab 5 jumalatõestust. Seejuures lükkab ta a priori tunnetused kõrvale. Tema tõestused lähtuvad kogemusest. Toob ära 5 jumalatõestust: 1. Igasugune liikumine ja muutumine nõuab liikuma panijat esimene liikuma panija, kes ise on liikumatu, on Jumal. 2
· Usk armu läbi headus (summum bonum). · Raamat koosneb kolmest osast ja on jagatud 512 · Kaks tasandit küsimuseks, millest igaüks on jagatud mitmeks · Tuleb täpselt eristada, mida inimene n.ö. "alt" oma uurimispunktiks. kogemuslikust horisondist lähtuvalt tunnetab ja · Õpetus analoogiatest mida ta tunnetab "ülalt" Jumala enda perspektiivist · "Jumal ületab inimlikku arusaamist ja kõnet. inspireeritud Pühakirja kaudu. Jumalat tunneb kõige paremini see, kes tunnistab, · Alumisel tasemel asub loomulik tõde. et miski, mida ta iganes mõtleb või ütleb, ei küüni
annaabi.ee 
