Tudengi kodune keel pole eesti keel. Induktivism: Teadus kui kogemuslikest faktidest tuletatud teadmised 1. Selgita milline on Alan Chalmersi sõnul tavaarusaam faktide ja teaduse seosest. Kas nõustud, et selline arusaam on levinud? Faktide ja teaduse seos seisneb sellel, et teadus põhineb faktidel. Faktid on need väited, mis on eksperimendi käigus kontrollitud või selgeks tehtud. Samuti peavad faktid olema need, mis üldjuhul on järele uuritavad, käega katsutavad ning silmaga nähtavad. Nõustun
me maailma kogeme. Locke väitis: “Ei ole olemas kaasasündinud ideid ja pole ka kaasasündinud mõistmist sellest, missugune see maailm lõppkokkuvõttes on.”. Sellest võib välja lugeda seisukoha, et maailmas peaks olema üks kindle viis, kuidas seda mõista, aga kuna me ei mõista maailma ühtemoodi, siis ei saa olla ka kaasasündinud “ideid” maailmast. Tema teooria kohaselt on “idee” otseselt kogemuslik või kogemuslikest ideedest kokku pandud. Empirismis hinnatakse kõrgelt ka meeleelundeid nagu kõrvad, silmad, nina jne, sest ilma kõrvadeta poleks helisid, silmadeta-värve ja ninata-lõhna. Siiski ei saa kõike meeltega tajuda ning asjad, mida saab on inimesele piiratud ning kogutud infole ei saa alati kindlaks jääda. Neid tuleb omakorda kontrollida teiste meeltega. Näiteks kuuldes pimedas, et teises toas kukkus midagi võib hirmust tekkida reaktsioon “Appi! Mu kodus kummitab
Teisest küljest, nii elektromagnetiline kui ka nõrk tuumajõud kasvab suurtel energiatel. Seega teatud energia korral, mida nimetatakse suureks ühendusenergiaks , saavad need kolm jõudu võrreldavaks. Tõenäoliselt peab selle ühendusenergia väärtus olema 1015 GeV. Ühendteooria laboratoorne testimine on võimatu, sest käesoleval ajal ei anna ka kõige võimsamad kiirendid sellist energiat. Mudel ja teooria Teadus kujutab endast kogemuslikest faktidest tuletatud uusi teadmisi. Sellepärast mängib füüsikas olulist rolli kogemus ehk see, mida me näeme, kuuleme, puudutame. Nimetame seda protsessi vaatluseks. Vaatlustulemuste üldistamise teel saadakse teadmisi antud nähtuse olemuse kohta. Teaduslik vaatlemine läbib järgmised etapid: 1. Küsimuse või hüpoteesi püstitamine Näiteks: Kas keha liikumine on pidev? 2. Kogemuslikest faktidest järelduste tegemine Näiteks: Aristoteles tegi järelduse, et kehade
Küsimus- kas kehade liikumine on pidev protsess, ja kas sellel on alati algus ja lõpp?Vaatluse tulemus: Jälgides keha liikumist horisontaalsel pinnal, veendume, et sõltumata pinna iseärasustest peatub liikuma pandud keha varem või hiljem. See on kogemuslik fakt. Näide 2: Vaatleme kehade liikumist. Küsimus: Miks kehad liikuma hakkavad?Vaatluse tulemus: Kõik kehad hakkavad liikuma siis, kui neid liikuma pannakse st kui neid mõjutavad teised kehad.Kogemuslik fakt. Kogemuslikest faktidest tehtavad järeldused võivad olla väga erinevad. Näide: Aristoteles järeldas Näitest1, et kehade loomulik seisund on paigalolek, aga Galilei mõistis, et peatumise põhjuseks on hõõrdejõud, mille puudumisel liiguks keha lõpmatult. Mõlemad teadlased lähtusid samast vaatlustulemusest. Täiuslikum vaatlus on eksperiment- nähtusi uuritakse mitmesugustes tingimustes, mida saab muuta teadlikul ja kontrollitaval viisil. Näide: Vaatleme kehade liikumist. Eksperimendi
kaardiga, mis on meie keel, kuid igakord kui tahame aru saada, et kus me viibimine, et ümbrus oleks tähenduslik, peame nö vaatama kaarti, et kuidas see keeleliselt meile on kirjeldatud. Osa märkide repertuaaris: saame ise väljendada, ükskõik kas see on selgitus lillekasvatusest, leiutis, keemiline katse, või uus viis kuidas noormees armastust avaldada. Need kõik eneseväljendused tulenevad meie oma sisemistest kogemuslikest mõistetest, kuid nüüd on olemas märkide repertuaar, mida saab kasutada selleks, et kuidas ennast väljendada kultuuriline tegevus, tähenduste loomine on eneseväljendus, mis toetub nendele väidetele, mis meile on varem esitatud ja mida me oleme vastu võtnud. Väite vastuvõtt ja märkide repertuaar Iga kord kui keegi ennast kul. väljendab teeb ta ka alati pakkumine. nt luuletus, kui see avalda siis põhineb see eeludsel et on kedagi kes tahab seda lugeda. nt
Kuidas defineerida autorit ehk kes on autor kui on palju osalisi? Avaliku puhul. Autorlusega kaasneb vastutus. Publikatsiooni avaldamine pole viimane samm, sest peab tegema parandusi oma töö osas kui vead on ilmunud – autori kohustus. Autorluse üle otsustamine – oleneb panusest. Chalmersi peatükid: Sissejuhatus ja 1-4 peatükk: probleemid teadusega Põhiline sõnum on, et teadust ei saa kindlalt usaldada. 1 – peatükk. Induktivism: teadus kui kogemuslikest faktidest tuletatud teadmised 1.Teadus on tõestatud teadmine. Teaduslikud teooriad tuletatakse rangelt faktidest, mida saadakse teada vaatluse/eksperimendi teel. Teadus on objektiivne, mida saab usaldada, sest nad on objektiivselt tõestatud teadmised. Rahvapärane arusaam teadusest hakkas levima 17. sajand Galilei ja Netwtoniga (23-24). 2.Naiivinduktivisti arvates algab teadus vaatlusest (25-29). Saadud vaatlusotsustused kujundavad pinna, millelt saab hakata tuletama teaduslikke
ratsionalismi tema parimal kujul, saame konservatiivse seisukoha. Kuhni positsioon ei anna meile mingit võimalust kindla teadlaskonna otsustuste ja toimimisviisi kritiseerimiseks." Chalmersi arva- tes oleks vajalik teadust analüüsida. Analüüsimisel on vaja arvestada teaduses püstitatud eesmärki- dega. Samas tuleb keskenduda teaduse iseloomulikele joontele, hoolimata sellest, mida teadlased võiksid mõelda. Induktivism käsitleb teadust teadmistega, mis tulenevad kogemuslikest faktidest. Niimoodi saadakse aru teadusest, mille tõesus põhineb inimeste kogemuslikel faktidel, mis omakorda on võimalik saada vaatluste või eksperimentide käigus. Teaduses ei arvestata inimese isiklikke arva- musi, eelistusi ega spekulatiivseid kujutusi. Seega baseerub teadus nägemisel, kuulmisel, puudutamisel jne. Järelikult on teadus objektiivne. Teadmised, mis on tõestatud, on usaldusväärsed ja järelikult on need ka teaduslikud teadmised
ratsionalismi tema parimal kujul, saame konservatiivse seisukoha. Kuhni positsioon ei anna meile mingit võimalust kindla teadlaskonna otsustuste ja toimimisviisi kritiseerimiseks." Chalmersi arva- tes oleks vajalik teadust analüüsida. Analüüsimisel on vaja arvestada teaduses püstitatud eesmärki- dega. Samas tuleb keskenduda teaduse iseloomulikele joontele, hoolimata sellest, mida teadlased võiksid mõelda. Induktivism käsitleb teadust teadmistega, mis tulenevad kogemuslikest faktidest. Niimoodi saadakse aru teadusest, mille tõesus põhineb inimeste kogemuslikel faktidel, mis omakorda on võimalik saada vaatluste või eksperimentide käigus. Teaduses ei arvestata inimese isiklikke arva- musi, eelistusi ega spekulatiivseid kujutusi. Seega baseerub teadus nägemisel, kuulmisel, puudutamisel jne. Järelikult on teadus objektiivne. Teadmised, mis on tõestatud, on usaldusväärsed ja järelikult on need ka teaduslikud teadmised
ratsionalismi tema parimal kujul, saame konservatiivse seisukoha. Kuhni positsioon ei anna meile mingit võimalust kindla teadlaskonna otsustuste ja toimimisviisi kritiseerimiseks.“ Chalmersi arva- tes oleks vajalik teadust analüüsida. Analüüsimisel on vaja arvestada teaduses püstitatud eesmärki- dega. Samas tuleb keskenduda teaduse iseloomulikele joontele, hoolimata sellest, mida teadlased võiksid mõelda. Induktivism käsitleb teadust teadmistega, mis tulenevad kogemuslikest faktidest. Niimoodi saadakse aru teadusest, mille tõesus põhineb inimeste kogemuslikel faktidel, mis omakorda on võimalik saada vaatluste või eksperimentide käigus. Teaduses ei arvestata inimese isiklikke arva- musi, eelistusi ega spekulatiivseid kujutusi. Seega baseerub teadus nägemisel, kuulmisel, puudutamisel jne. Järelikult on teadus objektiivne. Teadmised, mis on tõestatud, on usaldusväärsed ja järelikult on need ka teaduslikud teadmised
annaabi.ee 
