Aeg-ajalt heitis põder pilku lumme mattunud maja otsaaknale. Sealt paistis kuusk, mida ennist oli metsateel kantud. Kuuse okstel sätendas jälle valget, justkui oleks toas sinna uut lund sadanud. Okste peal ja vahel vilkusid pisikesed tähesilmad. Põdra kõrvu ulatusid hääled, mida ta varem ei olnud kuulnud. Toas lauldi ja mängiti pilli. Kui põder varasematel aegadel oli inimeste eluasemetele lähenenud, olid koerad aegsasti kisa tõstnud. Nüüd olid õued vait, nagu oleks koeradki seal toas kuuse ümber. Jalgu kõrgele tõstes astus põder piki aeda, igati rahul vaikse öö ja õunapuukoore maitsega suus. Hommikueelseks uneks laskus põder sealsamas aia taga lumele. Pikka kaela painutades toetas ta oma hiljuti nudiks jäänud pea kõverakstõmmatud jalgadele. Tähed toakuuse okstel olid kustunud, kuid taevas sirasid nad endiselt. Põder nägi unes uut kevadet. Pajupuhmad haljendasid. Kraavides vulises vesi ja põdra pead ehtis jälle uhke sarvekroon.
Kuna aga vähesed lugeda oskasid, siis said sead reegleid oma tahtmise järgi muuta ja nendega loomi mõjutada. Kõik vastuhakkajad kõrvaldati. Parteid loomadel küll polnud, aga sarnaselt Venemaale, saadi olla vaid sigade (kui grupi) ideede poolt. Tööd tegid loomad alguses suure innuga, sest oli lootus helgemale tulevikule. Ainult sead ei pidanud füüsilist tööd tegema, sest nendel lasus tähtis mõttetöö. Koeradki olid füüsilistest tegemistest vabastatud, sest neid kasutas Napoleon terrori teostamiseks, loomade hirmutamiseks ja oma tahtmise saavutamiseks. Sigadel oli hea väljaaetud peremehe majas elutseda, teised loomad pidid elama aga kitsikuses ja tihtipeale külmetama. Propaganda järgi pidi vara kõigil ühine olema, kuid sead kasutasid seda siiski peamiselt enda huvides. Farmis kehtestati algselt seadus, et iga loom annab endast nii palju kui ise heaks arvab ja suudab
Kuna aga vähesed lugeda oskasid, siis said sead reegleid oma tahtmise järgi muuta ja nendega loomi mõjutada. Kõik vastuhakkajad kõrvaldati. Parteid loomadel küll polnud, aga sarnaselt Venemaale, saadi olla vaid sigade (kui grupi) ideede poolt. Tööd tegid loomad alguses suure innuga, sest oli lootus helgemale tulevikule. Ainult sead ei pidanud füüsilist tööd tegema, sest nendel lasus tähtis mõttetöö. Koeradki olid füüsilistest tegemistest vabastatud, sest neid kasutas Napoleon terrori teostamiseks, loomade hirmutamiseks ja oma tahtmise saavutamiseks. Sigadel oli hea väljaaetud peremehe majas elutseda, teised loomad pidid elama aga kitsikuses ja tihtipeale külmetama. Propaganda järgi pidi vara kõigil ühine olema, kuid sead kasutasid seda siiski peamiselt enda huvides. Farmis kehtestati algselt seadus, et iga loom annab endast nii palju kui ise heaks arvab ja suudab
pidid. Kuna aga vähesed lugeda oskasid, siis said sead reegleid oma tahtmise järgi muuta ja nendega loomi mõjutada. Kõik vastuhakkajad kõrvaldati. Parteid loomadel küll polnud, aga sarnaselt Venemaale, saadi olla vaid sigade (kui grupi) ideede poolt. Tööd tegid loomad alguses suure innuga, sest oli lootus helgemale tulevikule. Ainult sead ei pidanud füüsilist tööd tegema, sest nendel lasus tähtis mõttetöö. Koeradki olid füüsilistest tegemistest vabastatud, sest neid kasutas Napoleon terrori teostamiseks, loomade hirmutamiseks ja oma tahtmise saavutamiseks. Sigadel oli hea väljaaetud peremehe majas elutseda, teised loomad pidid elama aga kitsikuses ja tihtipeale külmetama. Propaganda järgi pidi vara kõigil ühine olema, kuid sead kasutasid seda siiski peamiselt enda huvides. Sama toimus ka N-Liidus: valitseval kihil olid kõik eeldused heaks äraelamiseks.
viiendik aastased noorloomad ja pisut üle poole vanaloomad (Laantu, 2010). 6. TOITUMINE 11 Joonis 3. Saarmas lutsuga. (autor: Arne Ader) Saarmas on kiskja, seega sööb peamiselt loomset toitu. Taimset materjali leidub maosisudes ja ekskrementides sedavõrd, kuivõrd see satub sinna koos muu söödavaga. Mõnikord võivad nad süüa kõrrelisi nagu koeradki, et puhastada soolestikku parasiitidest või väljutada sinna kuhjunud jääkaineid (Laanetu, 2007). Inimene on pidanud saarmast ikka kalasööjaks ja lausa kalaröövliks. Kalarikastel veekogudel sööbki saarmas peamiselt kalu, kuid suurel osal veekogudel peab ta leppima konnade, veeputukate ja vaid väheste väikeste kaladega. Varematel aegadel oli talvel üks saarma peamisi toiduliike jõevähk, headel vähijõgedel ka suvel. Saarma toidusedel oleneb
Tädi Liisagi ainult mõmises unes sellepeale, kui Illimar ütles et ta on haige. Illimar oli surmahirmus, kuid jäi siiski varsti peale voodisse heitmist magama. Illimar oli mitu päeva haige. Väljas muutus ilm valgemaks ning sadas maha esimene lumi. Ühel õhtul tegi Illimari ema valmis hernekomme ning kadrisandid käisid neil külas. Illimar kartis ning oli voodis vaiba all varjus kadrisantide eest. Peale kadrisantide käimist tuli ka Illimari isa koju. Koeradki olid kadrisante kartnud ning jooksid teadmata ringiga koju. Kõik naersid koerte äpardust. Paar päeva hiljem läks Illimar uuesti õue. Sel korral koos isaga. Nad läksid kuivatusrehte. Seal kuvatati parasjagu kaera ning peale isa lahkumist lasi Illimar pika liu kaeral ning sai julgust ka koos Avvus-Jaani ja Mark-Jaaniga Musse Ennu poole minemiseks. Nad astusid siis kolmekesi üle nurme Ennu suitsurehe juurde. Rehi oli paksu suitsu täis. Mehed rääkisid kolmekesi juttu,
ettegi; Ei näe oma ninagi pähe; Ei näe selget päevagi; Ei näe sõrmegi suhu pista; Ei pilguta silmagi; Ei salli silma otsaski; Ei seisa pudeliski paigal; Ei tee kõverat kõrtki; Ei vea villast lõngagi katki; Koer ka ei haugu takka; Mitte karvavõrdki; Pole aega kõrvatagustki sügada ~ ninagi nuusata; Pole krossigi väärt; harvem tuleb ette ka jaatavaid vorme: Ajab surnud ka naerma; Küla seadki ~ koeradki naeravad; See on siililegi selge 4) da-infinitiiviga fraasid: jalaga segada; kiviga visata; käega katsuda Need vormid liituvad tihti omavahel ja vahelduvad muude rõhusõnadega (laus-, päris, täitsa). Näiteks: Oli häbi, nii et vaju või maa alla; Küll on pime, nii et võta või silm näppu; Selline nälg, nii et võtab kas või silmanägamise (~ silmanägemuise ka) ära; Kõht täis, nii et tapa kas või täi peal
Kõige viimasel ajal käisid nad otse me nina all majas sisse ja välja. Narrisid meid ja mitte ainult meid, vaid indiaanlaste maa-ala röövleid ka. Ja läksidki minema terve nahaga, kuigi kuusteist meest ja kakskümmend kaks koera neil kogu aeg kännul oli. Ütlen teile, säärast asja pole veel enne nähtud. Vaimud poleks võinud seda paremini teha. Ma usun, need olidki vaimud, teate; te tunnete me koeri, paremaid koeri pole olemaski; noh, ja mitte me koeradki ei leidnud nende jälgi, seletagu seda, kes oskab!» «Noh, see on ometi . . .» 484 «Helde taevas, ei mina pole . . . » «Jumal appi, see on ju . . .» «Lausa vargad, nagu . . . » «Pühaissaristikesevägi, ei mina julgeks sihukeses majas elada . . .» «Ei julgeks elada! Noh, mul oli niisugune hirm, et ma ei julgenud voodisse heita ega üles tõusta, ei pikali olla ega istuda, õde Ridgeway. Nad ju varastasid meil riided seljast -- oi
annaabi.ee 
