Moodustavad põrutuste eest kaitsva amortiseeriva kihi Siseorganite ümber N: Neerud, silmamuna taga Rasv varuainena Varuainena neutraalrasvad Taimedel õlid seemnetes Mesilaskärjed Loomadel varurasv Kehavormide kujundaja Kehavorme kujundab nahaalune rasvkude Lahusti Rasvas või talletuda hüdrofoobseid kehavõõraid aineid Rasvlahustuvad vitamiinid kehas Asendamatud rasvhapped Koehormoonide süntees Peame toiduga saama Linoolhape ja alfalinoneelhape Selleks on vaja seleeni, sest see eitab hoida kudede elastsust Peamiselt saame seda mereandidest Toidu keetmine ja praadimine kõrvaldab seleeni Vee tekitamine organismis Viimaseks lipiidide funktsiooniks inimorganismis on metaboolse vee tekitamine. Lipiidide lõplikul lõhustamisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Kilo lipiide annab lõhustudes ligikaudu 1,1 kg vett
tagama raku siserõhu ja reguleerima soojust. Vesi on vajalik organismide paljunemiseks. 8. Millest koosnevad süsivesiku? Süsivesikud koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. 9. Kuidas süsivesikuid liigitatakse? Süsivesikud liigitatakse monosahhariidideks, polüsahhariidideks, oligosahhariidideks ja heteroglükosiidideks. 10. Nimeta süsivesikute ülesanded. Süsivesikute ülesandeks on struktuurne funktsioon, varuainefunktsioon, kaitsefunktsioon ja koehormoonide moodustamine. 11. Miks on transrasvhapped tervisele kahjulikud? Transrasvhapped on kahjulikud, sest need tekitavad terviseprobleeme. 12. Miks on organismidel ensüüme vaja? Ensüümid on valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. 13. Mis on nukleiinhapped? Nukleiinhapped on molekulid, mille struktuuri kasutatakse geneetilise info säilitamiseks 14. Võrdle DNA ja RNA ehitust ja ülesandeid.
siserõhu ja reguleerima soojust. Vesi on vajalik organismide paljunemiseks. 8. Millest koosnevad süsivesiku? Süsivesikud koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust 9. Kuidas süsivesikuid liigitatakse? Monosahhariidideks Polüsahhariidideks Oligosahhariidideks Heteroglükosiidideks. 10. Nimeta süsivesikute ülesanded. struktuurne funktsioon varuainefunktsioon kaitsefunktsioon koehormoonide moodustamine 11. Miks on transrasvhapped tervisele kahjulikud? Sest lipaasi ensüüm töötab ainult cis-konfiguratsioonis ja inimese keha ei teosta transrasvhappeid tarbides metabolismi. 12. Nimeta valkude struktuurid. (Joonisel oskad aru saada, millise struktuuriga on tegemist). Valgu aminohappeline järjestus Keerdumine Globul (nõrgad sidemed) 13. Miks on organismidel ensüüme vaja?
MAGUSAD, TAHKED, HÜDROFIILSED, LAHUSTUVAD tärklis-polüsahhariid, alfaglükoosi jääkidest, kartulis, teraviljades, saias, glükogeen- polüsahhariid, paljudest monosahhariidi jääkidest, Organismis asub glükogeen peamiselt maksas ja lihastes tselluloos- polüsahhariid, beetaglükoosi jääkidest, POLÜSAHHARIIDID ON MAITSETUD 3. Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad, lisaks on neil veel muid ülesandeid nagu struktuurne funktsioon, varuainefunktsioon, kaitsefunktsioon, koehormoonide moodustumine. 4. Inimese päevasest toiduenergiast peaksid süsivesikud(sahhariidid) moodustama 50 - 60% 5. Glükoosi on palju: viinamarjades, mees fruktoosi on: õun, banaan, pirn tärklist on: saias, kartulis, nisus, odras 6. Tärklis peaks moodustama kõige suurema osa toidus olevatest süsivesikutest, sest tärklis laguneb ensüümide toimel glükoosiks ning sellest saab energiat pika aja jooksul. Ka tõuseb veres glükoosi tase aeglaselt. 7
(dokosaheksaeenhape, 6 kaksiksidet). Linoleenhape on asendamatu rasvhape, mida peab saama toiduga. EPA-t ja DHA-t võib organism linoleenhappest valmistada. Linoleenhapet on enim lina- ja kanepiõlis. EPA-t ja DHA-t - kalaõlides ja merevetikates. -3-rasvhapetel on organismis täita mitu elutähtsat ülesannet. Eelkõige tagavad nad rakumembraanide normaalse ehituse ning talitluse, milleta poleks raku olemasolu võimalik. -3 rasvhappeid kasutab organism koehormoonide - prostaglandiinide - sünteesiks. Lisaks nimetatule vähendavad -3 rasvhapped veresoonte haprust, muutes nad elastsemaks, aitavad vältida “ummistuste” (trombide) teket veresoontes ja vähendavad rasva moodustumist maksas. Küllastumata rasvhapped soodustavad kolesterooli väljaviimist organismist ning vähendavad seega infarkti ohtu. Teadlased leidsid, et eskimotel ja jaapani kaluritel, kes söövad palju
korral. Lihaste glükogeen- füüsilisel pingutusel langeb kiiresti ja oluliselt. Kui langeb glükogeeni tase, langeb ka sportlik töövõime. Glükogeen on glükoosi lühiajalne reserv loomorganismis ja inimeses. Varusahhariid 12. Millised on süsivesikute peamised ülesanded organismis? Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad, lisaks on neil veel muid ülesandeid nagu struktuurne funktsioon, varuainefunktsioon, kaitsefunktsioon, koehormoonide moodustumine Süsivesikute määr on oluline treeninguid silmas pidades, intensiivne treening suurendab süsivesikute vajadust, kuna tugevaks lihaskontraktsiooniks on tarvis süsivesikuid ja lihasesisese glükogeeni hulk (süsivesikute varud) on piiratud. *60-65% peab päevas olema süsivesikuid toidu 13. Mis on laktoosi intolerantsus? Laktoositalumatus (piimasuhkur), ainevahetushäire, mille põhjuseks on laktaasi puudulikkus, mis põhjustab laktoosi puuduliku seedimise
Mõningaid rasvhappeid ei ole inimorganism võimeline ise sünteesima, mistõttu peab neid saama toidust. Neid rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks e. essentsiaalseteks rasvhapeteks. Asendamatud rasvhapped on á- linoleenhape ja linoolhape. Kaksiksideme asukoha järgi metüülrühmapoolsest otsast jagunevad rasvhapped omega-3, omega-6 ja omega-9 rasvhapeteks. Mõned polüküllastamata rasvhapped (n. arahidoonhape) on vajalikud prostaglandiinide ja teiste koehormoonide sünteesiks. 88 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia Lipiididega võiks katta 30!32% energiakulust, kusjuures küllastatud rasvhapete kogus ei tohiks ületada 10!12% toiduenergiast, monoküllastamata ja polüküllastamata rasvhapped kumbki 10% toiduenergiast. Sellise vahekorra saamiseks peaks toidurasvast vähemalt 30 % olema taimset päritolu (taimeõlid, pähklid)
Treeningu järgselt on soovitatav tarbida umbes 450-675 ml vedelikku iga treeningul kaotatud 0,5 kilogrammi kohta. (portaal Treeningplaan. Toitumine ja sportlik saavutusvõime) 8 2. Süsivesikud 2.1 Süsivesikute tähtsus organismis Süsivesikud ehk sahhariidid on ülimalt olulised, kuna nad on inimese tähtsaimaks energiaallikaks. Nende ülesanneteks on veel struktuurne funktsioon, varuainefunktsioon, kaitsefunktsioon ja koehormoonide moodustumine. (portaal K&M Pharma) Süsivesikud säilitatakse maksas varuaine glükogeenina; kuuluvad antikehade koostisse, rakkude ehituses paiknevad membraanide koostises, Hormoonide koosseisus osalevad regulatoorsetes protsessides, on nukleiinhapete koostises, mis on RNA ja DNA struktuuri üksused, Süsivesikute ainevahetuse vaheühenditest sünteesitakse rasvhappeid ja aminohappeid (portaal Toidusüsivesikud. Süsivesikute tähtsus organismis)
vereloomega. Inimene saab boori peamiselt taimsetest toiduainetest. Suhteliselt rohkesti on boori kuivatatud viljades (eriti luuviljalistes - ploomid, kirsid, samuti veel rosinates, datlites ja viigimarjades) ja maitsetaimedes (petersell, mugulseller, piparjuur). Mõõdukalt leidub seda bioelementi ka valgete veinide koostises. Seleen Koostöös vitamiiniga E reguleerib seleen peroksiidide hulka organismis. Järelikult on seleen koos vitamiiniga E oluline antioksüdant. Seleeni on vaja koehormoonide (prostaglandiinide) sünteesiks, ta aitab säilitada kudede elastsust. Peamised seleeni sisaldavad produktid on merest saadud toit (krevetid, krabid) kalad (eriti lõhilased), muna, õllepärm, tailiha, piimaproduktid, terised, mineraalveed. Toidu rafineerimine, aga ka keetmine, küpsetamine ja terade jahvatamine elimineerib suure osa seleenist. Räni Räni on levinum element maakoores, mida elavas on väga vähe. Teda esineb kõhredes, kõõlustes, veresoonte seintes ja silma klaaskehas
annaabi.ee 
