Vill on üks tähtsamaid loomseid tekstiiltooraineid. Villa saadakse peamiselt lammastelt, aga ka kaamelitelt, kitsedelt ja muudelt loomadelt. Villa kasutatakse lõnga, kangaste, trikotaazi, vildi, vaipade jm. tootmiseks. Inimesed on villa kasutanud lammaste kodustamisest alates. On olemas palju lambatõuge. Villa kvaliteedi järgi võib need jagada kolme põhirühma: peenvillalised, segatõulised ja karmivillalised. Kõige parema kvaliteediga on peenvillalistelt lammastelt saadud vill. Villa saadaPügamisel saadud toorvilla töödeldakse sorteeritakse, ropsitakse, pestakse ja kuivatataksekse lammaste pügamisel kevadel (ebaühtlase villaga lammastel veel ka sügisel) Villakiu ehitus Lambavillakarv ehk villakiud koosneb villarakkudest. Neid on kolme liiki:
uutesse naabritesse sõbralikult. Oletada võib ka, et mõned kassid, kes olid teistest võluvamad (suured silmad, lame nägu, kõrge laup) leidsid inimeste juures veel soojemat vastuvõttu. Just sellised kassipojad võisid olla esimesed, keda inimesed enda juurde elama võtsid. Arvata on, et tulenevalt kasside sõltumatust iseloomust ja teadliku tõuaretuse puudumisest, võttis kasside kodunemine aega tuhandeid aastaid. Viiteid täielikust kodustamisest on tänapäevani jõudnud aga Vanast Egiptusest 3600 aasta tagant. Sellest ajast pärit piltidel kannavad kassid kaelarihmu ja söövad juba kaussidest. 2900 aastat tagasi tõsteti aga kass jumalanna seisusesse. Jumalanna Bastet pühas linnas Bubastis on leitud suurel hulgal mumifitseerituna maetud pühi kasse. Vaatamata egiptlaste kehtestatud väljaveokeelule, levisid kodustatud kassid sealt tasahilju ka mujale. Ka Christopher Columbus võttis kassid näriliste vastu oma laevadele.
oluline osa meie loodustervikust, mille hoidmine on rahvuslik kohustus.” (Peterson 2015) Hobuse sattumist Eestimaa aladele võib lugeda alates VII aastatuhandest e.m.a, mida tõendavad leiud Kundas, et ulukhobune oli levinud Põhja-Eestis boreaalsel perioodil. Siinne hobune võis olla suurem kui tarpan ja mongoolia ulukhobune, mida tõestavad Baltimaadel leitud hobuste luud. Eesti hobuse kujunemine meie aladel on väga hüpoteetiline ning esineb palju eriarvamusi. Samas ulukhobuse kodustamisest andmeid ei leitud. Üks arvamustest on, et põhja metshobune võis seguneda siinnse koduhobusega, mis andis aluse eesti hobusele, kellel ka praegusel ajal esineb ühiseid jooni ulukhobuse eksterjööris. Teiste olemasolevate variantide järgi võis eesti hobune põlveneda rüütlihobusest või hoopis araabia, mongoolia või normanni hobusest. Eesti hobuse juuri uurimist teeb keeruliseks asjaolu, et mets- ja koduhobuste luud on
-2- Valkkiud Valkkiud on loomse päritoluga. Valkkiudained on vill ja siid. Vill Vill on üks tähtsamaid loomseid tekstiiltooraineid. Villa saadakse peamiselt lammastelt, aga ka kaamelitelt, kitsedelt ja muudelt loomadelt. Kasutatakse lõnga, kangaste, trikotaazi, vildi, vaipade jm. tootmiseks. Inimesed on villa kasutanud lammaste kodustamisest alates. Villa pügamine ja esmane töötlus Villa saadakse lammaste pügamisel kevadel (ebaühtlase villaga lammastel veel ka sügisel). Tallevill on lammaste villast pehmem ja peenem, kõige karedam on jääravill. Pügamisel saadud toorvilla töödeldakse sorteeritakse, ropsitakse, pestakse ja kuivatatakse. Toorvilla kvaliteet oleneb lamba tõust, elutingimustest ja sellest, milliselt kehaosalt on ta pügatud (väiksema väärtusega on pea, saba ja jalgade vill). Villakiu ehitus
kaslaste hulgas ainus koduloom. Varasemate paleontoloogiliste avastuste järgi arvati, et kassi kodustamine sai alguse Vana- Egiptuses umbes 2000 eKr, kuid 2004 avastasid arheozooloogid kassi jäänused inimese jäänuste kõrvalt Küprose saarel asuvast vanemast matmispaigast, mille tõttu kassi kodustamine aeg paigutatakse nüüd ajavahemikku 9000–7500 eKr. Leitud kass on morfoloogiliste tunnuste poolest väga lähedane aafrika metskassile, tal puuduvad kodustamisest tulenevad muutused skeletis. Seetõttu võis pigem olla tegemist taltsutatud kui kodustatud kassiga. Inimeste ja kasside kooselu sai tõeliselt alguse koos põlluharimisega: viljaaidad meelitasid ligi hiiri ja rotte, need omakorda kasse, kes olid nende looduslikud vaenlased. (Kass, 2016) Carlos Driscoll tegi 979 kassi kasutades uurimuse, mis lubab järeldada, et kasside kodustamine sai tõenäoliselt alguse Viljaka Poolkuu piirkonnast. Sealjuures kodustati aafrika metskass viiel
vahetusel ja saadud info töötlemisel. Fundamentaal ja rakendusteaduste vahelised seosed on vastastikulised. Seda toetab biomeditsiini teke ja areng, kus uusi bioloogia avastusi püütakse rakendada meditsiinis. Rakendusbioloogia lähtekohad Lähtekohtadeks olid maaviljelus ja loomakasvatus ning vanaaja meditsiin. Inimestel oli kogunenud hulk tähelepanekuid taime ja loomariikide omadustest ja vajadustest ja neist kujunesid välja teadmised. Vanimad jäljed taime ja loomaliikide kodustamisest on 10 kuni 4 tuhat aastat tagasi Lähis Idas. Kodustatud taime ja loomaliikidest aretati sorte ja tõuge. See oli ebateadlik valik. Seetõttu saadi tulemused pika aja jooksul. Tänapäeval kasutatakse teaduslikult planeeritud valikuid, mis tagab kiirema tulemuse kuid mõlema valiku korral saadi tulemused. Toiduainete töötlemisel kasutati mikroorganisme kuigi ei teatud nende protsesside olemusest, bakteritest ega seentest midagi. Meditsiini praktika
15 oluliste sündmuste-saavutuste kohta. Sama sageli nähakse ajakirjanduses aga vaenlast, kes just kõige ebasobivamal hetkel organisatsiooni nõrkusi ja erasaladusi paljastada püüab. Kahjuks on Eestis ikka veel levinud arusaam meediasuhetest kui ajakirjanike "ärarääkimisest" ja "kodustamisest" sihiga tagada positiivne kajastus ja tõstatada avalikkuse ees teemasid, mis lähtuvad otseselt organisatsiooni huvidest. Sageli seab tippjuhtkond PR-töötajale ülesandeks tekitada võimalikult lai sõberajakirjanike ring, kelle kaudu saaks avalikkuse ette jõudvat teavet kontrolli all hoida. Tegelikult ei ole see kasulik asutusele ega ka ajakirjanikele, sest osalised muutuvad teineteisest sõltuvaks. Tihtilugu kujuneb see sõprus lühikeseks ja valmistab suure pettumuse.
annaabi.ee 
