Kirjanduse tunni konspekt 8.okt 2009 Õpetaja raamatusoovitus(Iidsete aegade lood1 ja 2) Antiikkirjandus(Antiik-Kreeka,Rooma) Antiikkirjandus-mõiste antiikkirjandus hõlmas antiik-rooma ja antiik-kreeka kirjandust nende riikide Eksisteerimise perioodil.Kirjandus toetub mütoloogiale.Vanimad näited on (Homeros- Filias,Odüsseia) Antiikjumalate kants:Olümpose mägi Jumalad:Zeus(Jupiter),Hera(Juno),Pallas Athena(Minerva),Hephaistos(Vuleanus),Apollon(Apollo) Artemis(Diana),Ares(Mars),Aphrodite(Venus),Hermes(Mereuruius),Dyonysos(Bacchus),Hest ia(Vesta) Demeter(Ceres),Poseidon(Neptunus),Hades(Pluto). Kodus:Miks odüsseus ei jõudnud kohe koju kuigi tema laevastik oli kodusadamas?
Hanna-Liina Võsa, Gerli Padar, Koit Toome ja Lauri Liiv, Vanemuise ooperisolistid Merle Jalakas, Jaan Willem Sibul ja Märt Jakobson ning teatri laulvad draamanäitlejad Maarja Mitt, Hannes Kaljujärv ja Tanel Jonas. Seekordsel ,,Memory'l" olid esindatud lastemuusikalid ,,Nukitsamees", ,,Buratiino" ja ,,Lumekuninganna"; muusikalid ,,Suveöö ilmsi", ,,Kuldvasikas ehk Raha paneb rattad käima" ja ,,Verevennad"; rockooper ,,Ruja"; operetid ,,Hermese kannul", ,,Tuled kodusadamas", ,,Raudne kodu", ,,Ainult unistus" ja ,,Laanelill", mängufilm ,,Verekivi"; muusikalavastused ,,Kaotajad" ja ,,Kuidas kuningas kuu peale kippus" jmt. Kontserdil osalesid Vanemuise teatri sümfooniaorkester ja bänd. Dirigent ja konferansjee oli Tarmo Leinatamm. Esmalt kõlas Avamäng muusikalisele komöödiale ,,Rummu Jüri", mille esietendus oli 1954- ndal aastal ja mida mängiti 225 korda. Järgmisena kõlasid Hanna-Liina Võsa esituses ,,Valu
Toimus aastatel 1776-1779 Ekspeditsiooni eesmärk oli leida ühendustee Atlandi ja Vaikse ookeani vahel ( loodeväil ) Seekord asuti teele laevadega Resolution ja Discovery Sellel reisil avastas ta Jõulusaared ja Cooki saared Kui Cook Hawaiile naases koheldi teda Jumalana kuni üks tema meeskonnaliikmetest suri. Siis mõistsid pärismaalased, et Cook ei ole Jumal Tekkis rüselus, mille käigus J.Cook jõhkralt tapeti Meeskonnal õnnestus põgeneda ning Resolution ja Discovery randusid kodusadamas 1780. aasta augustis. Kapten Cooki surm Suri 14. novembril 1779 , 51-aastaselt Hawaii saartel Huvitavat Cooki reisidest on palju materjali, sest on säilinud tema reisipäevikud, mis asuvad Inglismaa Rahvuslikus Meremuuseumis James Cooki töid iseloomustab erakordne täpsus ja hoolikus. Tema koostatud kaarte Newfoundlandi ranniku kohta kasutati isegi 20. sajandi alguseni Cookist on loodud palju legende ja tema nimele kirjutatakse tihti avastusi, mis ei ole tema tehtud
Muuseumis on ka mitmeid keelpille, millel on mänginud väljapaistavad eesti muusikud, kultuuritegelased ja kooliõpetajad. Keelpille on muuseumis palju, kuid enamik neist pole väljas. Väljas on hiiukannel, mis on kandiline ja väheste keeltega. Tehtud hobusejõhvidest kokku keerates, pärit vormsi saarelt. Lisaks sellele leiab seinadelt infot Gustav Ernesaksa ooeri kohta, nagu näiteks: ,,Tormide rand" ja "Tuled kodusadamas". G. Ernesaks tegi amatöörifilme ja oli ka mitmeid huvitavaid hobisid, millest paljud ei teadnud. Muuseum oli väga huvitav, kuid oleksin rohkem tahtnud ise ringi vaadata, kui et käia giidi järgi ja märkmeid teha. Me külastasime vaid väikestest osa muuseumist ja sellest on väga kahju, sest mind ennast oleks rohkem huvitanud teatriosakond kui et pillid. Siiski oli huvitav näha ka natuke eriskummalisemaid pille, kui koolis õpitakse.
Toimus aastatel 1776-1779 Ekspeditsiooni eesmärk oli leida ühendustee Atlandi ja Vaikse ookeani vahel ( loodeväil ) Seekord asuti teele laevadega Resolution ja Discovery Sellel reisil avastas ta Jõulusaared ja Cooki saared Kui Cook Hawaiile naases koheldi teda Jumalana kuni üks tema meeskonnaliikmetest suri. Siis mõistsid pärismaalased, et Cook ei ole Jumal Tekkis rüselus, mille käigus J.Cook jõhkralt tapeti Meeskonnal õnnestus põgeneda ning Resolution ja Discovery randusid kodusadamas 1780. aasta augustis. Kapten Cooki surm Suri 14. novembril 1779 , 51-aastaselt Hawaii saartel Kapten Cooki laevad õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tu´i Maila Tu´i Maila oli kilpkonn, kelle James Cook kinkis Tonga Kuninglikule perele Elas umbes 1777 19. mai 1965 Ta suri kui oli 188 aastane
kapteni otsusel etapiti algul need, mida vajatakse varem, teised juba 8les6idul · Korrigeeritud kaartide varu peaks j2tkuma v2hemalt kolmeks p2evaks ette. 2 ja 3 j2rjekorra kaardid · Teise grupi korrektuur teostatakse p2rast esimese grupi kaartide korrektuuri l6petamist · 3 grupi karate tavaliselt reisi jooksul ei korrigeerita, kuid korrektuurimaterjal s8stematiseeritakse ja s2ilitatakse kriniloogilises j2rjekorras · kodusadamas antakse 3 grupi kaardid korrigeerimiseks tavaliselt selleks etten2htud asutusse navigatsioonikotta Korrektuur laevas · Laevas peab olema hoiustatud kahe eelneva aasta korrektuurmaterjalidearhiiv ja jooksva aasta TM de kaust · Korrektuuri juures on v2ga t2htis t2psus · Koordinaatidega ei tohi eksida mitte mingil juhul · Kapitaalsed korrektuuritekstid kirjutatakse kaartile punase tussiga ja selgeltloetavalt · Ajutised korrektuurid tehtakse tavlalise pliiatsiga
Reisilaev Monica on suur (pax 190) ja mugav turvaliseks mereteeks Naissaarele või Aegnale. Meresõit möödub kiirelt salongibaaris või päikesedekil Tallinna panoraami nautides. Väljaspool regulaarsõitusid teeb Monica ka tellimusreise ja laevas on võimalik korraldada pidusid. Tähtpäevi laevas saab tähistada ka regulaarsõitude ajal kui selleks VIP salong rentida. Reisilaev Monica asub maist septembrini Vanasadama admiraliteedi basseinis. Oktoobrist maini asub Monica oma kodusadamas Pirital. Kus pakutakse tellimussõite ja laevapidusid ning nädalavahetustel on võimalik külastada ka laevakõrtsi. Laevapidusid koos artistidega on tehtud juba 5 aastat. 2009 sügisest pakutakse laevapidudeks Monica värskelt renoveeritud salongi koos uuenenud baari ja köögimenüüga. Meresafarid on elamusterohked kihutamised suurtel RIB kummipaatidel. Merepäästes iga ilmaga kasutatavad safaripaadid on ohutud ja uppumatud ning kõik reisijad on varustatud
Samasugune nn puhastus toimus ka Heliloojate Liidus. Repressioonidest ei pääsenud ka interpreedid. Heliloomingu eesmärgiks kuulutati,,Nõukoguliku elu kajastamine", kunst pidi olema ,,sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik". Silmapaistvamad heliloojad: Gustav Ernesaks (1908-1993) - ,, Mu isamaa on minu arm'', ,,Rongisõit'', ,,Kati karu'', ,,Mind kutsuti pulma'' Edgar Arro (1911-1978) - ,, Eesti rahvaviise orelile'', operetid: ,,Rummu Jüri'' ja ,,Tuled kodusadamas'' Lydia Auster (1912-1993) Ballett ,,Tiina'', ,,Põhjamaa unenägu'', ,,Bambi'' 2. Muusikalised arengud 1955-1970. Ajastu iseloomustus. Nn ,,Uus laine'', ca 30ndail sündinud heliloojad (3-5, ees- ja perekonnanimi, sünniaastad, tähtsamad teosed) V: 1950ndate aastate lõppu ja 1960ndad aastaid nimetati sulaajaks. Ideoloogilise surve nõrgenemine mõjutas ka heliloomingut. Heliloojad said rohkem vabadust, nad ei pidanud enam ülistama nn Stalini reziimi
kahvatu kapten Lendav Hollandlane, kel lasub needus leida omale ustav neiu. · Hollandlane soovib Dalandi tütart naida. Dalandile on helde kapten meeltmööda. · Tormi vaibudes alustatakse kojusõitu. II vaatus · Dalandi majas oodatakse meresõitjaid. Seinal ripub Hollandlase pilt. · Saabuvad Daland ja Hollandlane. Senta tunneb külalises ära pildil oleva meremehe. · Senta vannub tundmatule igavest truudust. III vaatus · Dalandi kodusadamas seisab kaks laeva. Pühitsetakse pääsemist tormist. · Äkitselt puhkeb torm. · Erik püüab Sentat veenda, et too ei seoks end sünge tundmatuga. · Nähes Sentat Erikuga, kaotab Hollandlane usu naise truudusevandesse. · Hollandlane annab käsu lahkuda. 12 · Senta heidab end kõrgelt kaljult merre ja tõestab oma truudust.
Siiski, eesti juhivad heliloojad selle žanriga väga ei tegelenud. 28. Eesti operetist ja selle loojatest pärast II maailmasõda. Pärast II MS-i kirjutatud operettidest oli esimene Boris Kõrveri ja Leo Normeti sporditeemaline operett „Hermese kannul“ (1946), mis lavastati aga alles 2004. Esimeseks sõjajärgseks eesti operetiks sai Edgar Arro ja Leo Normeti muusikaline komöödia „Rummu Jüri“ (1954). E.Arro ja L. Normeti „Tuled kodusadamas“ (1958). Ants Sõber tegi esimese eesti opereti kaasaegsel teemal „Ristuvad teed“ (1958). Valter Ojakääru „Maskeraad Ungrus“, mis on tõenäoliselt viimane eesti algupärane operett. 29. Eesti algupäraseid muusikale ja rokkoopereid. Muusikale: Ü.Raudmäe „Kiri nõudmiseni“ (1965) R.Valgre/Ü.Raudmäe „Muinaslugu muusikas“ (1967) Ü Vinter/Ü.Raudmäe „Pipi Pikksukk“ (1969) Rokkoopereid: Raimo Kangro/Andres Valkonen „Põhjaneitsi“ (1980)
annaabi.ee 
