tütarlastegümnaasiumi emakeeleõpetaja. 1923.a. valiti luuletaja Helsingi ülikooli esimeseks eestlasest eesti keele lektoriks. Selles ametis oli ta kuni ta suri 1942a. Ridala esimene luuletuskogu ,,Villem Grünthali laulud" ilmus 1908.a., millele järgnes ,,Kauged rannad" 1914.a. Need kogud sisaldavad Ridala lüürika kõige kandvamat osa. Ilmusid veel ,,Tuules ja tormis" 1927.a. ning ,,Meretäht" 1935.a. Ridala luule vaieldamatuks aineallikaks oli kodusaar, sealsed kadarikused maastikud, rand ja meri. Ridala küllastas kirega oma luule sõnavara, võttes abiks laene murretest ja soome keelest ning vahel ka uusi sõnu tuletades. Ridala luule on kirjeldav. See on sõnaline maaling, milles värss edeneb sageli aegamisi, otsekui komistades, kannatlikult muljeid tähistades ja samas täpsustades. Ridala kirjutas inimestest väga vähe ja kui kirjanik sõnaliselt vihjabki meeleliigutusele, siis tavaliselt on see
väga meeleolukaid nagu näiteks ,,Kevade õhtul", mis jutustab elu algusest, looduse õide puhkemisest, kevadest, mil kõik saab alguse. Enno loomingusse kuulub ka armastus luule nagu ,,Armasta kõike sa" , mis räägib armastuse puhtusest ning tähendusest. Kui lugeda Ridala armastus luulet, siis tegu on rohkem armastuse kirjeldamisega läbi looduse vaatevinklist. Ridala luules on palju looduskirjeldusi. Ta oli pärit Muhumaalt ning kasutas seda ära oma loomingus: kodusaar, rand ja meri. ,,Rand, kuldne, unistustega" nõnda kirjeldab Ridala kodumaad ,,Noorusmaas". Tema kirjeldused on üksikasjalikud ning värvikad. Enno tähtsaimaks loomingu allikaks oli tema ema ning vanaema laulude ning juttude muinasmaailm tontidest ja taluhaldjatest. ,,kuulda üksi hingamist, nagu unenäo sõudu, taluhaldja liikumist." nõnda jutustab ,,Õhtu kodutalus". Enno luules on pidevalt läbivaks teemaks igatsus koju, igatsus kauguse, igatsus lõpmatuse järele
Alates 1923. aastast kuni oma surmani aastal 1942 oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Ridala luules on märgata impressionistliku stiili tunnuseid, eriti on need tajutavad luuletustes ,,Kevade tunne" ja ,,Talvine õhtu". Oma luuleloomingus tähistab Ridala tähelepanelikult värvivarjundeid eriti meeldivad talle pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned ja päeva-öö üleminekud. Tema luule aineallikaks on ta kodusaar, sealsed kadarikused maastikud, rand ja meri. Ridala kirjutas peale tava luuletuste ka sonette, tuntuim neist sari ,,Kevade", antiikstroofe ja regivärsse. Just regivärssides kajastub Ridala kiindumus kaugetesse aegadesse. Uuendusena tõi ta luulesse peale impressionistliku stiili ka nõnda nimetatud "silmaluule", ehk luule mis nägi välja kui graafiline pilt. Ridala rikastas ka eesti sõnavara sõnadega: luide, ulgumeri, põgus ja nii edasi
oli seal palju. Tundsin, et oleksin nagu sattunud muinasjuttu. Ühel hetkel käis kriiskav krigin ning buss pidurdas järsult, tundsin, et kukun kuskile maha. Ehmatasin ning leidsin ennast purjeka põrandalt voodi eest. Kajutis oli alles pime. Ajasin ennast püsti ning kobasin lambi järele, süütasin lambi ning jooksin tekile. Minu ümber säras sillerdav meri, päike hakkas tõusma ning eemalt paistis maa. Tekkis kahtlus kas paistab seal veel tõesti öölaste Öösaar või siiski kodusaar. Otsustasin laeva kursi saarele võtta ja järgi uurida oli see unes või ilmsi.
16. Pegasos ( ld pegasus) tiivuline hobune, luulehobu 17. amatsoonid sõjakad, vallutushimulised naised, kes vajasid mehi ainult soo jätkamiseks 18. archimedes silmapaistev matemaatik ja füüsik, leidis üsna täpsed lähendid ringi ümbermõõdu ja diameetri suhtes. 19. nike kreeka võidujumalanna 20. non olet! raha ei haise 21. mentor - odysseuse sõber, kogenud nõuandja 22. ithaka odysseuse kodusaar 23. kerberos verejanuline,mitmepealine väänlevatest madudest ümbritsetud metalse häälega koer,kes valvas sissepääsu Hadesesse 24. epikuros filosoof,kes propageeris vaimseid ja hingelisi naudinguid, mis tulenevad nii voorusest kui tarkusest. 25. panteon algselt kõigile jumalatele pühendatud tempel, ainus täielikult säilinud rooma-aegne ehitis 26. artes liberares nn vabad kunstid, vabale mehele sobivad teadused :
tema esikogu oli"uued luuletused",kunstiliselt kõige kandvam on tema teine luulekogu"hallid laulud",viimased käsiraamtud"kadunud kodu" ja ,,valge öö", oli luuleuuendaja. Ridala sünd 1885 muhumaal,kuivastus, käis kuressaare gümn, omal käel õppis ta itaalia,soome,muid keeli,surmani oli eestikeele lektor.esimene luulekogu oli ,,villem-grünthali laulud", peale seda ,,kanged rannad".need sisaldasid tema kõige kandvamat osa lüürikas, tema aineallikaks on kodusaar,maastikud,raud,meri. Gailit-sündis valgamaal,hariduse sai tarus ja valgas, oli eesti kirjanik,vahepeal töötas riias ajakirjanikuna,tuli eestisse ja töötas ,,tallinna teatajas",tegid koos visnapuuga siuru rühmituse, ta oli ka sõjakirjasaatja,vabakutseline kirjanik,oli ka vaenmuise direktor, 1944 põgenes rootsi, elas seal surmani. Tema esimene teos"kui päike läheb looja"1917 ilmus novellikogu"saatana karussel,sisaldavad impresonitliku novelli.stiil kohati värvikas,võikad
a. Muhumaal Kuivastus. 1905.-1909. a. õppis ta Helsingi ülikoolis kirjandust, rahvaluulet ja Põhjamaade ajalugu. Mõned aastad pärast ülikooli lõpetamist valiti ta esimeseks eestlasest eesti keele lektoriks Helsingi ülikooli. Selles ametis oli kirjanik surmani 1942. a. Esimene luulekogu Ridalalt "Villem Grünthali laulud" ilmus 1908. a., millele järgnes "Kauged rannad" 1914. a. Need kogud sisaldavad Ridala lüürika kõige kandvamat osa. Ridala luule ammendamatuks aineallikaks on kodusaar, sealsed kadarikused maastikud, rand ja meri. "Rand, kuldne, unistustega, / mu kodumaa!" hüüatab Ridala luuletuses "Noorusmaa". Kirjanik oli esimene , kes tõi selle aine meie lüürikasse tõeliselt luuleväärselt. Neidsamu loodusvaateid hiljem kujutanud kirjanikel puudus Ridalale omane impressionistlik üksikasjalikkus. Impressionistliku stiili tunnuseid on ka ühes Ridala tuntumais luuletuses "Talvine õhtu", mis avaldati ka ajakirjas "Noor- Eesti". Talvine õhtu
omanäidendid. Senisele algupärandite ülekaalule järgnes nüüd tervel hooajal üksainus uus sõnanäidend, Mart Raua mannetu ,,Mõõk väravas" kommunistide võitlusest kodanlikus vanglas. [---] Võõrvõimudele sai ometi probleemiks publiku oskus lavatekstist välja noppida ja aplausiga esile tõsta iga lause, mida andis kuidagi ,,vastaliselt" tõlgendada. Näiteks plaksutatud tormiliselt täiesti süütule repliigile ,,Kõige armsam on mulle ikka minu väike kodusaar" viimane sõna asendati mõtteliselt ,,kodumaaga" " (Rähesoo 2011: 230 - 232) Ka siit võib välja lugeda seda, et juba varakult hakati kallutama teatri arengusuunda. Nõukogude teatrirepertuaari sisse tuues juhtus kaks asja esiteks vähendati tunduvalt algupärandite ning omaloomingute osakaalu ning publiku huvi. Teiseks näitab Ardna operetiga seoses olev juhtum seda, et eestipärane looming ning teater oli siiski tähtsal kohal ning ühtsuse ja identiteedi edasikandja rollis.
kooliperele? 37 Mis on teie arvates Eesti asi? Kõik on suhteline, aga näiteks iseseisvus Kuidas on teil perega lood? Kui te mõtlete minu ja mu pere omavahelisi suhteid siis nendega on hästi. 30.Urmas Tamm - Soome Töötab metallifirmas rekkajuhina, peamiselt veab autosid kokku. Andmed Mairi käest. 31.Reigo Kodusaar - Soome - Lõpetas 1997 Soomes Rihimäel, ei tule tagasi. Teeb kaevetöid. On pere, laps käib soomekeelses lasteaias. Läks raha pärast. Andmed ema käest. 32.Reino Kodusaar - Soome - Lõpetas 2004 Soomes Rihimäel, ei tule tagasi. Teeb kaevetöid. On pere, laps käib soomekeelses lasteaias. Läks raha pärast. Andmed ema käest. 33. Eero Keldo - Inglismaa Millal lõpetasite Kui ma õigesti mäletan, siis oli see 2004a. Lustivere kooli?
.. Kahn ja Eesti Louis Kahn on sündinud Eestis. Teame, et sünnikoha eripäral ja inimese olemusel on palju ühist. Teadjamees Tarmo Urb on öelnud, et Eesti on kui väike, aga sügav kaev. Ta ütleb, et Eesti on õnnistatud paik. Õnnistatud raske saatusega, kuid selle kaudu pühadusega. Eestis on palju sensitive, samaane ja teadjamehi. Hea nõid Ursula Liblikas ütleb, et selliseid inimesi on siin 80%. Erilise pühadusega on aga Louis Kahni kodusaar Saaremaa. 16 Siinkohal tegin väikese pausi. Sõitsin autoga Tallinna lennujaama ning istusin pärastlõunasele Tallinn-Kuressaare lennukile. See oli mõnus väike lennuk. Kõik on Eestis mõnusalt väike, jõuan veel mõelda, kui lennuk juba õhus on. Kuressaares on mul vastas vana sõber, arhitekt Lilian Hansar