puruvanasid. Suvel püüab ta närilisi, eriti mügrisid, mõnel pool murrab ka linde, näiteks parte ja kurvitsaid ja isegi vähke. Vaenlased Saarma vaenlased on hundid ja ka inimesed, kes kütivad saarmaid kalli karusnaha pärast. Üldiselt saarmal vaenlasi ei ole.Saarmas on looduskaitse all. Eluviis Põhitegevus toimub saarmastel öösel. Päeval aga lesib urus või lesimispaigas. Kodupiirkonnad on saarmal tavaliselt piki veekogu kallast kuni 15 km pikkused. Elutsevad ühest või mitmest emasloomast ja sama aasta poegadest koosnevates pererühmades, millel on ühine territoorium. Ülejäänud üksidased saarmad tulevad kokku vaid paaritumise ajaks. Kas tead,et: · Saarmas suudab ujuda 7-8 tundi järjest kiirusega 1,5-2km/h. · Saaki püüdes suudavad saarmad kuni 40 sekundit vee all olla
Enamuse oma elust veedab keerukas urusüsteemis, mile kaevab oma esijäsemete abil. Magab püstises asendis, pea esikäppade vahel. Mõnikord naabruses elavatel loomadel täheldatud sünkroonset aktiivsusrütmi. Aktiivsus sesoonne: isased emasloomade otsimse ajal, emased aga poegade imetamise ajal. (MacDonald, Barrett, 1993) Mutt ei maga talveund. Päikese käes hukkub poole tunni jooksul. (Kirk, 1990) Kodupiirkond on isastel sesoonne ja sõltub elupaiga omadustest. 200-2000 m 2. Kodupiirkonnad on väga harva korrapärase kujuga. Territooriumid kattuvad veidi, kuid naabrid koordineerivad lõhna- ja võib-olla ka mõningate helisignaalide abil oma liikumist nii, et nad ei puutu üksteisega kokku. Sigimisperioodil loobuvad isased rangest territoriaalsusest ja tungivad emasloomade otingul tunnelite kaudu laiadele aladele. Asustustihedus: talvel 8, suvel 16 isendit/ha. Noorlooad hajuvad suvel. Hajumisel liiguvad sageli maapinnal või otse selle all
Näiteks Sotimaal on isaste kodupiirkond umbes 800 hektarit suur, emastel aga poole vähem 400 hektarit. Vahel esineb ka aastaajalist varieeruvust, näiteks Alpides talvel on kodupiirkond 50 150 hektarit, suvel aga suurem ja 400 hektarit. Asustustihedus sõltub elupaigatüübist, aga enamasti 5 45 isendit/km 2. Alpides ja Norras rändavad punahirved suviste ja talviste kodupiirkondade vahet (Norras kuni 6 km). Noored emased punahirved on oma kodupaigale väga truud, nende kodupiirkonnad kattuvad tihti ema omaga. Enamik noori pulle lahkub pesapaigast 1 2-aastaselt, vastavalt kodupiirkonnast. 1-aastaselt lahkuvad pesapaigast, mis asuvad metsas, ning lagendikel läheb pullide lahkumisega 2 aastat aega. Sotsiaalne käitumine Metsades: emahirved on enamasti sotsiaalse käitumise keskmes, pullid aga alamal sotsiaalsel tasemel. Mägistel maadel elutsevad sigimises osalevad emahirved
aastaajaks. Toituvad pungadest, lehtedest, pähklitest, lihakatest viljadest, tihti ka väikestest putukatest. Lendorava jooksuaeg on märtsi lõpusaprilli alguses. Pojad sünnivad aprilli lõpus või maikuu esimesel poolel. Neil võib olla ka kaks pesakonda aastas, sel juhul sünnib teine pesakond juulis. Poegi on tavaliselt 2-3. Lendoravad elavad 5-6 aastaseks. Kodupiirkonna suurus erineb sooti oluliselt. Keskmine kodupiirkond on isastel 57.8 ± 33.8 ha ja emastel 7.5 ± 6.5 ha. Emaste kodupiirkonnad ei kattu, isaste kodupiirkond hõlmab aga sageli mitme emase oma. Isased võivad sageli okupeerida sama pesa. Askeldavad pesast umbes 50 m raadiuses. Juveniilid disperseeruvad hilissuvel kodust umbes 2 km kaugusele. Mõned isendid, eriti emased võivad levida ka kuni 8 km kaugusele. Maailma faunas tuntakse 36 liiki lendoravaid 13 perekonnast. Nad on levinud Põhja-, osalt ka Kesk-Ameerikas, Kirde-Euroopas, Põhja-, Ida- ja Lõuna-Aasias.
tehtavaid kahjustusi metsakultuuridele. Kodupiirkond: Kodupiirkond on ala, kus isend elab, st ta kasutab seda piirkonda tegevustes seoses toitumise, puhkamise, järglaste saamise ja varju otsimisega. Territooriumit käsitletakse alana, mida loom kaitseb. Ilvesed on territoriaalsed loomad ning nende puhul langevad territooriumi ja kodupiirkonna mõisted kokku. Seda näitab asjaolu, et täiskasvanud samast soost isendite kodupiirkonnad moodustavad maastikul üsna selgelt piiritletud üksused, mis kattuvad omavahel väheses ulatuses. Samas erinevast soost isendite territooriumid kattuvad ilveste puhul suures ulatuses. Kuna isaste territooriumid on üldiselt suuremad kui emastel, siis kattub ühe täiskasvanud isase ilvese kodupiirkond mitme emaslooma territooriumiga (Sunde jt. 2000). Kodupiirkonna suurus ning territooriumide omavaheline kattumine on populatsiooni majandamise seisukohalt olulised mitmest aspektist
isased. Näiteks joonisel 9.10 kujutatud pujupüüde turniiri dominantne isane kopuleerus peaaegu 50% emastega, kusjuures ülejäänud kopulatsioonid sooritati peamiselt kolme isase poolt kokku kaheksast platsil viibinud isasest. Miks siis teised isased üldse kogunevad nendele mänguplatsidele? Selle seletamiseks on teadlased pakkunud välja erinevaid hüpoteese. Kuumade punktide (hotspots) hüpoteesi kohaselt on mänguplatsid need kohad, kus kattuvad mitme emase kodupiirkonnad. Järelikult on seal suurim sanss emaseid üldse kohata (joonis 9.11). Teise hüpoteesi kohaselt meelitavad just nn atraktiivsed dominandid (hotshots) kokku hulgaliselt emaseid, nii et selletõttu on mänguplatsidel ka kehvemate omadustega isastel siiski suuremad sansid partnerit leida kui omaette. Ka selgub jooniselt 9.12, et ühe konnaliigi turniiridel esines omapärane sünergeetiline efekt, st suured turniirid meelitasid emaseid
annaabi.ee 
