legendidega klavereid. Estonia klavereid valmistatakse välismaale päris palju. Säilinud on ka tahvelklavereid, mis suletuna näevad laua moodi välja. Meistri nimi on Falck. Klavesiin on klaverieelne pill, mille tõmmitsad asendavad justkui inimese sõrmi. Saksamaa pilli järgi on see näituse klavesiin valmistatud. See on kammerliku kõlaga kontsertpill. Antsla pillimeistri Johann Karl Thali valmistatud instrument on vanim ja mõõtudelt väikseim koduorel muuseumis. Eesti rahvusliku pillimuusika arengus on olnud orelil oluline tähtsus, 19.sajandi lõpuaastail koduorel pea igas edasipüüdlikumas peres. Koduorelite ja suurte kirikuorelite toel kasvasid üles Eesti esimese põlvkonna heliloojad. Vennad Kriisad tegid manuaali, mis näeb välja nagu tavaline kapp, nelja registriga. Saaremaal valmistatud Peeter Südame poolt koduorel oli muuseumi esimene pill. Lahtivõetud koduorel on muuseumist, sellel on puust viled ja punnike vile sees.
Viiulimeistri Felix Villaku töötuba, tööriistu ei olnud eriti saada, pidid olema enda valmistatud tööriistad, seal oli näha ka poolikuid viiuleid, ja höövleid. Läksime saali mis on 83 aastat vana, kõrval asub Georg Otsa muusikakool, mis on omakorda ühendatud saaliga, varem oli see Tallinna konservatooriumi oma. Saalis asus J.Aaviku magamistuba. J.Aavik mängis koduorelit mis on tavalisest väiksem. Vanasti oli igas koolis koduorel, pidi osatama mängida viiulit ja koduorelit. Hardo Kriisa orelitöökoda asub rakveres ja see on ainuke orelitöökoda Eestis. Esimene pill Peeter Süda poolt oli orel (1727) Saaremaal valmistatud.Giid mängis sellel väga ilusat viisi. Seal saalis oli 64 klaverit. 1951 aastal ilmus Estonia klaver Eesti klaver Falckile pandi nimi linna raemeistri Falcki järgi. Tallinnas asub Falcki järgi nimetatud park. Giid rääkis meile lugusid:
värvirohkem.Tal oli leidlikkust kasutamaks julgeid võtteid,mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele.Tema loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muusikastiil-Madalmaade vokaalpolüfoonia.Looming üle 70 missa,nende hulgas 3 reekviemi,u 100 magnificat'i,4 passiooni.Motette on üle 500 või olenevalt sellest,mida motetiks lugeda-kuni 1200.Lisaks u 450 itaalia-,prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu Pillid:orel(positiiv väike koduorel;portatiiv-veel väiksem)klavessiin;klavikord(klaveri eelkäia)lauto;viola da gamba-tsello eelkäia;viola da braccio-viiuli eelkäia;plokk- ja põikflöödid;pommer-oboe otsene eelkäija,salmei järeltulija;dulcian- fagoti eelkäija;krummhorn-kõver sarv;selle roohuulikut ei hoita huulte vahel,see asub omaette kapslis;trompetid-neid kasutati signaalpillidena õues;tromboon-(sackbut)kõla on mahedam kui trompetil,renessanssi ajal olid trombooniansamblid populaarsed;tsink-huuliku poolest nagu
13.14, sajandist alates hakkas levima torupill, 19. sajandil said tuntuks viiul ning uut tüüpi kandled. LääneEestile olid iseloomulikud hiiu ehk rootsi kannel ja moldpill. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku omandas tähtsa koha lõõtspill. Mitmed Eesti rahvapillid olid ehituselt väga lihtsad ja neid valmistati kodus. Siiski on kohalikud külameistrid teinud ka küllalt keerukaid pille nagu viiul, lõõtspill ja isegi koduorel. Pillimäng oli 20. sajandi alguspooleni valdavalt meeste ala, naisi ei peetud niisugusele tegevusele sobivaks. 4 Kannel Kannel on eesti rahvapill, mis kuulub keelpillide hulka. Vanem tüüp on trapetsikujuline, puust õõnestatud ja kõlalauaga kaetud 67 keelega. Keeled valmistati jõhvist, lambasooltest või metallist. Kahjuks ei ole teada millist
Rahvapillide liigid Rahvapillid on rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus rahvas kasutab viimaseid traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid edasi. Vanad rahvapillid olid lihtsad puhkpillid (sokusarv, karjapasun, vilepill, roopill) ning 6-7 keeleline puust kannel. Mitmed Eesti rahvapillid olid ehituselt väga lihtsad ja seetõttu valmistati neid kodus. Siiski on kohalikud külameistrid teinud ka küllalt keerukaid pille nagu viiul, lõõtspill ja isegi koduorel. Pillimäng oli 20. sajandi alguspooleni valdavalt meeste ala, naisi ei peetud niisugusele tegevusele sobivaks. Pillide liigituses on neli rühma: *aerofonid (õhkpillid) * kordofonid (keelpillid) * idiofonid (korpusega helisevad pillid) ja *membranofonid (väriseva membraaniga pillid). Eesti rahvapillide päritolu järgi jagas rahvaluuleteadlane Herbert Tampere instrumendid kahte rühma: * rahvapillid rahva seas tekkinud või ka professionaalsest muusikast pärit pillid, mida
aastatest 1329 ja 1342, mil leedulased ühe röövretke ajal rüüstasid Paistut ja Helmet ning lõhkusid sealsed suured kirikuorelid. Eesti rahvusliku pillimuusika arengus on olnud orelil oluline tähtsus. 19.sajandil ehitati ja renoveeriti mitmeid kirikuoreleid, muretseti positiive paljudele koolidele ja palvemajadele. Pillide ehitamise suhteline lihtsus võimaldas käsitöölistel ja isegi talupoegadel valmistada neid koduste vahenditega. Selle tulemusena oli 19.sajandi lõpuaastail koduorel pea igas edasipüüdlikumas peres. Koduorelite ja suurte kirikuorelite toel kasvasid üles Eesti esimese põlvkonna heliloojad. Antsla pillimeistri Johann Karl Thali 1795 valmistatud instrument, mis on vanim ja mõõtudelt väikseimkoduorel muuseumis. Puhkpillid Rohkearvuline ja mitmekesine on näitusel eksponeeritud puhkpillide rühm. Siin on pille, millel mängiti juba möödunud sajandil Puhkpilliorkestrid tekkisid Eestis 19. sajandi esimesel poolel. Need olid algselt
tööriistad: käteplaksutamine, teatavate esemete kokkulöömine vm.Pillid on· spetsiaalselt musitseerimiseks valmistatud esemed; · inimese kehapillid (käteplaks, vilistamine, põsepill); · ürgsed heliriistad, mis on olnud praktilises kasutuses (lokud, käristid). Mitmed eesti rahvapillid olid ehituselt väga lihtsad ja neid valmistati kodus. Siiski on kohalikud külameistrid teinud ka küllalt keerukaid pille nagu viiul, lõõtspill ja isegi koduorel. Pillimäng oli 20. sajandi algupooleni valdavalt meeste ala. 10.2. Pillimängu traditsioonid Rahvapillidel olid (ja on osalt veel tänapäevalgi) erinevad kasutusalad (karjasepillid, jahimeeste peibutuspillid) ning ülesanded (signaalpillid, tantsupillid, laste mänguasjad jms). Muusikas segunesid pragmaatiline (st otseselt kasulik), maagiline (nõiduv) ja esteetiline (ilu pärast) otstarve, kuid sõltuvalt olukorrast võis mõni neist olla esiplaanil.
annaabi.ee 
