Ka inimesed märkasid, et kassid aitavad säilitada nende toitu, millest tulenevalt suhtusid nad oma uutesse naabritesse sõbralikult. Oletada võib ka, et mõned kassid, kes olid teistest võluvamad (suured silmad, lame nägu, kõrge laup) leidsid inimeste juures veel soojemat vastuvõttu. Just sellised kassipojad võisid olla esimesed, keda inimesed enda juurde elama võtsid. Arvata on, et tulenevalt kasside sõltumatust iseloomust ja teadliku tõuaretuse puudumisest, võttis kasside kodunemine aega tuhandeid aastaid. Viiteid täielikust kodustamisest on tänapäevani jõudnud aga Vanast Egiptusest 3600 aasta tagant. Sellest ajast pärit piltidel kannavad kassid kaelarihmu ja söövad juba kaussidest. 2900 aastat tagasi tõsteti aga kass jumalanna seisusesse. Jumalanna Bastet pühas linnas Bubastis on leitud suurel hulgal mumifitseerituna maetud pühi kasse. Vaatamata egiptlaste kehtestatud väljaveokeelule, levisid kodustatud kassid sealt tasahilju ka mujale
Võõrliigid Eestis Võõrliik on mittepärismaine liik, kes on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sisse toodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega. Võõrliigid võivad naturaliseeruda, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Naturalisatsioon on võõrliikide kodunemine. Võõrliike, mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala looduslikes või poollooduslikes elupaikades. Eestis on enne 19. sajandit sisse toodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil
Seda tüüpi on näiteks osa vene karmoskasid. Lõõtspillid Eestis Esimene lõõtspill jõudis Eestisse arvatavasti 19. sajandi keskpaiku. Esimene kirjalik teade lõõtspillist Eestis räägib, et 1886. aastal toimus Virumaal "Kalevipoja" seltsi koolimaja ehitamise toetuseks pidu, kus tantsiti lõõtspilli saatel. 20. sajandi vahetusel sai lõõtspill Eestis populaarseks selle üheks eelduseks oli muuhulgas funktsionaalse harmoonia (nn kolme duuri lood) kodunemine rahvamuusikas. Eestis olid esialgu kasutusel eeskätt Venemaa vabrikute pillid. Lõõtspille oli Eestisse võimalik tellida Peterburi pilliäride kataloogidest; rannikul ja saartel kauplesid pillidega meremehed. Kuna välismaalt toodud lõõtspille ei jätkunud kõikidele soovijaile ja nende hind oli kõrgem, hakkasid kohalikud meistrimehed neid kodus ise valmistama. Kuna lõõtspill saavutas Eestis suure populaarsuse, hakkasid siinsed meistrid pilli edasi arendama ja kohandama omasse
Näiteks pärinevad sealt eesti fraseologismid (millestki) oma käsi puhtaks pesema, küünalt vaka all hoidma. Teine ühisläte on olnud antiikkultuur. Vana-Roomast oleme näiteks saanud Luculluse pidusöögi või lukullusliku söömingu ‘külluslik sööming’, Damoklese mõõga ‘pidev hädaoht’, kuldse kesktee, valge varese ‘keegi teistest erinev’. Nagu muudki sõnavara lisandub keelde fraseologisme ka tänapäeval. Nende keeles kodunemine võtab siiski rohkem aega kui näiteks uute esemete nimetuste keeldetulek. Uusi fraseologisme on nt siililegi selge (vn и ежику понятно) ja nupp nokib (vn голова клюет). Ohtrasti on fraseologisme näiteks slängis, kus loomeimpulsse annab tahe keeleliselt silma paista, üllatada, vaimutseda või oma tegevust varjata. Näiteid selle kohta kurjategijate
o Anglokontsertiina diatooniline bisonoorne o Chemnitzer o Bandoonium Lõõtspillid Eestis Esimene lõõtspill jõudis Eestisse arvatavasti 19. sajandi keskpaiku. Esimene kirjalik teade lõõtspillist Eestis räägib, et 1886. aastal toimus Virumaal ,,Kalevipoja" seltsi koolimajas ehitamise toetuseks pidu, kus tantsiti lõõtspilli saatel. 20. sajandi vahetusel sai lõõtspill Eestis populaarseks selle üheks eelduseks oli muuhulgas funktsionaalse harmoonia kodunemine rahvamuusikas. Lõõtspille oli Eestisse võimalik tellida Peterburi pilliäride kataloogidest; rannikul ja saartel kauplesid pillidega meremehed. Kuna välismaal toodud lõõtspille ei jätkunud kõikidele soovijaile ja nende hind oli kõrge, hakkasid kohalikud meistrimehed neid kodus ise valmistama. Kuna lõõtspill saavutas Eestis suure populaarsuse, hakkasid siinsed meistrid pille edasi arendama ja kohandama omasse muusikatraditsiooni; vastavalt arenes ka pillimängustiil
olenevad mulla areng ja omadused. Mulla teket ja arengut mõjutavad ka kliima, pinnamood, vee reziim ja inimene. Mullas on esindatud aineoleku kõik kolm faasi: · Tahke (mineraalne ja orgaaniline osa) · Vedel (mulla vesi ) · Gaasiline (mulla õhk) Muld tegib paljude üksteisega vastastikus sõltuvate olevate protsesside koosmõjul. Olilisemad on orgaanilise aine ladestumine ning muundumine. Ainete pidev ümberpaigutamine ning kodunemine mulla erinevatese osadesse, uute ühendite moodustumine, aine vahetus taimede ja mulla vahel jne. Muldade kujunemisel on seega oluline ainete liikumine, mis jaguneb järgmiselt: 1. ainete sissekanne mil mulda lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilist ainet mineraalne aine satub mulda näiteks jõgede tulvavette poolt kantuna, vulkaaniliste tuha ja liivade tuulekandega. Rohttaimestikuga kaetud alale ladestub täiesti taimedest orgaanilne aine mulla pinnale või
annaabi.ee 
