Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936). Faktid luuletaja eluloo kohta 1.Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. 2.1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. 3.1969 kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Moskvas. 4.Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Looming 1. Traat alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem on ta viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. 2. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. 3.Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Samuti on Traat tõlkinud poola, tšehhi ja makedoonia luulet. Luulenäited Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Valitud luuletused" (1979) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993)
Tallinnfilmis. ● Töötab siiamaani kirjanikuna. Isiklikku ● Ei armasta rääkida oma elust ja tegemistest. ● Temaga tehtud intervjuudestki jäävad silma salapärased luulerealised vastused. ● Kirjaniku lapsepõlv möödus karjapoisina. ● Esimeseks kooliks kus ta õppis oli Arula kool. ● Koolipäev algas septembri keskpaigas rohke töö tõttu. Looming ● Traadi luule algas kodumaateema ja tulevikuoptimismiga. ● Hiljem luuletas filosoofilist, loodus- ja isamaaluulest. ● Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. ● 1962a ilmus esimene luulekogu "Kandilised laulud". „Kandilised laulud“ (1962) Olin kahekümne nelja aastane neitsi, kui rukkimasindamise ajal Kaarna Arvet, too ilus poiss, mu õlekuhjade vahele meelitas. Pärast näidati mulle eluaeg näpuga.
Mats Traat ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" Ülevaade loomingust Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Teose ülesehitus Sündmused toimuvad paralleelselt kahel ajal: ristisõdade ning nõukogude Eesti aastail
Looming Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes.Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Traadi luule- ja proosatõlkeid on ilmunud rohkem kui 30 keeles nii antoloogiates kui koguteostes. Sarnaselt teiste mitmekülgsete kirjanikega alustas Traat luuletajana
aastal riikliku preemia ja seda on tõlgitud kümnesse keeled. ERILISED TEENED: Tunnustus Tuglase novelliauhind ,,Kohvioad" (1975), ,,Võimu rist" (1996), ,,Kohtu peegel" (2002) ja ,,Sarviku armastus" (2007). Kolm viimasena nimetatut on ilmunud kultuurilooliste novellide kogus ,,Sarviku armastus" (2007). LOOMING Sarnaselt teiste mitmekülgsete kirjanikega alustas Traat luuletajana. Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimist ja kodumaateema, hiljem hakkas kirjutama loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujunemine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Lisaks on Traat tõlkinud ka poole, tsehhi ja makedoonia luulet. Autor on ise öelnud, et " ainult luuletaja olen tahtnud olla". Traadi luule on jutustavat laadi tal on ilmunud ka tartumurdelisi värsse "Ma lään tartu kiilde pakku"
Traat on kirjutamisel lähtunud arhiiviürikutest, dokumentidest ja perekondlikest pärimustest. Mats Traat "sisenes" eesti kirjandusse aastal 1962 kassetipõlvkonna kõige säravamas publikatsioonis, esimeses "karbis" pealkirjaga "Noored autorid 1962". Siit algabki tähelend, s.t Traadi teekond läbi lugejate ja kirjanduslugude klassikasse. Ta on olnud loetav kirjanik, ta on olnud pidevalt populaarne. Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda,
saanud mitmeid kõrgeid preemiaid nagu Fr. Tuglase novelliauhind, kultuurkapitali aasta- preemia, riiklik elutööpreemia. Friedebert Tuglase novelliauhind on antud talle 1975 ,,Kohvioad", 1996 ,,Võimurist", 2002 ,,Kohtupeegel", 2007 ,,Sarviku armastus". Abielus Viktoria Traadiga. 1936 2006 2. Mats Traadi looming Mats Traat alustas luulega (kogud ,,Kandilised laulud", 1962 ,"Kaalukoda", 1966, milles on kõrvu tulevikuoptimism ja kodumaateema. Poeetiliselt mõjukas lakoonilisus koos terava ühiskonna problemaatikaga on tunnuslikud epitaafkogule ,,Harala elulood" 1967. Tuntumad romaanid: ,,Tants aurukatla ümber", 1971, ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga", 1973, ,,Pommeri aed", 1973, ,,Inger", 1975, ,,Türgi oad", 1977, ,,Puud olid, puud hellad velled", 1979, ,,Rippsild", 1980. ,,Karukell, kurvameelsuse rohi", 1982, sündmused toimuvad paralleelselt kahel ajal: ristisõdade ning nõukogude Eesti aastail
aastal. Mats Traadi looming Mats Traat alustas oma loomingut külaelu argiprobleemidest luuletamisel. Tema esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962. aastal, äratas soodsat tähelepanu. Traat avardas oma värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, andes edasi ka globaalseid motiive. Oma teostes nõudleb ta elult ilu ja täiuslikkust, püüab lahti mõtestada olevikku ja olevat läbi enda. Tema luules esinesid koos nii tulevikuoptimism ja kodumaateema, filosoofilis-, loodus- ja isamaaluule. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. "Traat on oma romaanides kirjutanud eestlaste lugu, aidanud taastada meie vaimset identiteeti ning eneseväärikust. Eepiliste suurteoste kõrval on Traat kirjutanud ka silmapaistvat luulet. Traadi suurus on ta eetoses ja inimsaatuste ning ajaloo keerdkäikude mõistmises"
On tõlkinud raamatuid paljudest keeltest. Victoria Traat Looming Nagu paljud teisedki kirjanikud alustas ka Traat luulega. Esimeseks luulekoguks oli 1962. aastal välja antud ,,Kandilised laulud" ja järgmiseks 1966. aastal ilmunud ,,Kaalukoda". Kokku on kirjutanud 12 romaani, välja andnud 21 luulekogu ja pannud kokku ühe näidendi. Samuti on ka kahe novellikogu autor. Oma loomingut alustas luulega. Luules on paralleelselt tulevikuoptimism ja kodumaateema Hiljem, aga loodus, filosoofiline ja isamaaluule. . Vahelduvad lüürika ja lüroeepika, vabavärss ja klassikalised vormid. Ta on ka tõlkinud mitmete maade luulet. Romaanid ,,Tants aurukatla ümber" (1971; kordustrükid 1975 ja 2005) "Maastik õunapuu ja meierikorstnaga" (1973) "Pommeri aed" (1973; kordustrükid 1985 ja 2008) "Inger" (1975; kordustrükk 1989) "Türgi oad" (1977) "Puud olid, puud olid hellad velled" (1979) "Rippsild" (1980)
● Ellen Niit ○ lilled ○ loomad ○ laste argipäeva-askeldused ○ mängud kodus ja lasteaias ○ mure jonnipunnide, lohakate ja saamatute pärast ● Leelo Tungal ○ kodumaa ○ teismeliste mõttemaailm ○ ema- ja naiseroll ○ humoristlik ○ õpetlik ● Heiki Vilep ○ perekonna igapäevaelu ○ suhted vanemate ja vanavanematega ○ isa- ja emateema ○ kodumaateema ○ rahvapärimus ● Heljo Mänd ○ lilled ○ loomad ○ vanemate lahkumine ○ lustakus ● Eno Raud ○ loomad ○ taimed ○ ühiskonnaprobleemide lahtimõtestamine ○ argielu lahtimõtestamine
annaabi.ee 
