Hunt on suur loom. Hundi pea on piklik. Hundil on väikesed kikkis kõrvad, pikk koon. Huntidel on suur kere ja päris pikad jalad. Karvastiku põhivärvus on hall. Hunt on Eesti metsade kõige kardetuim kiskja. Hundi lähim sugulane Eestis on kodukoer. Teda peetakse ka kodukoera üheks esivanemaks. Hunt eelistab elada avamaastikul, sest sealsed jahtimistingimused on paremad. Hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Talvel on hundid karjas ja hulkuvad, suvel aga elatakse paariti. Pesa ehitatakse veekogu äärde looduslikku paika. Huntide jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Perekonda kuulub 6-9 isendit, Eestis on tavalise karja suuruseks aga 2-11 isendit. Tiinus kestab 4 kuni 5 kuud. Pojad
160cm pikk, 85cm kõrge ning kaalub kuni 78kg. Ta on tugev kiskja ja suudab saaki kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Hundid peavad jahti organiseerunud karjana(igaühel on selles oma ülesanne). Poegadega emahundid elavad urus, perekonda kuulub 69 isendit. Hundijahti peetakse aastaringi. Eestis elas 1970.ndail aastail mitusada hunti. LääneEuroopas on hundid hävitatud. Hunt on üks kodukoera esivanemaid. MÄGER : Väheldane kiskja, kes elab kogu aasta urus. Mägrad elavad perekonniti koos. Nad kraabivad keerulise, isegi mitmekorruselise uru, mida kasutab palju põlvkondi. Mägra karvastik on kohev ja kare, üle lauba läheb kolm valget vööti. Käppadel on pikad küünised, mis hõlbustavad käikude kraapimist. Ta tegutseb pimedas ja sööb segatoitu, mida otsib mööda kindlaid radu liikudes. Mäger magab talveund. PÕDER:
a klass Juhendas: Tiia Vainula 2013 Tallinn Levila Hunt on suurim kiskjaline koerlaste sugukonnast, kelle levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Ta elab peaaegu tervel põhjapoolkeral, väljaarvatud Aafrikas, Põhja-Ameerika lõuna osas ja igilume ning jääga kaetud aladel. Hunt on üks kodukoera esivanemaid. Koeratõugudest on hundile välimuselt kõige sarnasemad eskimo koerad ja idaeuroopa lambakoerad. Välimus Hunt on 110-160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 30-50 kg ja saba pikkus on 35-50 cm. Hundil on terav haistmine ja kuulmine. Hundid näevad teistest koerlastest paremini. Toitumine Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida
Tallinn 2009 Välimus Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Hunt on koerlaste sugukonna suurim metsikult elav liik ja kodukoera eelane. Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased. Hunt on peamiselt ööloom. Hunt
............................................................................................... KASUTATUD KIRJANDUSED 12 SISSEJUHATUS Siberi husky on algupärast tüüpi koeratõug. Kuna teda on kasvatatud sajandeid väga karmides tingimustes ainult töö tegemise esmärkidel, on ta käitumine juhitud paljudest intinktidest. Tänu neile instinktidele said koerad hakkama ja jäid ellu rasketes oludes. Oma primitiivsete iseloomuomaduste tõttu ei ole siberi husky võib-olla kõige tüüpilisem kodukoera esindaja. Sellest hoolimata ei ole uringutele tuginedes leitud temas ka suuremat sugulusastet hundiga, kui paljudes teistes meile tuntud tõukoerte esindajates. Kuigi tema käitumine oma primitiivsuse poolest meenutab ehk meile hundi käitumist, siis tema soov inimesega suhelda ja talle meeldida on omadus, mis teeb temast vägagi koera. Paljud erilised iseloomujooned kombineerituna tingivad husky keerulise olemuse, mis võib kogenematule koeraomanikule peavalu põhjustada.
kuna enamik aladest on siin kultuuristatud. Sellest hoolimata on ta peaaegu kõikjal Eestis tavaline. 2009 aasta seisuga elab siin umbes 270 hunti. 1. novembrist 2009 28. veebruarini 2010 kestval jahihooajal on lubatud küttida 140 hunti, kuna vastavalt suurkiskjate ohjamiskavale peetakse optimaalseks hundi arvukuseks Eestis 100-120 isendit. 2 Välimus Välimuselt on hunt väga sarnane mõne kodukoera tõuga, näiteks idaeuroopa lambakoeraga kuid ka eskimo koertega. Suurim erinevus on siiski see, et hunt ei hoia oma saba, mis ulatub kuni hüpeliigesteni, kunagi rõngas. Samuti on hunti võimalik eristada koerast tema jalajälje põhjal. Nimelt on hundi jälg pikem ja kitsam. Käpad on kompaktsemad, ja kokkuhoitud varvastega. Esijalgadel on 5 varvast, millest üks meenutab pöialt ning paikneb üleval pool, liikudes ei puuduta
elanud juba kiviajal. Dingo toodi siia põliselanike (aborigeenide) poolt ning ta on tänasel päeval üks Austraalia suurimaid imetajaid. Vanimad tänaseks leitud dingoskeletid on 3000 aastat vanad, kuid siiski arvatakse, et esimesed dingod tulid koos inimesega Austraaliasse juba 8000 aastat tagasi. Dingol on lihaseline ja võimas kehaehitus. Tema karvastik võib olla erinevat värvi - alates kuldkollasest kuni tumepruuni ja mustani. Välimuselt meenutab dingo kodukoera. Dingo toiduks on küülikud, pisikukrulised, kängurud ja koduloomad. (Parish 2005:18) 19.sajandil tõid eurooplased Austraaliasse ka teise kiskjalise rebase, kes sööb pisikukrukisi, küülikuid ja linde. 1.4. Jäneseliste selts 1.4.1. Sugukond: Jäneslased Küülik on pärit Hispaaniast ja Portugalist. 1850-ndatel aastatel Austraalias aklimatiseeritud tosin küülikut paljunesid järk-järgult sealsetes soodsates tingimustes niivõrd
annaabi.ee 
