tagasilöögi ka lasteluules. Luuletuste ja luulekogude arv vähenes kriitilise piirini 60.aastatel hakkas lasteluule ideoloogiline surve nõrgenema, kogu kunstiline kvaliteet paranes, tasapisi võttis lasteluule lapse oma partneriks, jagab maailma kohta seletusi ja näitab negatiivseid külgi. Laps lasteluule kaudu nägi maailma olemust, sest teemad on teistsugused. Nõukogude eesti lasteluule teemad ja laad *lapse lähikond, argipäev *laps pole enam kodukeskne, pigem kui ühiskondlik olend, riigikodanik, tulevane ametnik *loodus *lõbusad seiklused, värvikad olendid ja olukorrad *abstraktne kujundiline mõtteluule, filosoofilise koega luule, mõeldud lapse aju arendamiseks *isamaa, rahvuslik mälu *sõna- ja kõlamänguline luule *värssjutustus Hando Runneli lasteluule *värsid nii suurtele kui väikestele *luule on aus, lihtne õpetusvaba *rahvalaululine algriim, allusioon ja sõnamäng *avar tundeskaala *lihtne, loomulik sõnastus
# Amet ja ametialane prestiiz # Tarbeesemete omamine Nt. auto, korter, televiisor, telefon. Kokku sotsioökonoomiline indeks. Aga ka näiteks väärtustepõhine või elulaadipõhine jaotus # "Mina. Maailm. Meedia" andmetel Eestis: mitmekülgselt aktiivne elulaad (9%); tööle orienteeritud, kultuurilembene elulaad (15%); hasartne, meelelahutuslik elulaad (5%); tehniliselt harrastuslik elulaad (14%); uus meedia, seltsielukeskne elulaad (13%); kodukeskne, traditsiooniline elulaad (15%); kirjasõnakeskne, traditsiooniline elulaad (13%); passiivne elulaad (17%) Gin'i koefitsient - ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus 5?-2? Pierre Bourdieu (1930 2002) jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu analüüsides on ühiskonnas erinevad suhteliselt autonoomsed tegevusväljad (habitused millised eelistused
Ta vaatab peaaegu kõiki saateid ebaregulaarselt, vaid uudiseid (,,Aktuaalne kaamera") ja ,,Pealtnägija" mõnevõrra sagedamini. 4. Seltsielukeskne põnevuseotsija (13% eestlastest) on kehv televaataja, keda iseloomustab elamuslik saate-eelistus (krimi-ja olmereportaazid ning välismaised põnevussarjad). Eelistatuim uudistesaade on ,,Reporter". Vaatab regulaarselt Kanal 2, vähem TV3 ja ETVd. 5. Meelelahutusele orienteeritud, kodukeskne suurtarbija (12% eestlastest) on väga agar televaataja, kes väidab end vaatavat regulaarselt peaaegu kõiki saatetüüpe. Eelistatuim on elamuslik programm: mängud, konkursid ja tõsielulised show'd. Uudistest eelistatakse ,,Reporterit" ja seejärel ,,Aktuaalset kaamerat" 6. Avalikule sfäärile orienteeritud seenior (11% eestlastest) on samuti väga sagedane televaataja, kes eelistab teistest oluliselt enam ratsionaalset
Sama võib õrnalt tajuda Eestiski, kuid eespool kirjeldatud andmete põhjal toimuvad muutused enamasti naise stereotüübis. Ühiskonna survet võib eelkõige tunda just mehe rolli ja sellega seonduvat jälgides selle asemel, et «mahendada» ootusi mehe rollile, näikse sellele lisanduvat uusi nõudmisi. Näiteks peaks mees olema juhiomadustega ja võimas (omadused, mis on selgelt suunatud kodust välja), samal ajal aga suureneb surve, et ta peaks olema ka kodukeskne ja empaatiline. Nii ühel kui teisel puhul võib surve tagajärjeks olla pinge ja soovimatus neid rolle järgida. Seega, meil kõigil on valida kas me soovime järgida neid stereotüüpe, mida ühiskondlik surve meile ette kirjutab või saame jääda selliseks, nagu oleme ja ise olla tahame. 12 5.Naine on see, kes loob armastust
tulevasele ilmakodanikule on tagatud (Hansson 2001: 19). Perekonnamudel kujunebki vastavalt sellele, mis naise väärtustes esimesel kohal asetseb, kas karjäär või perekond. Esimest väärtustav naine ei saa endale tavaliselt lapsi ,,lubada" või piirdub ainult ühega, sest tal pole kiires ajagraafikus võimalust nende kasvatamisele pühenduda või tahab tööalaselt väga professionaalne olla. Kodu ja pere ehk kodukeskne naine tunneb rõõmu igast lapsest ning teeb kõik, et nendega võimalikult palju koos aega veeta. Samas sõltub selle naiste grupi puhul laste arv suurel määral nende perekonna majandusliku kindlustatuse astmest (Hansson 2001: 17). 19. sajandil võttis naine lapse põllule või heinamaale kaasa, sest polnud teda kuhugi jätta. Tänapäeval on emade elu lihtsamaks tehtud. On loodud lasteaiad, kus kõigele lisaks tagatakse ka mudilaste turvalisus ja omavanuste seltskond
Mari Vallisoo 1950-2013. Oli traditsioonile väga lähedal seisev autor. Sündis Kallaste lähedal. Tuli Tartusse keskkooli. Lõpetas keskkooli, aga õppis Tallinna majandustehnikumis programmeerijaks. Elas pikka aega Tartus. Kallid koerad 1979 võib öelda, et Vallisoo põhitähendused saavad varakult valmis. Luulekogusid ilmub vähe. Postuumselt Viimäne vihim 2013. Olnud pidevuse luuletaja, järjekestvuse luuletaja. Järjekestvus võib erimoodi avalduda: kodukeskne, perekeskne luule. Kodu ja perekonna võib laiemaks, hõimukesksus või sugulussidemete läbipeegeldus. Iseloomulikud tegelased: emad, isad, esiemad, esiisad jne. On narratiivsust ja dialoogilisust väga palju, seda on teises ja kolmandas raamatus: Kõnelen sinuga kevadekuul ja rändlinnud kõrvaltoas. Ruumilised kordinaadid: kodu suletud ruumi kirjeldamine. Suletud ruumi tähendused võivad olla erinevad: vangla, või turvaline koduruum, mis algab köögist
annaabi.ee 
