Ilvesed söövad kõike mis liigub ja millest Ta on kõrgete jalgade ja ümara peaga ning jõud üle käib, eriti jäneseid ja metskitsi. kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatuttid. Ilvese ainsaks looduslikuks vaenlaseks on Käppadel sissetõmmatavad küünised. Hunt. Ilvese liha sobib süüa inimestelgi. Ilves kaalub kuni 25kg. Karvastik tihe ja Ilves koduloomi ei murra, v.a kodukassid moodustb näol omapärase põskhabeme. Ilvese värvus punakaspruunist hele hallini. Elupaik ja sigimine Midagi huvitavat Ilvesed elavad okaspuupadrikutes ja Kui ilvesepere metsas liigub, astuvad tihedates segametsades. Nad ronivad tagumised loomad täpselt eelkäija osavalt puudel, aga saaki ründavad maa- jälgedesse. Eestis on ilveseid tuhande pinnal
kasutab plahvatuslikku stardikiirendust 110 km/h. Mõned väiksemad kaslased, näiteks serval, peavad jahti kõrges rohus ning kasutavad vedrunuku hüppeid meenutavat taktikat, et oma saakloomi üllatada. Kaslased peavad jahti kõigile loomadele, keda on võimelised kinni püüdma ja maha murdma. Metskass (Felis silvestris) Metskass sarnaneb, eriti värvuselt, väga tavalise halli kodukassiga. Sageli on neid raske eristada, pealegi metsistuvad kodukassid tihti. Jahti peab ebamasti öösel, kuid pilves ja sombuse ilmaga ka päeval. Saaki tabab peamiselt varitsedes või ligi hiilides. Toitub peamiselt pisinärilistest, osalt ka värblindudest. Rookass (Felis chaus) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kaslased_karplased_kairipuust. htm
on mustad. Seljal on neil must triip, mis kaob isastel suguküpseks saamisega. Nad on sündides 7-10 cm pikad. Suguküpseks saavad vaskussid 3 aastaselt. Toidulaud. Tänu oma aeglusele püüab aeglaseid loomi, nagu teod, vihmaussid, putukad, nälkjad ja ämblikud. Vaenlased. Vaskussi vaenlasteks on väikekiskjad nagu rebane või nugis, samuti röövlinnud, kured ning ka rästikud. Inimasulate läheduses on suurimaks vaenlaseks kodukassid. Vaskuss on sisalik, keda on ekslikult peetud maoks, kuna tal puuduvad jäsemed. Teadlased on aga tõestanud, et vaskussil on selgroos algselt välja arenenud jäsemed. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada.Tasasel maapinnal liikudes on vaskussi liigutused kohmakad ja aeglased,Kuna vaskuss on aeglaselt liikuv loom, on tal ka palju vaenlasi - rästikud, madukotkad, toonekured, rebased, nugised, kährikud jne.Vaenlaste käest aitab tal põgeneda n.ö. saba äraheitmine
klassi. Arvatakse, et kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslane on kodukass, kes kodustati umbes 10 000 aastat tagasi, aga kaslaste hulka kuuluvad ka lõvid, tiigrid, leopardid, jaaguarid, gepardid ja puumad. Kaslasi jaotatakse suurteks ja väikesteks kaslasteks. Suured kaslased on näiteks lõvid, tiigrid ja leopardid. Väiksed kaslased on kodu- või metskassid. Eestis elavad liigid on ilvesed ja kodukassid. Kaslaste hulka kuuluvad 41 tänapäeval elavat liiki. Kaslasi tuntakse oma eriti kiirete reflekside, teravate meelte ja väga hästi arenenud hammaste pärast. Neil on väga teravad noa-sarnased küüned. Saba aitab neil tasakaalu hoida hüpete ajal. Nad on erilised ka sellepärast, et nende erinevused omavahel on hämmastavalt väikesed, näiteks tiiger ja kodukass on väga sarnased. Kaslased on levinud laialt Euraasias, Aafrikas ja Ameerikas, kuigi kodukasse võib leida igal pool
Ta elab kuni 8 aastaseks. Arusisalikud on päevase eluviisiga loomad. Nende normaalne kehatemperatuur on 30 kraadi, seetõttu peesitavad nad hommikuti ja pärastlõunal (kuid mitte keskpäeval) päikese käes, et seda temperatuuri saavutada. Toiduks on tal igasugused putukad, ämblikud jne, keda ta enne alla neelamist raputab. Vaenlasteks aga peamiselt rästikud, nastikud, pistrikud. Ohtu kujutavad ka rebased, siilid ja mägrad, inimasulate juures ka kodukassid. Põgenedes jätab ta saba maha nagu teisedki Eesti sisalikud. Kivisisalik (Lacerta agilis) Ta on peamiselt levinud Euroopas, Eestis on neid üpris vähe. Kivisisalikud on jässakad, väikeste jalgadega sisalikud. Värvus on varieeruv, ühisteks tunnusjoonteks on heledate laikude muster külgedel. Eluiga on umbes 8-12 aastat. Neid võib leida kuivematelt aladelt, näiteks nõmmed, teeperved, raudteetammid, kuivemad puisniidud ja metsaservad
Enimtuntud kaslaste esindaja on kodukass, kes esmakordselt kodustati umbes 10 000 aastat tagasi. Teised tuntud liigid on nn suurte kasside hulka kuuluvad lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, gepard ja puuma. Kaslasi on muidu 37 liiki ja neid jaotatakse väikesteks ja suurteks kassideks. Öeldakse, et loomade kuningas on lõvi ja seega kuulub ta suurte kaslaste hulka. Veel on suured kaslased tiiger, lumeleopard, jaaguar jt. Need kaslased möirgavad. Väikesed kassid on näiteks kodukassid. Nemad nurruvad möirgamise asemel. Eestis elavad liigid on ilves ja kodukass. Kaslased on nõtke ning kiire lihaselise kehaga. Nad on kohastunud kestvaks jooksmiseks. Neil on ka väga teravad küüned, umbes nagu noad. Saba aitab tasakaalu hoida hüpete ajal või kuskil puu otsas saagi varitsemisel Kassid on ka tuntud võime pärast kukkuda alati jalgadele. Öeldakse ka, et kassidel on palju elusid. Saaki taga ajades ronivad kaslased kohe julgelt kõrgele puu otsa ja hüppavad siis
rohelisena ja vastupidi. Nende öönägemine on suurepärane, nad vajavad nägemiseks ainult 1/6 valgusest, mida inimesed vajavad. Kasvult suurim kassi tõug on maailmas Ragdoll ( kaltsunukk). Isane kass kaalub 5,5 – 9 kg, emane 4,5 - 7 kg. Kasvult väikseim kassi tõug on aga Singapura kass. Isane kass kaalub 2,7 ja emased 1,8 kg. 5 3.SARNASUS SUURTE KASSLASTEGA Kodukassid on tegelikult suurte metskasside sugulased. Teadlased on välja uurinud 7 sarnasust kodukassi ja tiigri vahel mida on võimalik näha peaaegu igas kodus, kus on kass. 1.Hiilimine saagile ligi. 2.Mängimine saagiga. 3.Enda keelega puhastamine. 4.Oma poegade kaitsmine. 5.Oma territooriumi kaitsmine. 6.Hõõrumine tervituseks. 7.Oma territooriumi märgistamine. 6 4.TÕUKASSIDE ARENG EESTIS
Etnoloogised andmed näitavad, et talupojad sõid 18. sajandil hundi liha. Kass tuleb inimeste juurde siis, kui inimesed tegelevad viljelusmajandusega. Saadusi peab kuidagi hoidma, üritati hoida savinõudes, aitades ja maa sees, kuid teravilja armastavad söögiks ka hiired ja rotid, kes ründasid inimeste kogutud teravilja varusid. Seal, kus liikus ja levis rohkem hiiri ja rotte, sinna tulid ka kassid, kes toitusid rottidest. Kasside geeniuuringud on näidanud, et tänapäeva kodukassid on pärit tõenäoliselt Lähis-Ida metskassist, järelikult on kassid pärit viljakalt alalt. Piima on hakatud tarvitama 7000 eKr. Savipottides piimarasva osakesed. Viljelusmajanduse levik Euroopas levis mitmes etapis. Kaks peamist: 1. deemiline difusioon – see levik on seotud viljelusmajandusega tegelevate hõimude liikumisega. Maa harimisega jäävad inimesed küll paigale, aga otsiti ka paremaid maid, mis head saaki annaks. Levib koos INIMESTEGA. 2
põlluharimine. Esimene kodustatud loom oli lammas, seejärel kitsed. Kasutati peamiselt lihaloomadena. Seejärel kodustati veised ja sead. Loomade kodustamine toimus siis, kui küttides ei tapetud tervet karja, vaid hakati neid jälgima. Veiseid võidi kasutada ka ohvriloomana. Sigade puhul on arvatud, et need võisid ise inimese juurde tulla, et inimeste elutegevuse jääke süüa. Nii võis koduneda enne siga ka koer. Kass kodustas inimese. Metskassidest said kodukassid siis, kui inimesed hakkasid tegelema maaviljelusega. Kass kodustati Lähis - Idas. Kui 18 inimesed proovisid vilja säilitada, siis rotid ja hiired pääsesid ligi, kassid tulid sinna rotte püüdma. Inimsed nägid, et kassid on kasulikud ja kassid jäidki inimese juurde. Lähis - Idast levis maaviljelus Balkani kaudu ka mujale Euroopasse. See toimus u 7000 eKr. Deemiline difusioon ja kultuuriline difusioon. Deemiline
annaabi.ee 
