tavaõigus-riigi tekkele ja seaduste kodifitseerimisele eelnev pärimuslike õigusnormide ja tavade kogum, millele tekkinud riik andis tavaliselt seaduse jõu. Ajalooliselt esimene õiguse vorm õigus-ükdkohustuslik käitumisreeglite ja normide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. seadus-kõrgema riigivõimuorgani akt, millel on teiste õigusaktide suhted kõrgeim õigusjõud. moraal-põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist mingi sotsiaalse terviku(perekond, rahvas) piires ja määrab nende suhtumist teisteste inimrühmadesse kodifitseerimine 1) muistse tavaõiguse kirjapanek ja riikilikuks õiguseks muutmine 2)korrastamata või halvasti korraldatud õigusnormide korrastamine, süstematiseerimine mingi õigusharu ulatuses. Esimesena kujunes välja tavaõigus. TAVA-tõekspidamine, harjumus, mis korrastab inimkäitumist. Ei järgne otsest karistust. Miks järgiti? 1)traditsioo...
Savigny esitas talle aga vastuväite, sest leidis, et enne generaalsete koodeksite loomist tuleb küsida, kas me oleme valmis selliseid koodekseid tegema. Ajaloolise koolkonna ideed said tõsiseks takistuseks suurtele kodifikatsioonidele. KK käsitluses ei olnud aeg kõikehõlmavateks seadustikeks, ulatuslikeks kodifikatsioonideks küps. Õigust ei tohiks seadusandja kunstlikult luua, õigus peaks välja kasvama tavaõigusest. KK oli küll piduriks kodifitseerimisele, kuid andis positiivse tõuke õiguse ajalooga tegelemiseks. KK vaieldamatu teene seisneb selles, et tunnustades võõrandamatuid inimõigusi, on võimalik avalikku võimu piirata seadusõigusega. 2. Kehtiva õiguse allikad. Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub põhimõtteliselt kahele arusaamisele õigusest: loomuõigus ja positivism. Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus
olemasolu. Uut õigust ei looda, kuid õigusakte võidakse ümber sõnastada. 3. Konsolideerimine saadakse parem ülevaade kehtivast õigusest. Ei kaasne õiguskorra kvalitatiivseid muutuseid. Arvestatakse olemasolevat kohtupraktikat. 4. Kompilatsioon - õigusaktide grupeerimine, kus initsiatiiv võib tulla nii era- kui avalikust sektorist. 5. Õiguse ümberkujundamine EL eesmärk on kodifitseerimine laiemas tähenduses ehk õiguskorra lihtsustamine. Kodifitseerimisele peab alati järgnema vastava valdkonna aktide konsolideerimine ja kompilatsioon. ,,Craffströmi printsiibile" ÕIGUSSUHTED · Õigussuhe on õigusnormidele tuginev igapäevande käitumine, kus inimesed on seotud subjektiivsete õiguste kaudu. · Üldregulatiivsed õigussuhted kõigi suhe kõigiga. · Absoluutne õigussuhe on üks õigustatud pool ja kõik teised on kohustatud pooled. Õigussuhete sisu
Nt asjaõigusseadus, võlaõigusseadus. Terviklikud süsteemsed koodeksid (keskkonnaõigus). Kõige vähem on tehtud sotsiaalõiguses. Sünnivad õigusallikad. Need sünnivad ka tänapäeval läbi kodifitseerimisprotsessi. · Ajalooline koolkond kui õigusnorme on palju (nt 19.saj), peavad nad leidma endale kõige õigema koha. Kas me oleme valmis generaalseteks kodifikatsioonideks? Kas see norm on ka hea ja õiglase sisuga? Arvatakse, et see oligi tõke kodifitseerimisele. See oli otsene küsimus, kas ollakse ikka kindel, et need normid hakkavad tööle. Tähelepanu tuleb pöörata rahva vaimule. Nõuab ressursse ja aega. 1986 tsiviilkoodeks, jõustus 1. Jaanuar 1900. See ajalooline koolkond peaks meid õpetama ka tänapäeval. Normi ei ole raske luua, on vaja poliitilist otsustust vaid. Iga norm tuleb täita kvaliteetse sisuga. 3.Kehtiva õiguse allikad ehk õiguskord
õiguskorra mastaabiks seetõttu tegelesid loomuteadlased kodifikatsioonidega. Õigusnormi heatasemeline üldistus on olnud mandrieuroopalikus õiguskultuuris kõrge õiguskultuuri. üheks tunnuseks. 1.4. Ajalooline koolkond Ajaloolise koolkonna ideed takistuseks suurtele kodifikatsioonidele aeg ei olnud küps kõikehõlmavateks seadusteks. Õigust ei tohiks kunstlikult luua, õigus peaks välja kasvama tavaõigusest. Piduriks kodifitseerimisele, kuid andis positiivse tõuke ajaloolise õigusega tegelemiseks. Tänapäeval kodifitseerimismudeli peamine konkurent Anglo-Ameerika õigussüsteem. Subsumeerimisprintsiibile rajatud seadustik peab olema abstraktne. Seadusesätete konkretiseerimine on jäetud kohtutele. Abstraktsus võimaldab lõppastmes õiguskindlust. Koolkonna teene seisneb selles, et tunnustades võõrandamatuid inimõigusi, on võimalik avalikku võimu piirata seadusõigusega. 2
Analoogiliselt maavägedele oli kavandatud välja anda kodifitseeritult ka Mereväe Määruste kogu (?) kokku 5 osas 18 raamatus järgmiselt: I osa - raamat 1-2 - kõrgemad mereväevalitsused II osa - raamat 3-7 - mereväeasutused III osa - raamat 8-11 - mereväeteenistus IV osa - raamat 12-15 - mereväemajandus V osa - raamat 16-18 - mereväe kohtuasutused ja jurisdiktsioon. Tegelikult ei avaldanud mereministeerium raamatuid 11, 12, 15, vaid need asendati erimäärustega, mis ei kuulunud kodifitseerimisele. Venemaa 18011812 (A. Rambaud) · Paul I surm. Aleksander I troonileasumine · Aleksander I kasvatus ja iseloom · Suurvürst Aleksander ja Adam Czartoryski · Reformiideed · «Ühiskondliku pääste komitee» (Comité de salut public) · Tegevus pärisorjuse leevendamiseks · Senat · Ministeeriumite asutamine (1802) · Haridus · Kodifitseerimine · Speranski: päritolu ja ideed
annaabi.ee 
