Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus ) 1.3. MÄLETAMIST SOODUSTAVAD TEGURID Psühholoogid on leidnud hea termini , mille abil kirjeldada seda mida inimene teeb, kui ta midagi tajub ja seejärel meelde jätab- see on kodeerimine. Igat sündmust või fakti jäetakse meelde iseloomulikul viisil, sõltuvalt sellest, milline oli vaimne tegevus meeldejätmise ajal. Kuidas mingit objekti meelde jäeti, sõltub sellest , milline on objekt ise, ning sellest, kuidas objekti mõisteti. Kuidas seletada kodeerimisest tulenevaid erinevusi? Miks mõned kodeerimise viisid on paremad kui teised? Hea oleks leida üks või isegi paar sellist tegurit või protsessi, mis määravad ära erinevate kodeerimisviiside edukuse. Mõnede uurijate arvates on üks oluline tegur see, millisel määral puudub kodeerimine materjali tähendust. Hüpoteesi kohaselt määrab kodeerimise efektiivsuse mõttekate seoste arv, mida õnnestub luua meeldejäetava materjali osade vahel. See oletus lubaks mõista nii subjektiivse kui ka
Selleks kasutatakse hõbedase tagasipeegelduva kihi peal veel kullatud kihti. Nii saab DVDle salvestada kaks andmekihti ühele poolele. DVD-d kasutavad lühema Ardo Laur lainepikkusega (650 ja 655 nm) punast laserdioodi kui tavalised CD-d (infrapunakiirtega laserid lainepikkusel 780 nm). DVD kasutab RS-PC kodeerimist (red Solomon Product Code), mis on mitmeid kordi efektiivsem CD juures kasutatavast CIRC kodeerimisest (Cross Interleaved Reed Solomon Code). Kasutades väikesevõimsuselist kiirt, saab laser lugeda infot kuldselt kihilt. Seejärel võimsuse suurenedes loeb ta infot hõbedaselt kihilt. Igal DVD ja CD plaadil on peegelduv kiht -enamasti alumiiniumist- kohe andmeid kandva, polükarbonaadist põhimiku järel. Kahekihilisel DVD-l on peegelduva kihi peal osaliselt transparentne andmekiht, laser on suuteline mõlemalt andmeid lugema.
Sõnum - objekte, kogemusi või ideid esitav sümbolite kogum; Kodeerimine - tegevus, millega allika sõnum pannakse teatud vormi; Kanal - sõnumi edastamise vahend; Dekodeerimine- vastuvõtja poolt sõnumile tähenduse andmine; Vastuvõtja - sõnumile avatud isik või rühm; Müra - teabeedastust häirivad, moonutavad või aeglustavad mõjurid ja olukorrad; Tagasiside - info kommunikatsiooniprotsessi käigust, sõnumi kodeerimisest ning vastuvõtust. 5W mudel: who, what, why, whom, what effect? TURUNDUSE HARJUTUSTEST 1 1) Tootmiskontseptsiooni fookuses on a) toote funktsionaalsed omadused b) tootja tehnilis-tehnoloogilised ja majanduslikud võimalused c) toote füsioloogilised omadused 2) Allahindluse arvutamine kuulub a) turunduse kaudsete ülesannete hulka b) turunduse otseste ülesannete hulka c) ükski pole õige 3) 1970. aastate turundust iseloomustas a) massturundus - 1950
Kuidas jagada tähelepanu mitme ülesande vahel (multitasking)? Nõuab hulgaliselt ressursse, halvendab üldsooritust ja iga ülesande sooritust eraldi. Jagamine on efektiivsem kui ülesanded on minimaalselt segavad ehk erinevates modaalsustes. Mõjutab ka ülesande harjutamine ja raskusaste. Töömälu Millised on töömälu omadused? Tähelepanu kontroll, stiimulitele tähenduse andmine, seoste loomine. Kõige üldisemalt öeldes sisaldab teadlikku informatsiooni. Koosneb: kodeerimisest, säilitamisest, meenutamisest, äratundmisest, tuttavlikkusest, värskendamisest, ajalise järjekorra seadmisest, sidumisest, tähelepanust, pärssimisest. Milline on Baddely ja Hitchi poolt 1974.a väljapakutud töömälu mudel? Keskne- täidesaatev tähelepanusüsteem, fonoloogiline ring ja visuaal-ruumiline visandiplokk. Milline on Baddeley mitmekomponendiline mudel ning uuendused võrreldes vanema mudeliga? Lisaks eelnevalt olemasolevatele osadele on juures episoodiline puhver mis
Töömälu mõõtmine - töömälu maht – numbrijärjekorra peab meelde jätma ja siis seda tagurpidi ütlema - Visuaalsete mustrite test - - Corsi test – klotsid kus on ruumiline komponent, visuaalne kodeerimine - Töötlusmälu maht - N-sammu tagasi test - PASAT-test - Muutuste avastamine - Sternbergi ülesanne - Petersoni ülesanne - Operatsioonid tähtedega - AX-CPT Töömälu on mitmepalgeline konstrukt mis koosneb: - Kodeerimisest - Säilitamisest - Meenutamisest - Äratundmisest - Tuttavlikkusest - Värskendamisest - Ajalise järjekorra seadmisest - Sidumisest - Tähelepanust - Pärssimisest Strateegia tähtsus - Stiimuleid esitades, maailmas toimetades stiimuli endaga ei defineeri ära mida inimene sellega teeb. Igaühel on õigus otsustada missugust strateegiat rakendad. - Nägusid esitades on vaba voli meelde jätta kas oli ainult nägu või mõelda sinna
© AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 30 8. MÄLU I. MÄLU LIIGID JA MUDELID Üldiseloomustus Mälu on elusolendite võime informatsiooni (1) salvestada (ümber kodeerida ja hoiule panna), (2) alal hoida ja (3) taastada (reprodutseerida). Eelmise, XX sajandi traditsiooni kohaselt räägitakse mälu kolmest klassikalisest protsessist kui kodeerimisest (encoding), alalhoidmisest, säilitamisest (storage) ja taastamisest või meenutamisest (retrieval). Siin on tegemist mälu arvutimetafooriga XX sajandist. Samas pole seda metafoori kui omalaadset mälu mudelit põhjust pidada muutumatuks ja igaveseks. Omal ajal rääkisid Aristoteles ja Platon mälust kui vahatahvlist, millele on tehtud talletatava informatsiooni jäljed. Mälu on enesestmõistetavaks omaduseks enamuse teiste psüühiliste nähtuste puhul. Mällu kodeerimine
erinevalt, kuid liigituste põhialused on üsna sarnased. Kõige selgem on ehk alustada de Groot’i (1997: 30-31) jaotusest horisontaalseks ja vertikaalseks tõlkeks. Horisontaalne seab kahe keele väljendusva- hendeid otsesesse üksühesesse vastavusse ja kasutab neid vastavusi lähtetekstide teisendamisel sihttekstideks. Vertikaalne koosneb kõige- pealt lähteteksti dekodeerimisest läbi kõigi keeletasemete ortograafiast pragmaatikani ja seejärel sihtkeelse teksti kodeerimisest tasemete vastupidises järjekorras. Neist kahest toetavad horisontaalset pea kõik tõlketeaduse suunad, järgnevate eranditega. Pariisi koolkond (Seleskovitch ja Lederer 1984, Lederer 2003) on alates 1960ndate lõpust rääkinud interpreteerivast tõlkimisest, rõhutades sealjuures lähteteksti instrumentaalsust ja tõlkija staatust suhtluse täieõigusliku osalisena. Interpreteeriva tõlkimise vastand on transkodeerimine – lähteteksti lingvistiline teisendamine sihttekstiks.
annaabi.ee 
