(arterioonidele, kapillaaridele, veenidele). Laine levikut on võimalik kombelda käe abil või ka registreerida. Pulsi palpeerimine. Pulsi sagedus vastab üldiselt südame kokkutõmmete sagedusele. Kui süda lööb väga kiirelt, siis ei tarvitse kõik lained nii tugevad olla, et neid oleks võimalik palpeerida – pulsi defitsiit. Pulsi palpeerimiskohad on need, kus suuremad arterid on keha pinnale lähemal. Nendeks on kodararter (arteria radialis ehk radialispulss), oimuarter (eriti lastel) ja unearter (eriti täiskasvanutel). Randmearterilt mõõtes võib kergemini eksida. Reiearter kubemepiirkonnas, hästi tunda ka kõhuaordil. Väikestel lastel võidakse pulssi leida ka põlveliigese tagapinnalt, hüppeliigese sisepinnalt. Südametegevuse ja talitluse regulatsioon Regulatsioon toimub kahe süsteemi kaudu: närvisüsteemi ja humoraalse süsteemi kaudu. NS-i osas reguleerib vegetatiivne NS
kapillaaridele, veenidele).Pulssi mõõdetaksegi arteritel, seal on ta küllalt tugev ja hästi tuntav. Pulssi on võimalik pampeerida (käsitsi tunda/katsuda). Või on võimalik registreerida andurite abil (andurid pannakse arteri peale ja aparaat registreerib võnked). Paremad registreerimis ja pampeerimiskohad on pindmisematel asetsevatel veresoontel. Eriti kui alla jäävad luuline osa. Sellisteks kohtades on randmepiirkonnas kodararter (ld. Arteruium Radialis), seepärast nimetatakse randmepiirkonnast mõõdetud pulssi radialispulsiks. Hästi on pulss palpeeritav ka kaelapiirkonnas, põlveõndla piirkonnas, lastel oimuarteri piirkonnas, jalal sisemise täksi piirkonnas. Lastel ja kõhnadel inimestel on pulss hästi tuntav ka kõhuaordil. Mida pulsi abil hinnatakse? Pulsi abil saab hinnata südamelöögi sagedust. Aga kui pulss on väga kiire, siis võib randmel raske olla
kapillaaridele, veenidele).Pulssi mõõdetaksegi arteritel, seal on ta küllalt tugev ja hästi tuntav. Pulssi on võimalik pampeerida (käsitsi tunda/katsuda). Või on võimalik registreerida andurite abil (andurid pannakse arteri peale ja aparaat registreerib võnked). Paremad registreerimis ja pampeerimiskohad on pindmisematel asetsevatel veresoontel. Eriti kui alla jäävad luuline osa. Sellisteks kohtades on randmepiirkonnas kodararter (ld. Arteruium Radialis), seepärast nimetatakse randmepiirkonnast mõõdetud pulssi radialispulsiks. Hästi on pulss palpeeritav ka kaelapiirkonnas, põlveõndla piirkonnas, lastel oimuarteri piirkonnas, jalal sisemise täksi piirkonnas. Lastel ja kõhnadel inimestel on pulss hästi tuntav ka kõhuaordil. Mida pulsi abil hinnatakse? Pulsi abil saab hinnata südamelöögi sagedust. Aga kui pulss on väga kiire, siis võib randmel raske olla
kapillaaridele, veenidele).Pulssi mõõdetaksegi arteritel, seal on ta küllalt tugev ja hästi tuntav. Pulssi on võimalik pampeerida (käsitsi tunda/katsuda). Või on võimalik registreerida andurite abil (andurid pannakse arteri peale ja aparaat registreerib võnked). Paremad registreerimis ja pampeerimiskohad on pindmisematel asetsevatel veresoontel. Eriti kui alla jäävad luuline osa. Sellisteks kohtades on randmepiirkonnas kodararter (ld. Arteruium Radialis), seepärast nimetatakse randmepiirkonnast mõõdetud pulssi radialispulsiks. Hästi on pulss palpeeritav ka kaelapiirkonnas, põlveõndla piirkonnas, lastel oimuarteri piirkonnas, jalal sisemise täksi piirkonnas. Lastel ja kõhnadel inimestel on pulss hästi tuntav ka kõhuaordil. Mida pulsi abil hinnatakse? Pulsi abil saab hinnata südamelöögi sagedust. Aga kui pulss on väga kiire, siis võib randmel raske olla
17 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks võnkuma. Võnkumine kandub piki aorti edasi arteritele – toimub pulsilaine levik. Võimalik on siis nii sõrmega palpeerida kui ka registreerida. Kõige paremini on võimalik pulssi tunda pindmistes veresoontes: Kodararter randmepiirkonnas (pöidla pool) Unearter kaelal Oimuarter oimupiirkonnas (toimib hästi lastel, kellel nii ranne kui kael on väike) Pulsi järgi saab otsustada ka südame löögisageduse järgi. Pulsi defitsiit – siis, kui kõik südame kokkutõmbed ei kajastu pulsina Kui vererõhk on madal Ja pulss väga kiire 10. Südame klapirikked. Südame põhiklappide häired – rikked o Klappide ahenemine e stenoos
Eristatakse arteriaalselt ja venoosset pulssi. Tavaliselt peetakse silmas esimest, kuna venoosset pulssi on raske mõõta. Pulsi teke: Kui süstoli ajal paiskab süda vasakust vatsakesest vere aorti, annab tõuke vastu aordiseina ja paneb selle võnkuma. Võnkumine kandub piki aorti edasi arteritele – toimub pulsilaine levik. Võimalik on siis nii sõrmega palpeerida kui ka registreerida. Kõige paremini on võimalik pulssi tunda pindmistes veresoontes: Kodararter randmepiirkonnas (pöidla pool) Unearter kaelal Oimuarter oimupiirkonnas (toimib hästi lastel, kellel nii ranne kui kael on väike) Pulsi järgi saab otsustada ka südame löögisageduse järgi. Pulsi defitsiit – siis, kui kõik südame kokkutõmbed ei kajastu pulsina Kui vererõhk on madal Ja pulss väga kiire H. Südame klapirikked. Südame isheemiatõbi, stenokardia ja müokardi infarkt –
annaabi.ee 
