Oli ideoloogiline, mitte kultuuriline nähtus Valgustusideede loomingus tuuakse esile prantsuse filosoofide loomingut (1751 entsüklopeedia prantsuse filosoofide mõtetest. Nt Montesquieu, Voltaire, Rousseau, Diderot) Vastuseis iganenud poliitilistele süsteemidele. Võitlesid demokraatlike ideede eest. Filosoof-kirjanikud- J. Locke; I. Newton, Herder, Goethe, Schiller. ,,Haritud ja targast valitsejast, kes juhib riiki mõistusest lähtudes ja rahva huvidest" Püüti nõuda mõttevabadust, kodanikutunnet ja vastutust ja ideaaliks loomulikku inimest. 18ndal sajandil pöörati ajakirjandusele suuremat tähelepanu, tekkis palju kirjanduslikke ringe, seltse ja olulist kohta hakkas mängima belletristika ja kesksele kohale sai romaan ja see muutus väga tähtsaks zanriks Valgustuskirjandus on filosoofilise kallakuga. Olulisel kohal oli teater ja arvati et selle kaudu võib ühiskonda mõjutada rohkem kui kirjanduse kaudu.
Misantroop- kreeka keeles misanthropos- inimeste vihkaja, inimesepõlgur (vastand filantroop). Moliere elu kohta M.Bulgakov ,,Härra de Moliere elu". Valgustus · Kodanluse kujunemise aeg, absolutismi kriis. Kirikuõpetus hakkab mõju kaotama, aadlikuid sunnitakse loobuma mitmetest privileegidest. Tähtsaks muutus õiglus ja mõistus, teadus, haridus ja kultuuri arendamine. Ideaaliks oli loomulik inimene. · Valgustajad nõudsid mõttevabadust, kodanikutunnet, vastutustunnet. Teadmiste talletamiseks hakati koostama entsüklopeediaid, levima hakkas ajakirjandus. Valgustusideede levitamiseks oli romaan kõige parem vahend (levis ja arenes Inglismaal ja Prantsusmaal eriti hoogsalt). Hakati kujutama inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid, vabameelsusvaimustuses kirjutas oma tööd markii de Sade (1740-1814). · Romaani kõrval hinnati kõrgelt teatrit ja draamat, luule areng aeglustus, kuni uue tõusuni romantismiajastul.
###Riigikaitse kas ldine kaitseveteenistuskohutus vi palgaarmee? Eesti Vabariigis tagatakse julgeolek kahel viisil - sisejulgeoleku, mis kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse ning seda tiendav vlisjulgeolek. Vlisjulgeoleku eesmrk on tagada riigi ja rahva kaitse vimaliku kallaletungi korral. Nagu termin riigikaitse tleb, on eesmrgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti Vabariigis kehtiva seaduse alusel on Eestis julgeoleku tagajaks kaitseveteenistuse lbinud noored eesti mehed. Kuid kas tasuks kki muuta seadust ning muuta kaitseveteenistus vabatahtlikuks ning vtta kasutusele palgaarmee? Eesti Vabariigis kehtiva riigikaitse seaduse alusel on kohustuslik vjaves osalemine kikidele tervetele Eesti Vabariigi meesoost kodanikele vanuses 18-27 eluaastat. Viimasel ajal on aga hakatud arutlema teemal muuta sjavekohustus vabatahtlikuks ning luua Eesti Vabariigis palgaarmee. Leo Kunnas, reservk...
6) Tartu Ülikool venestati, Jurjevi-nimeline venekeelne õpe 7) Vene õigeusu propageerimine Eesti ühiskond venestamise tingimustes: 1870.a loeti ühiselt "Kalevipoega" Eesti Üliõpilas Seltsis - EÜS 1884.a sini-must-valge lipu pühitsemine Otepää kirikus - 4.juuni üle-eestiline lipupäev Villem Reiman - karskusseltside tegevus 1888.a rahvaluule suurkogumine - J.Hurt "Vana Kannel" Venestusreformide tulemused: 1) sotsiaalse mobiilsuse kasv, õhutas eestlaslikku kodanikutunnet, vähenes baltisakslaste autoriteet. 2) edenes eesti ühiskonna iseorganiseerumine 3) omaalgatuslik eneseharimine. Õpiti vastu hakkama! Eesti poliitiline maastik XX.saj algul: K.Päts: Ideed - majanduslik ja poliitiline võitlus, tuleb parandada majanduslikku olukorda Väljaanne - "Teataja" Toetajad - venelased (demokraatlikud vene jõud) J.Tõnisson: Ideed - rahvusliku eneseteadvuse arendamine (venestamise ja saksastamise vastu) Väljaanne - "Postimees"
tohiks inimest selleks ka sundida; 2) Kõlbelised põhimõtted kui inimese kõlbelised põhimõtted on vastu sõjaväe teenistusega, siis ei tohiks teda ka selleks sundida. Kas Eesti riigis tuleks kehtestada üldise kaitseväeteenistuskohustuse asemel kutseline palgaarmee? 7 Ei, sest üldine kaitseväeteenistuskohustus... 1) Tagab suuremal hulgal kodanike sõjalise väljaõppe; 2) Suurendab kodanikutunnet ja moraalset vastutust riigi ees; 3) Aitab noorel kodanikul harjuda distsipliiniga ja suurendab vastutustunnet; 4) Aitab kaasa vähemusrahvuste paremale integreerimisele ühiskonda. Jah, sest... 1) Kutseline palgaarmee moodustatakse vabatahtlikkuse põhimõttel, mistõttu sõjaväkke ei pea minema noormehed, kes seda ei soovi; 2) Palgasõdurite motivatsioon on suurem; 3) Parem väljaõpe. Peamised valimissüsteemid Proportsionaalne valimissüsteem
Eriti tuntud on ta looduslüürika. Fet tunnetas peenelt inimese hingeelu, tema luule kajastab vaevumärgatavaid tundevarjundeid, seepärast võib teda pidada Bloki ja Pasternaki eelkäijaks (ENE 2). Fet ja Nekrassov moodustavad vastandite ühtsuse. Luuletajate eluajal on sel ühtsusel antagonistlik iseloom, tänapäeval omandavat see ajalooline vastandite ühtsus harmoonilise iseloomu. Üks vastaspool täiendab teist: Nekrassovi luule arendab kodanikutunnet, Feti oma ilumeelt. (Ehin ,,Ilmsi ja Ulmsi") Feti luuleteemad on kaugel originaalsest: õnnetu armastus, Kesk-Venemaa tagasihoidlik loodus, Jumala majesteetlikkus, vanakreeka mütoloogia. Eriline on aga see, et ta kujutas neid nähtusi impressionistlikul moel, püüdes alati haarata momendi ebapüsivust. Ta suutis kirja panna luuletuse ilma tegusõnadeta, ent ometi luua impressiooni rahutust liikuvusest. Tema viimased tööd on mõjutusi saanud Baudelaire'lt. Nad on keerukad ja hämarad
kujunenud. Kõik EALi reageeringud olid sõnavabaduse piiramise suhtes ettevaatlikud. Siiski nimetati viimases ilmunud Õitsituledes (17.) valitsuse trükivabaduse piiramist kui mürkseente levitamist, millel vaba rahva hulgas puudub toiduväärtus. Keelud-käsud, mille sihiks on kodaniku õiguste ja rahva vabaduse piiramine, mürgitavad kõikjal, kus neid produtseeritakse, poliitilist õhkkonda, mürgitavad ja halvavad ka kodanikutunnet, kirjutas Leopold Johanson. Kutsealane organiseerumine Ametiühinguline roll Ajakirjanike töötingimused, EAL ametiühinguline roll Enne EV iseseisvumist määras paljuski tsensuur, kuidas ajakirjandus sai avalikku arvamust mõjutada. Juba sajandi alguses muretsesid nii Päts kui Tõnisson, et ajakirjanikku ei kutsuta mõnede seltskondade koosolekutele, mille teavitamine olnuks aga tähtis. Ajakirjanikud kõnelesid juba oma esimestel kongressidel kutsetunnistuse
annaabi.ee 
