- ei ole eesmärgiks teenida tulu - vabatahtlikkus ja omaalgatus - erinevates valdkondades Vaatame õpikus lk 8 - missugused organisatsioonid kuuluvad kodanikuühiskonna alla Mis on kultuur? ... on mitme inimpõlvkonna poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtusi. Nimeta vaimseid väärtusi? Nimeta materiaalseid väärtusi? NB! Ühiskonnaõpetus käsitleb eelkõige poliitilist kultuuri: - teadmised, hoiakud, tavad, mis on seotud poliitika ja kodanikuosalusega. Eraelu Indiviidi isiklik elukorraldus Kodu Perekond Kombed ja uskumused Eraelu on kaitstud seadusega Eraelu probleemide lahendamisel on võimalik abi saada korrakaitseorganilt Iseseisev töö Küsimused 1.1. peatüki lõpus. 1.2. Kommunikatsioon ühiskonnas Kommunikatsioon ehk suhtlemine on vajalik ühiskonnaliikmete vahel, sest suheldes vahetatakse infot ja levitatakse arusaamu ja hinnanguid
e koosluste- kõigile. suguvõsa, naaberkonna, kirikukogudus e, seltside ja tööandja rolli. Suhtumine Riik peaks Riik tagab Riik domineerib Uus aktiivse riiki motiveerima kohtusüsteemi kodanikuhiskonn kodanikuosalusega inimesi rohkem ja korrakaitse a üle demokraatlik riik töötama Sihtrühm Orientatsioon Selge töölisklassile klassiorientatsioon puudub, kodanikuideoloogia Liberalism- vaba
Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. nn kolmas tee ehk vasaktsenter selge klassiorientatsioon puudub: tegu on kodanikuideoloogiaga; pooldab uut segamajandust nt MTÜ-d) ja kosmopoliitilist rahvuslust, eeldab, et riik oleks aktiivse kodanikuosalusega demokraatia ning soovib luua ühiskonnas b) Parempoolsed ideoloogiad Parempoolsed ideoloogiad ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, eesmärk on suur tööhõive, kõrged palgad, väiksemad maksud, üksikisikut peetakse tähtsamaks kui kollektiivi. Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Liberalismi iseloomustab järgmine: ·isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega
tugevat heaoluriiki kõigile. 2. neoliberalism ehk uusparempoolsus - orienteerub ettevõtjatele, pooldab seisukohta "rohkem turgu, vähem riiki", eelistab konservatiivset rahvuspoliitikat, eeldab, et riik eksisteerib minimaalsel tasandil ja soovib toetada abivajajaid turvavõrgustiku loomisega. 3. nn kolmas tee ehk vasaktsenter selge klassiorientatsioon puudub: tegu on kodanikuideoloogiaga; pooldab uut segamajandust nt MTÜ-d) ja kosmopoliitilist rahvuslust, eeldab, et riik oleks aktiivse kodanikuosalusega demokraatia ning soovib luua ühiskonnas positiivset heaolu (sotsiaalsete investeeringute riiki). Poliitilised ideoloogiad ja parteid jagatakse parem- ja vasakpoolseteks ning nende vahele jäävateks tsentristlikeks ideoloogiateks. Parempoolsed ideoloogiad ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, eesmärk on suur tööhõive, kõrged palgad, väiksemad maksud, üksikisikut peetakse tähtsamaks kui kollektiivi.
tugevat heaoluriiki kõigile. 2. neoliberalism ehk uusparempoolsus- orienteerub ettevõtjatele, pooldab seisukohta "rohkem turgu, vägem riiki", eelistab konservatiivset rahvuspoliitikat, eeldab, et riik eksisteerib minimaalsel tasandil ja soovib toetada abivajajatid turvavõrgustiku loomisega. 3. nn kolmas tee ehk vasaktsenter selge klassiorientatsioon puudub: tegu on kodanikuideoloogiaga; pooldab uut segamajandust nt MTÜ-d) ja kosmopoliitilist rahvuslust, eeldab, et riik oleks aktiivse kodanikuosalusega demokraatia ning soovib luua ühiskonnas positiivset heaolu (sotsiaalsete investeeringute riiki). Poliitilised ideoloogiad ja parteid jagatakse parem- ja vasakpoolseteks ning nende vahele jäävateks tsentristlikeks ideoloogiateks. Parempoolsed ideoloogiad ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, eesmärk on suur tööhõive, kõrged palgad, väiksemad maksud, üksikisikut peetakse tähtsamaks kui kollektiivi.
tugevat heaoluriiki kõigile. 2. neoliberalism ehk uusparempoolsus- orienteerub ettevõtjatele, pooldab seisukohta "rohkem turgu, vähem riiki", eelistab konservatiivset rahvuspoliitikat, eeldab, et riik eksisteerib minimaalsel tasandil ja soovib toetada abivajajaid turvavõrgustiku loomisega. 3. nn kolmas tee ehk vasaktsenter selge klassiorientatsioon puudub: tegu on kodanikuideoloogiaga; pooldab uut segamajandust nt MTÜ-d) ja kosmopoliitilist rahvuslust, eeldab, et riik oleks aktiivse kodanikuosalusega demokraatia ning soovib luua ühiskonnas positiivset heaolu (sotsiaalsete investeeringute riiki). Poliitilised ideoloogiad ja parteid jagatakse parem- ja vasakpoolseteks ning nende vahele jäävateks tsentristlikeks ideoloogiateks. Parempoolsed ideoloogiad ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, eesmärk on suur tööhõive, kõrged palgad, väiksemad maksud, üksikisikut peetakse tähtsamaks kui kollektiivi.
annaabi.ee 
