tahame. Rahvas peaks koos ajakirjanikega olema palju nõudlikum ja mitte pidama parteiks ühtegi ettevõtet, kes soovib hääli koguda ja trikke kasutades võimu röövida. “Valetajat tuleks nimetada valetajaks, samamoodi nagu varas on varas ja jälestus on jälestus. Kodanik peaks õppima labidat labidaks nimetama. Vastasel juhul on võimatu puudustest lahti saada ja moraalse käitumise aluseid tugevdada. Vapratel on see lihtsam! ” - kirjutab Voogoid. Elanikult kodanikuni - tee, mille igaüks peaks minema, kui ta soovib mõjutada oma riigis toimuvat. Eestis elavad kodanikud, nii mittekodanikud kui ka Venemaa kodanikud. Mis on tünni põhilaud, milline lüli on ankruahelas peamine? Kõik vastavad - peaasi, et kõik oleksid paigas. Pole mõtet ühte tahvlit tünnis lihvida, kui mõni teine puudub. See raamat on kirjutatud kõigile, kes soovivad tunda end oma kodumaal hästi. Viiendas osas tutvustatakse Kultuuri mõistet. Vooglad väidab, mis on
On valdkonnad, mis peavad jääma eraldatuks, nagu riigikaitse, valitsemine. Aga osasid valdkondi on hea siduda nii avaliku kui erasektoriga, just selliseid, mis on kodanikule olulised, nagu raudteed, televisioon, mobiilside. Need on valdkonnad, kus erasektor ja avalik on teinud koostööd, ja osa ettevõtteid ja tegemisi kuulub riigile, osa on era kätes. Näiteks toetab riik mobiilside võimalusi, et nad looks ühtse kätte saadavuse üle riigi. Samuti avatud elektri turg, kus riik toob kodanikuni võimaluse valida kellelt elektrit osta. 5. Millised on riigi põhitunnused? Iseloomusta neid tunnuseid lühidalt. Riigi põhitunnusteks on territoorium, avalik võim ja rahvas. Territooriumi moodustab maa- ala, õhuruum ja territoriaalvesi, millel kõigel on kaitse. Avalik võim-iseseisvat võimu teostavad riigiorganid, rahvas aga on riigi alal elavad riigi seadustele alluvad isikud. 6. Eesti Vabariigi 7 põhiseaduslikku institutsiooni millised need on? Seadusandlik võim- Riigikogu
valgustus. Valgustuse all mõeldi aktiivset püüdu leida tõde, harida rahvast ja jagada inimestele teadmisi. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud, teadlased jt. Nende vaated filosoofiale, ajaloole, poliitikale jm. olid küll väga erinevad, kuid neile olid omased mitmed ühisjooned. Valgustuse teooriale järgnes praktika. Kogu maailmas mõlkusid meeles kodifitseerimiskavad. Mõned vähesed viidi täide. Eesmärgiks oli viia õigus mõistetavas vormis kodanikuni. Kõige enam vajas õiguslikku valgustust Venemaa. Katariina II (1729-1796) kutsus kokku seadusandva komisjoni 1767.a. ja andis neile Juhendi, mille laskis tõlkida Lääne-Euroopa keeltesse, et näidata, et ta on sama valgustatud, kui selle aja valgustatumad pead. Preisi kuningas Fiedrich II Suur 1793.a. ,,Üldisele Kohtukorrale" ja 1794. a. ,,Üldisele Maaõigusele" Austrias Joseph II (1741-1790) ,,Kodanlik seadustik" 1811. a. Prantsusmaal 1804.a. ,,Code civil" Rootsis 1734. a
efektiivsus ◦ Ametnikud teostavad bürokraatiat ning vahetuvad harvemini → püsiv ametnikkond annab tunnistust professionaalsusest • Bürokraatia negatiivsus ◦ Tihti on jäik ja paindumatu ning juhindub ainult reeglitest ja hierarhilisest käsuliinist ◦ Ebatõhus ja raisakav ning toodab nö liiga palju pabereid 6. Kuidas on tänapäevane valitsemiskorraldus kujunenud? • Esimene kõikehõlmav ja iga kodanikuni jõudev valitsemiskorraldus tekkis Napoleoni reformide tulemusena Prantsusmaal ja selle vallutatud territooriumidel 19.sajandi alguses. • Napoleoni reformide tulemusena jaotati valitsusaparaat sektoriteks (ministeeriumid) ning ministeeriumidesisene tööjaotus tekitas sügava hierarhia • Keskvalitsuse hierarhia kõrval loodi piirkondlikud allüksused ning kohalikud kogukonnad kaasati avaliku võimu üksustena vaitsemiskorraldusse.
riigisaladusega). Avaliku sektori asutused peavad tagama töökorralduse pikaajaliselt - avaliku sektori asutused ei konkureeri omavahel, seega ühe asutuse kadumisel turg erasektoriga sarnaselt uut asutust ei tekita. Seega on loodud bürokraatlikumad reeglid teenuse järjepidevaks pakkumiseks. Eelarve on jagatud arvestades, et teenust suudetakse pakkuda kõik 12 kuud. 6. Kuidas on tänapäevane valitsemiskorraldus kujunenud? Esimene kõikehõlmav ja iga kodanikuni jõudev valitsemiskorraldus tekkis Napoleoni reformide tulemusena Prantsusmaal ja selle vallutatud territooriumitel 19.sajandi alguses. Napoleoni reformide tulemusena jaotati valitsusaparaat ministeeriumiteks ning ministeeriumitesisene tööjaotus tekitas sügava hierarhia. Keskvalitsuse hierarhia kõrval loodi piirkondlikud allüksused ning kohalikud kogukonnad kaasati avaliku võimu üksustena valitsemiskorraldusse. Valitsussektor hakkas tuginema ühtsele eelarvele ja maksusüsteemile ning
Püramiidi igal madalamal tasandil kasvab üksikjuhtumite arv, igal tasandil on oma uuritavate probleemide ja teoreetiliste käsitluste spetsiifika. Kui massikommunikatsiooni vaadelda kommunikatsiooniuurimise kontekstis, siis ta asuks teiste samadele kriteeriumitele vastavate protsesside püramiidi tipus. Kaasaegses ühiskonnas on sageli olemas üks suur, tavaliselt massimeedial põhinev avaliku kommunikatsiooni võrgustik, mis jõuab iga kodanikuni ja kaasab neid erineval määral, kuigi mõju avaldavad muidugi ka kõiksugu teised tegurid (regionaalsed, sotsiaalsed jms). Sellise võrgustiku olemasoluks on vajalikud vahendid sõnumite levitamiseks ja vahetamiseks. Lisaks peab toimime pidev teadete voog, milles enamik selle tasandi subjekte osalevad. Sellest tasandist allapoole jääb järjest enam erinevaid kommunikatsioonivõrgustike liike, mis põhinevad mõnel ühisel igapäevaelu tunnusel: lähem keskkond, huvi, vajadus või tegevus
annaabi.ee 
