teisi oma riigi ning kaaslaste heaks midagi tegema. Kodanikuks saamine ei kaasne sünniga. Me areneme oma vanemate õpetussõnade ja keskkonnast tulenevate mõjudega. Omandame teemakohast informatsiooni nii kodust, sõpradelt kui ka koolist. Noor inimene, et pea ühte arvamust kuuldes sellega kohe nõustuma. Tal on õigus kuulata teiste arvamusi, mõelda ja valida seda, mida tema õigeks peab. Tähtis on, et inimene mõistaks, kui tähtis on riigile kodanik. Sellest tuleneb ka kodanikukohustus ja -õigus valida alles 18. eluaastast saadik. Kodanikuks olemist peab õppima, seedima ja alles seejärel tegudele asuma. Kuigi saame kodakondsuse oma passi kirja juba sündides, oleme tõelised kodanikud alles siis, kui tunneme endi kohustusi ja õigusi põhjalikult. Täisväärtuslik kodanik toimib kodanikuühiskonnas osaleb valimistel, ühisettevõtmistel, rahvuslikel üritustel ja aitab parandada ühiskonda.
Milline on Eesti poliitiline kultuur? Alusväärtused: *materiaalsus ja instrumentaalsus, *ilmalikkus, *individualism, *vähene võimudistants, *rahvuslik maailmanägemus, *maskuliinsus, *riigitraditsioonide nõrkus ja antietatism, *nõrk kodanikukultuur, *nõrgad kommunitaarsed väärtused, *orienteeritus muutustele, *mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Kas valimas käimine on kodanikukohustus? Valimas käimine on pigem kodanikuvabadus. Kodanikud saavad valimas käia oma vaba valiku alusel, kui nad seda soovivad. Kui nad seda teha ei soovi, ei pea nad seda tegema. OTSENE DEMOKRAATIA demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on selle põhivahendiks referendum. ESINDUSDEMOKRAATIA nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete (rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine.
ja käivad koolis nii nagu tahavad ning klassis leidub mõni vaikne viisakas ja tubli õpilane tehakse see poiss maha ja kiusatakse teda. Kui leidub keegi kelle vanemad on rikkurid ja poiss/tüdruk on ära hellitatud jõmpsikas arvab ta et võib kõike teha ning ta norib kiusab ja tõukab neid, kes talle ei meeldi kuna nad kannavad temast odavamaid riideid vms. Otsi välja põhiseaduse II peatükist vähemalt 5 § kodanikukohust, 5 § kodaniku põhiõigust ja 5 § kodanikuvabadust. KODANIKUKOHUSTUS(5) § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud
· kokkupuude parteiga jm 3. Valimisaktiivsus erinevates riikides ja Eestis? Millest see sõltub? · kas valimistest osavõtt on kohustuslik või mitte (vt tabel lk 77) · eelregistreerimise valimistel osalemiseks (nt USAs), kes pole seda teinud, ei saa valimispäeval valida · usaldus riigi poliitika, poliitikute ja erakondade vastu · poliitiline kultuur valimas käimine on sügavalt juurdunud · kodanikuühiskonna tugevus jm ARUTLEMISEKS: 1. Kas valimas käimine on pigem kodanikukohustus või vabadus? Kas kodanik peaks käima hääletamas? 8 2. Kas kodanikul, kes ei osalenud esinduskogu vm hääletamisel, on õigus kritiseerida valitsust või selle poliitikat? KÜSIMUSED-VASTUSED Kui suur on kautsjon kandideerimiseks ja kuidas toimub kautsjoni tagastamine? Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kautsjonit ei ole. Riigikogu valimistel on kautsjoni suuruseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga kaks alammäära kandidaadi kohta (2 x 278, 02 eurot)
Holland, Taani, Itaalia hübriidne Parlamendikohad jagatakse pooleks kahe süsteemi alusel Saksamaa Venemaa Ungari Leedu Vasak Tsent. Parem vene partei. Sots dem. Vabariiklik partei. Põllumeeste kogu rahvaliit kesk rohelised kristlikud demokraadid Libertas IRL Reform Eesti iseseisvuspartei Valimiskäitumine ja valimistulemus 1.Kas teie arvates on valimas käimine kodanikukohustus või pigem vabadus? EESTI RIIGIKOGU VALIMISTE SÜSTEEM Moodustatakse valimisringkonnad Kohtade jaotus: 1. esitatakse ringkonnakvoot ja need kes on selle ületanud saavad mandaadi.(15- 17kohta) 2. Osalevad erakonnad, kelle valijaskond ületab 5%. Liidetakse kandidaadi hääled, summad jagatakse rk-kvoodiga. Jagatis näitab mandaatide arvu.(umbes30 kohta) 3. Ülejäänud mandaadid jagatakse suurema valijaskonnaga erakondade vahel. Hääletustulemus jagatakse d'Hondti jadaga
eelised. Kohustuslikud valimised on 32 riigis (19 järgnevad sanktsioonid), nt Belgias, Küprosel, Liechtensteinis, Šveitsis, Argentinas, Austraalias, Brasiilias jne osalusprotsent üle 90 – trahv, ühiskondlik-kasulik töö, vangistus (päästab nt arstitõend, osades riikides kaugel viibimine üle 500km). Siia ritta sobib ka NSVL, ksu ametlikult polnud kohustuslik, kuid tegelikkuses (ametlikud nrid nt 99,8% toetust liidritele). Teine argument, et valimised samasugune kodanikukohustus kui maksude maksmine või sõjaväekohustus. Vastulause, et valimised pole mitte ühiskondlik kohustus, vaid ühiskondlik vabadus. Üldised –osalusõigus on reeglina kogu täisealisel valijaskonnal ning keelatud on valimistsensused (ajalooliselt on pikalt eksisteerinud piirangud soo, vara või sotsiaalse staatuse alusel). Teatud erandid on lubatud: 1.) kodakondsus – Eesi puhul on ainult kodanikud hääleõiguslikud (erand KOV, kus ka mittekodanikud omavad teatud õigusi); 2
Vabad vs kohustuslikud valimised – osalemine ning valiku tegemine on vabatahtlik ehk keegi ei saa omada sundi kellegi poolt hääletama ning seoses mitteosalemisega ei järgne sanktsioonid või eelised. Miks siis ikkagi kohustuslik? Peamine argument, et sellisel juhul esindab parlament kogu rahva enamust, mitte ainult neid, kes valimistel osalesid. Aitab vältida olukorda, et osad grupid on aktiivsemad (nt pensionärid vs tudengid). Teine argument, et valimised samasugune kodanikukohustus kui maksude maksmine või sõjaväekohustus. Vastulause, et valimised pole mitte ühiskondlik kohustus, vaid ühiskondlik vabadus. Kohustuslikud valimised on 32 riigis (19 järgnevad sanktsioonid) nt Belgias, Küprosel, Liechtensteinis, Šveitsis, Argentinas, Austraalias, Brasiilias jne osalusprotsent üle 90 – trahv, ühiskondlik-kasulik töö, vangistus (päästab näiteks arstitõend, osades riikides kaugel viibimine üle 500km)
annaabi.ee 
