ühiskonda. Inimesed usuvad , et just üheskoos saame midagi ära teha. Üksi on raske midagi läbi viia või korraldada, kuid kui kaasata juurde inimesi, kes on huvitatud aitama, siis saamegi kogukonna või kodanikualgatuse. See on küll vabatahtlik tegevus, millel on oma positiivsed ja negatiivsed küljed, kuid inimeste mõte on siiski teha midagi, mis aitab kaasa riigi arengule ning teeb meie endi elu paremaks. Üheks suurimaks kodanikualgatuseks on „Teeme ära“. Üle Eesti tulevad inimesed kokku, et koristada metsast prahti ja puhastada oma tegevusega palju loodust. Olen ka ise selles osalenud ja olen uhke, et seda tegin. Sinna tuleb kokku nii palju erinevaid inimesi, kes tahavad aidata ja jagada oma mõtteid. See on nii silmaringi avardav kogemus, kui ka hingele hea. See tekitab hea tunde sees, et olen midagi head teinud ja paneb mind veel rohkem tahtma inimesi aidata
tegevuste kavandamisel, elluviimisel ja hindamisel, silmas pidades käesoleva arengukava eesmärke. Arengukava kui valitsuse suunisdokument ei pane otseseid kohustusi kohalikele omavalitsustele, äri- ega mittetulundussektorile, kuid loob soodsa pinnase mitte ainult avaliku sektori, vaid kogu kodanikuühiskonna tõhusaks toimimiseks [6, lk 3]. Kodanikualgatuse toetamise arengukava eesmärk on luua soodsad tingimused kodanikualgatuseks Eestis. Arengukava elluviimise kaudu on võimalik: aidata kaasa demokraatlike protsesside tugevdamisele, hea valitsemise põhimõtete kinnistamisele ja osalusdemokraatia edendamisele; koordineerida paremini avaliku sektori koostööd kodanikuühiskonna arengu toetamisel; suurendada kodanikuühenduste ja avaliku sektori vastastikust usaldust ja motivatsiooni stabiilseks koostööks;
iseseisvuspäeva koidikul heisati trikoloor. Keeleseaduse vastuvõtmise ja iseseisvuspäeva suurejoonelise tähistamise vastu protestisid ägedalt impeeriumimeelsed jõud. Organiseerusid rahvuslikud jõud, kes olid rahuslipu heiskamise ja iseseisvuspäeva tähistamise vastu okupatsiooni tingimustes. Sellele vastukaaluks tulid ERPS, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit 24.veb välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine, mis peagi muutus massiliseks kodanikualgatuseks. Selle poliitilise liikumise eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidavuse alusel. Registreeritud kodanikud pidid valima endale esindusorgani- Eesti Kongressi. Rahvarinne ja EKP suhtusid kodanike komiteede liikumisse tõrjuvalt ning esialgu ka üsna üleolevalt, naeruvääristades juriidilise järjepidavuse ideed. Omariikluse taastamine- aeg ja tähtsus Baltikumis tegutseti augustiputsi ajal resoluutselt. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid RESK-i
Ka Lätis-Leedus tekkisid sarnased organisatsoonid. 1.2.3. 1989 1989. aasta alguses võeti vastu keeleseadus, mis kuulutas eesti keele taaskord riigikeeleks ning 24. veebruar sai iseseisvuspäevaks. Iseseisvuspäeval heisati sinimustvalge Tallinnas Pika Hermanni tornis. Kohal oli tuhandeid inimesi meeleolu ja pilt oli meeliülendav. 6 Rahvuslikud jõud algatasid kodanike komiteede liikumise, mis muutus peagi massiliseks kodanikualgatuseks. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel. Sidemed Riia ja Vilniusega muutusid üha tihedamaks. Mais toimus Tallinnas Rahvarinnete Balti Assamblee. Pärast ärevat suve tuli päevakorda ühise suurürituse korraldamine. Sellega taheti kogu maailmale ja Moskvale näidata, et Balti rahvastel on oma vabaduse eest võitlemisega tõsi taga ja sellest ei kavatseta loobuda. 2. Balti kett 2.1. Idee Juunis hakkas RR üha tihedamini arutama läheneva MRP 50
polnud varem kohatud. Ka Lätis-Leedus tekkisid sarnased organisatsoonid. [2, lk 37] 1.2.3. 1989 1989. aasta alguses võeti vastu keeleseadus, mis kuulutas eesti keele taaskord riigikeeleks ning 24. veebruar sai iseseisvuspäevaks. Iseseisvuspäeval heisati sinimustvalge Tallinnas Pika Hermanni tornis. [1, lk 146] Kohal oli tuhandeid inimesi meeleolu ja pilt oli meeliülendav. [2, lk 48] Rahvuslikud jõud algatasid kodanike komiteede liikumise, mis muutus peagi massiliseks kodanikualgatuseks. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel. [1, lk 146] Sidemed Riia ja Vilniusega muutusid üha tihedamaks. [2, lk 51] Mais toimus Tallinnas Rahvarinnete Balti Assamblee. [2, lk 54] Pärast ärevat suve tuli päevakorda ühise suurürituse korraldamine. Sellega taheti kogu maailmale ja Moskvale näidata, et Balti rahvastel on oma vabaduse eest võitlemisega tõsi taga ja sellest ei kavatseta loobuda. 2. Balti kett 2.1. Idee
Mõne aja möödudes kuulutati 24. veebruar iseseisvuspäevaks. 1989. aasta esimestel kuudel organiseerusid veelgi selgemalt rahvuslikud jõud, kes olid rahvuslipu heiskamise ja iseseisvuspäeva tähistamise vastu jätkuva okupatsiooni tingimustes. Sellele vastukaaluks tulid ERSP, Eesti muinsuskaitse selts ja Eesti Kristlik Liit 24. veebruaril välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine, mis peagi muutus massiliseks kodanikualgatuseks. Selle eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Kõigepealt tuli aga selle eesmärgi elluviimiseks registreerida EV kodanikud omaaegse kodakonsusseaduse alusel. Registreeritud kodanikud pidid valima endale esindusorgani Eesti Kongressi. 1989. aasta märtsis toimusid üle kogu Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressi valimised. MRP aastapäeval 23. augustil 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel
NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine - IL) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN) nende toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. · 24. veebruaril 1989 tulid ERSP, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Kristlik Liit välja üleskutsega algatada Kodanike Komiteede liikumine eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel; muutus massiliseks kodanikualgatuseks. Augustiputs 18. 22. augustil Moskvas toimunud vanameelsete kommunistide riigipöördekatse. Põhiseaduse vastuvõtmine ja põhiseaduslike institutsioonide taastamine 20 · Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991. aasta lõpuks, järgnes üldrahvalik arutelu. 28. juunil 1992. aastal kiideti rahvahääletusel uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. · Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992
annaabi.ee 
