et sul ei ole midagi teha elektromagnetilise induktsiooni teadmisega kui sa ei suuda ise elus toime tulla. Tema arvates võikski noortele õpetada näiteks: kuidas säilitada meelerahu, käituda väärikalt, kuidas endasse uskuda ja oma unistusi ellu viia või luua täisväärtuslikku ning tervet perekonda, kestvaid ja usaldusväärseid suhteid teiste inimestega? 2. Selgita, mida tähendab konstateering „Eesti noored on nii aktiivse osaluse, omaalgatuse kui ka kodanikuaktiivsuse vallas veel lapsekingades“. (10 punkti) See tähendab, et Eesti noored ei ole väga aktiivsed ühiskonna elus. Ei tehta MTÜ-si, ei osaleta neid puudutavatel üritustel, ei kuuluta mõnda organisatsiooni jne. Mõned noored kindlasti teglevad eel pool toodud näidetega, kuid neid on vähe ning see tõttu olemegi kodanikuaktiivsuse vallas alles lapsekingades. Autori arvates tuleksgi hakkata noortesse süstima kodanikuaktiivsust. 3
koolid,haridus seltsid.4 isetegevuslikud seltsid 5. mittetulunduslikud organis. 6. kodanikualgatusele pühendunud organis. Kodaniku instit. Ühised tunnused:1. tegutsevad legaalselt 2. tegelevad huvi pakkuvate asjadega 3. püüavad mõjutada riigivõimu,rahalis toetust 4.esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi. eesti nüüdis kodanikuühiskonna erijooned: 1. organisatsioonide suur arv. 2.väikeste maaseltside suur osatähtsus. 3. killustatus ja samalaadsete org. Koostööpuudumine. 4. rahva kodanikuaktiivsuse motivatsiooni osaline nõrkus. 5. mittetulundusorganisatsioonide vähene oskus oma huve formuleerida ja ettepanekuid läbi surud. Tulundussektor(erasektot)-eraettevõtted, aktsiaseltsid, pangad,osaühingud.(avaliksektor)-Riigiettevõtted, raudteed,post,televisioon, energiavõrgud.Mittetulundussektor( erasektor) Kodanikuorganisatsioonid, huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused.(avalik
ning tervet perekonda, kestvaid ja usaldus väärseid suhteid teiste inimestega. Teksti autor on sama idee andnud edasi ka kokkuvõtva lausega: ,,Kümnete ajalooliste tegelaste tundmine tundub meile enesestmõistetav, kuid ehk oleks aeg rõhuasetust pisut nihutada ning inimesi ennast tundma õpetama.". 2. Selgita, mida tähendab konstateering ,,Eesti noored on nii aktiivse osaluse, omaalgatuse kui ka kodanikuaktiivsuse vallas veel lapsekingades.". Konstateering ,,Eesti noored on nii aktiivse osaluse, omaalgatuse kui ka kodanikuaktiivsuse vallas veel lapsekingades." tähendab seda, et noorte osalus poliitikas, vabatahtlikus töös, MTÜ-de juures praktiliste töökogemuste hankimises ning erialaorganisatsioonides toimetamises on minimaalne. Tänapäeva noor on liialt mugav, et võtta ette midagi suurt, rääkimata riskidest. Noored ei oska näha võimalusi
põhiseaduslikku õigust, sest millegi pärast on valimisaktiivsus pea igade valimistega langenud. Erandiks on küll viimased valimised, kus valimas käis rekordarv inimesi. Valimistest mitte osavõtmist põhjendatakse tavaliselt sellega, et pole kedagi valida või arvatakse, et nagunii ei oma üks hääl mitte mingit kaalu. Kuna hääletamine ei ole Eesti seaduste silmis otseselt kohustuslik, ei saa ka etteheiteid teha inimestele, kes valimas ei käi, vaid tuleks välja selgitada madala kodanikuaktiivsuse põhjused. Võime öelda, et iga hea kodaniku kohus on käia valimas. Ilma selleta ei saaks eksisteerida ka demokraatiat. Ka Abraham Lincoln on öelnud, et demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks. Demokraatia jätkusuutlikkuse huvides on ka paljudes riikides, näiteks Belgias, valimine kohustuslikuks muudetud. Mina arvan, et kuigi iga inimene võiks tunda kohustust valida, ei saa seda siiski sundida, sest see oleks vastuolus demokraatlike põhimõtetega.
Eestis tegutsevad paljud seltsid ning ühingud, milles osalemine on inimestele vabatahtlik. Nendest võetakse osa kuna soovitakse tunda end aktiivsena ning tähtsates küsimustes kaasa rääkida või lihtsalt veeta sisukalt ja lõbusalt oma vabaaega. Kodanikuühiskonna strateegiline arendamine lähtub Eesti kodanikuühiskonna arendamise kontseptsioonist (EKAK). EKAK määratleb kodanikuühiskonna ja avaliku sektori partnerluse alused ja raamistiku kodanikuaktiivsuse edendamiseks ja demokraatia tugevdamiseks Eestis. Komisjoni tegevuse eesmärk on tagada kontseptsioonis toodud prioriteetide ja põhimõtete elluviimine. Seetähendab, et Eesti liigub selles suunas, et peagi olla täielikult kodanikuühiskond. Arvatavati toimib Eestis kodanikuühiskond, kuid seda veel vähesel määral. Usun, et kui inimesed ise hakkaksid mõtlema selle üle, kuidas oma elu huvitavamaks ning lõbusamaks
uuringuprojektides, temaatilistes koostöövõrgustikes, täienduskoolituses (kursused, õppevisiidid, töövari). Programm pakub täiskasvanud õppurite enesetäiendamisvõimalusi Põhjamaade Rahvaülikoolides. •Nordplus Horizontal toetab koostööd haridusvaldkondade ja erinevate sektorite vahel ning on mõeldud uuenduslike, eripäraste, laiema kandepinnaga või komplekssete teemade käsitlemiseks. Taotleda? Integratsiooni Sihtasutus MEIE INIMESED www.meis.ee Toetatakse eesti keele õppe, kodanikuaktiivsuse,sallivuse jms seotud projekte Elukestva õppe sihtasutus Innove http://www.innove.ee/et/struktuuritoetused Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetus www.eas.ee •rahvusvaheliste ürituste ja konverentside •toetusmeetmetest on võimalik toetust taotleda: •rahvusvaheliste konverentside ja kultuuri- ja spordiürituste kavandamiseks ja läbiviimiseks; •Toetatavate konverentside ja ürituste turundustegevusteks välisriikides. Heade ideede programm Kodanikuühiskonna Sihtkapital www
vastu, mis tuginesid traditsioonilistele sidemetele ja tavadele, samuti nende, mis tuginesid usulisele, etnilisele või rassilisele identiteedile. Arendti poliitilisi mõtteid ei saa identifitseerida liberaalse traditsiooni ega ka erinevate krtiitikute väidete järgi. Arendt ei loonud oma poliitikat kui vahendit individuaalsete eelistuste rahuldamiseks ega ka. Tema poliitika kontseptsioon tugineb pigem aktiivse kodakondsuse ideele, see tähendab kodanikuaktiivsuse väärtust ja tähtsust ning kõikide poliitilist kogukonda mõjutavate küsimuse kollektiivset arutamist. Kui on olemas traditsiooniline mõtteviis, millega saaks Arendit idenfitseerida, oleks see klassikaline traditsioon, mis põhineb kodanikuvabadusel, mis pärineb Aristoteleselt. Selle traditsiooni järgi leiab poliitika oma autentsuse, kui kodanikud kogunevad ühises ruumis, et arutada ja otsustada kollektiivseltt mureküsimust
kinnisvara turg juhatab territooriumi, kuidas see kasutatakse ja vahetataske. 3. Johnson Glover «Understanding Urban Public Space in a Leisure Context» Eksisteerib palju avalike kohta linnas: parkid, linnapiirkonnad, muruplatsid, aiad, mänguväljakud, kaubanduskeskused, kõnniteed, tänavad jne. Enamus neist on meelelahutus iseloomuga. Linna avalikud kohad on eriti olulised asukohad linnaelanikude igapäevaelus, sest nad põhjustavad kodanike osaluse, kodanikuaktiivsuse ja sotsiaalsete grupide aktiveeringu, nad pakuvad võimaluse koguda, sotsialiseeruda, puhata, festivali, samuti proteste ja meeleavaldusi organiseeruda, hoidvad linnakultuuri. Need funktsioonid on kooskõlastatud inimeste traditsiooniliste vaba aja veetmisega ning soodustavad täieliku ühiskonna elujõulisust. Lühidalt, avalik ruum kuulub kaasaegse linnaelu. Viimasel ajal avalikud kohad rohkem ja rohkem käsitletakse kaubana. Uue avaliku ruumi juhivad
inimeste poliitilise kaasatuse kasulikkuse osas (RIP 2008-2013, lk 114). See tähendab seda, et mitte-eestlased, eelkõige vene vähemus ei ole huvitatud poliitilisest elust ja tunnevad ennast välja jäetuna. Seda võib tuua üheks põhjuseks, miks on venelaste osakaal valimistel võrdlemisi madal nad lihtsalt ei näe põhjust valima minna, kui poliitika on neist võõrandunud ja ei puuduta otseselt ega isiklikult neid. Kodanikuaktiivsuse ja ühiskondlike organisatsioonide rolli ei tohiks kindlasti integratsiooniprotsessis alahinnata. Eesti- ja venekeelsete inimeste osalusaktiivsus kodanikeühendustes on sarnane, aga venekeelsed inimesed on tunduvalt vähem huvitatud osalusest ühiskondlikus tegevuses (RIP 2008-2013, lk 115). Peamiseks huvi vähesuse põhjuseks võib tuua selle, et ühiskondlikus elus toimuv ei kõneta vene vähemust, Eestis
(1) Kutseõpet korraldab kool. Kutseõppe korraldamise eesmärk on luua võimalused sellise isiksuse kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused ja hoiakud ehk kompetentsid ning vilumused ja sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks täidab kool järgmisi põhiülesandeid: 1) toetab eneseteostuse ja arengu, kodanikuaktiivsuse, sotsiaalse kaasatuse, edasiõppimise ning tööhõive tagamiseks vajalike pädevuste (edaspidivõtmepädevused) omandamist, et võimaldada õppijal edukalt toime tulla muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas; 2) toetab õppija kutse-, eri- ja ametialase kompetentsuse kujunemist, et võimaldada tal tööturul edukalt toime tulla;
elu argipäeva: põhimõttelageda häältepüüdmise nimel seisavad poliitmehed hammas hamba, silm silma vastu. Neil ei olegi aega probleemide tegelikku olemusse süveneda. Ei jätku kannatust ega head tahet teineteise ärakuulamiseks, veel vähem kuuldavõtmiseks. Nõnda saab vaid ennustada, et ühtede ja samade näitlejatega vaatemäng jätkub vana hea stsenaariumi kohaselt. Sellest nõiaringist väljumiseks näen reaalselt ainult üht võimalust kodanikuühiskonna tugevnemist, kodanikuaktiivsuse olulist kasvu ja otsedemokraatia mehhanismide läbimurdu igapäevase valitsemise seni vägagi kiivalt valvatud territooriumile. Pronksiöö oli sokk, kuulutas meedia pärast palavaid sündmusi. Tegelikult ju oligi. Paljastati Eesti riigi vaenlased. "Pronksöö pani rahva koonduma ja puhastas õhku. Me saime taas teada vahepeal juba peaaegu ununenud tõsiasja, et "nad" on jätkuvalt olemas. Eesti riiki ja rahvast vihates elavad nad siinsamas, meie kõrval."1
Väärtused: sisu loomine, professionaalsus, loominguline jätkusuutlikkus, uuenduslikkus, kvaliteetne sisu, läbipaistvus ja avatus, vastutus. Eesti riik ja rahvas: ööpäevaringe uudistematerjal, venekeelsed uudised, programmid lastele ja vaegkuuljatele jms. Programmid aitavad kaasa demokraatliku riigikorra edendamisele, luua arutelusi demokraatia väärtuste, osalus-demokraatia, võimukandjate vastutuse ja kodanikuaktiivsuse üle. Eesti kultuur ja mälu: keele ja kutluuri arengu toetamine, tunnetada kultuuri pidevust, rahvuslikku koosmeelt kujundavad sündmused, valdavalt eesti keel. ERR kaasabil jõuab eesti kultuur ka Eestist väljaspoole. Eesti kui elukeskkond: toetada Eesti kultuurigruppide üksteise mõistmist ja sallivust, kodanikuühiskonna toimimist; tähelepanu erinevate põlvkondade elule ja suhetele. Samuti pakkuda igapäeva uudiseid ka vene keeles
annaabi.ee 
