Näiteks kui inimene on kaotanud oma töökoha ja tal ei õnnestu mingil põhjusel endale uut tööd leida, siis on kodanikuorganisatsioonid väga hea võimalus oma vaba aja sisustamiseks. Paljud inimesed hakkavad seoses töökaotusega tarvitama ka alkoholi, et oma muresid alla suruda. Liitudes aga ühe või teise ühendusega, ei mõtle need inimesed arvatavasti nii pingsalt oma muredele(seoses töökaotusega) ja kodanikuühendused hoiavad võib-olla ära ka nende halbade kommete tekke. Kuigi kodanikeorganisatsioonide liikmed ei saa mingit tulu, kellegi abistamine või tegelemine millegi sellisega, mida neile meeldib teha ja mida nad sooviksid teha, kindlasti suurt rõõmu. Samuti saab kodanikeühendstest palju uusi tuttavaid ning see on hea võimalus arendada ka oma suhtlemisoskust ning ka meeskonnatööd. Kokkuvõtteks võib öelda, et kolmas sektor mõjutab nii ühiskonda kui ka riiki. Riigi ja kodanikuühiskonna vahel toimub tihe koostöö. Mittetulundusühingud ja muud seltsid aitavad
Kollektivism, korporatiivsus Keynesism, nõudluse juhtimine Segamajandus, üldine tööhõive Tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik Traditsooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus Madal keskkonnateadvus Internatsionalism Alus heaoluriigile Uus sotsiaaldemokraatia/kolmas tee ei looda riigile, suunata ressursse kodanikeorganisatsioonide kassasse Uus demokraatlik riik, pluralism Aktiivne kodanikeühiskond ja tunne Demokraatlik perekond Uus segamajandus Võrdsus kui osalus; kõigile tegevus Positiivne hoolekanne Sotsiaalse investeeringu riik Kosmopoliitne rahvus Ülemaailmne demokraatia
tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia esineb kahel kujul: o otsene e. vahetu demokraatia (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal). Klassikaline demokraatia. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum e. rahvahääletus. o esindus- ehk vahendatud demokraatia (inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid tegema)
tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia tunnused Tuginemine seadustele Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kodanikuvabaduste tagamine Regulaarsed vabad valimised Kõrgem võimu kandja on rahvas Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimiste teel Huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus Vähemuste õigused on kaitstud Vaba konkurents Polüarhia Paljude võim Võimu jagatakse mitmete gruppide vahel Peab olema kaasatud tegus kodanikuühiskond
vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Diktatuur Mõiste on pärit vanast Roomast, kus diktaatoriks nimetatud isik sai riigi kriisist väljatoomise huvides senatilt piiramatud, kuid ajutised volitused. Diktatuur tähendab tänapäeval sellist valitsemise vormi, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktaatorid on tulnud sageli võimule seaduslikult, vabade valimiste tulemusena. Ka Hitler tuli võimule just nii, või Palestiina
Pluralistlik konkurents Piiratud valitsus Häälteenamus otsuses Tolerantsus Konkurentsivõimelised Õigusriik Konsensulikud otsused Identiteet valimised Otsekanalid Aruandekohustu Polüarhia (võim on hajutatud Vabadus ja s erakondade, kodanikeorganisatsioonide õigused ja survegrupide vahel) Esindaja kanalid Vastutus Legitiivne autoriteet, Läbipaistvus Seosed sisendiga Input (sisend) Sisendi konseptsiooni üldine idee on otsuste tegemise süsteemi avatus (kõikidele inimestele ja gruppidele, kes tahavad saavutada soovitud tulemuse)
vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Diktatuur Seadustega piiramatu ainuvalitsus. Valitseja võim on piiramatu ega toetu rahva enamuse tahtele. Võimukasutus on täiesti suvaline, puudub igasugune õiguslik süsteem. Kodanikuõigused on piiratud või puuduvad. Nt USA kukutatud Saddam Husseini reziim Iraagis ja Talibani reziim Afganistanis. Mõned autorid käsitlevad diktatuuri mõistet nii, nagu eespool toodud, ja käsitlevad ka autokraatiat ja totalitarsmi eraldi reziimidena, mõned jagavad
annaabi.ee 
