jahutooteid. Kõik need toiduaeined annavad meile põhilise ,,kütuse", sest nad koosnevad hästi seeduvatest süsivesikutest. Leiba tehakse mitut moodi. Vanim, kiireim ja lihtsaim on õhukeste lamedate kerkimata taignast leibade, karaskite küpsetamine, mis vanasti toimus kuumadel kividel või koldetule paistel. Selliseid nätskeid tihkeid leibu tehakse tänini Taga-Kaukaasias, Ees- ja Kesk-Aasias. Meile meeldib rohkem kohev leib, mida saadakse pärmiseente mõjul kerkinud (käärimisega kobestunud) taignast. Kuumust hoidva ahju kasutuselevõtuga hakati küpsetama suuri leivapätse. Leiva pinnal tekkiva krõbeda magusa kooriku tõttu valmib leivasisu aeglaselt ja ühtlaselt. Rukkijahust saadakse tume rukkileib jämeleib, mageleib, jämedast nisujahust heledam sepik, peenest nisujahust (püülist) aga valge sai. Rukkipüülist tehakse peenleiba. Peamiselt nisujahust küpsetatud heledat leiba sööb enamik Euroopa ja Ameerika rahvaid.
Ujuv pinnakonstruktsioon tuleb kõigist külgnevatest konstruktsioonidest eraldada. 9. Külma ja vee mõju savipinnasest vundamendi alusele? Oluline on vee hulk savipinnases, savipinnas esineb looduses kõvana, plastsena või voolavana. Kõik savi sisaldavad pinnased leonduvad, küllastuvad veega ja muutuvad vedelaks. Vältida tuleb taldmikualuse savipinnase leondumist ja läbikülmumist. Savi pinnasega kohas tuleb eemaldada see osa savikihist, mis on saanud vigastada ehk kobestunud osa, see osa tuleb välja võtta ja asendada kruusaga. Saviga ei tohi tagasitäidet teha. 10. Kuidas määratakse hoone vundamendi talla laius? Määratakse vastavalt sellele mitmekordne ehitis sinna rajatakse, ehitise korruste arvust. 11. Vundamendi pealispinna kõrgus maapinnast ja I korruse põrandast? Vundamendi kõrgus maapinnast vähemalt 300mm, põranda kõrgus vundamendist 500 mm. 12. Hoone sokli soojustamine keldriga ja keldrita hoones, sokli väliskihi
Mullapind Makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad Vihmausside väljaheited Erineva suurusega struktuuriagregaadid, poorne Muld ühtlaselt peente taimejuurtega läbipõimunud Ülakiht Eelmise aasta taimejäätmed on lagunenud Muld ühtlase hallikasmusta värviga ja iseloomuliku mullalõhnaga Üleminek Järkjärguline üleminek Ei ole plaatjaid mullakihte Kobestunud (mitte tihenenud) üksikteraline- (tüüpiline liivmuldadele) Alumine või struktuuriagregaatidega muld kiht Ühtlane, sügav juurestatus Arvukad vertikaalsed makropoorid (vihmaussikäigud) Halva struktuuriga muld: Mudastunud, mullakoorik Mullapind Makropoorid (vihmaussikäigud) ei ole märgatavad Ebasoovitavad on teravakandilised, vähese poorsusega struktuuriagregaadid
1) Mullapind: - üksikagregaadid selgesti märgatavad - mittemudastunud - makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad - vihmausside ekskremendid 2) Ülakiht: - erineva suurusega struktuuragregaadid, poorne - muld ühtlaselt peente taimejuurtega läbipõimunud - eelmise aasta taimejäänused on lagunenud - muld ühtlase hallikasmusta värviga ja iseloomuliku mullalõhnaga 3) Üleminek: - järk-järguline üleminek 4) Alumine kiht: - ei ole plaatjaid mullakihte - kobestunud (mitte tihenenud) üksikteraline (tüüpiline liivmuldadele) või struktuuragregaatidega muld 3 - ühtlane sügav juurestatus - arvukad vertikaalsed makropoorid (vihmaussikäigud) Halva struktuursusega muld on: 1) Mullapind: - mudastunud mullakoorik - makropoorid (vihmaussikäigud) ei ole märgatavad 2) Ülakiht: - ebasoovitavad on teravakandilised, vähese poorsusega struktuuragregaadid - ebaühtlane juurestatus
Pinnase liiv tiheneb praktiliselt samaaegselt koormuse asetamisega, siis radiaalse deformatsiooniga. Katse tulemused vormistatakse graafikuna, kus mahu suurenemist nihkel nimetatakse dilatatsiooniks. Muidugi on veeküllastatud savi tihenemine võtab aega kümneid minuteid või isegi telgedeks on vee maht V ja surve p. Graafiku esimene kõver osa I kajastab kobestunud pinnase nihketugevus väiksem. Kohevas liivas põhjustab tunde. Tihenemise kiirusest oleneb koormusastme kestus. Savi pikaajalise silindri ja puuraugu seina vahelise ebatasasuse täitumist. Pinnase nihe täiendava tihenemise, kuna on vabu poore, kuhu terad nihkudes deformeerumise põhjuseks on peamiselt tema väike veejuhtivus. Tihenemiseks deformeeritavus väljendatuna nihkemooduli kaudu määratakse graafiku sirge paigutuvad
Seletatav on selline nähtus tiheda liiva teatud kobestumisega nihketsoonis. Nihkumisel peavad terad üksteise suhtes paigutuma. Kui seejuures ei ole enam tihenemisvõimalust, peab osa terasid nihkumise ajal tõusma üle teiste. Seega pinnas kobestub ja tema maht suureneb, mida saab fikseerida mõõtes vertikaalpaigutust. Pinnase mahu suurenemist nihkel nimetatakse dilatatsiooniks. Muidugi on kobestunud pinnase nihketugevus väiksem. Kohevas liivas põhjustab nihe täiendava tihenemise, kuna on vabu poore, kuhu terad nihkudes paigutuvad. Lõppkokkuvõttes saavutavad nii kohev kui tihe pinnas küllalt suure paigutuse juures ühesuguse poorsuse. Seda nimetatakse kriitiliseks poorsuseks. Kriitiline poorsus ei ole pinnase konstantne omadus, vaid sõltub normaalpinge suurusest. Liiva lõiketeimil ei mängi erilist rolli aeg
annaabi.ee 
