veetaimede ujulehed), kui aga ainult alumisel pinnal, siis hüpostomaatiliseks (mitmed kserofüüdid). *Kahe epidermi vahel olevat lehe põhikude nimetatakse mesofülliks. Kuna enamik lehe kloroplastidest paikneb mesofüllis, nimetatakse seda ka klorenhüümiks. *Mesofüll diferentseerub harilikult ühe või mitmekihiliseks sammaskoeks (palissaadkoeks) ning kobekoeks (tohlkoeks) *Sammaskoe rakud asetsevad lehe välispinnaga risti. Enamasti koosneb sammaskude tihedalt asetunud piklikest rakkudest, mille vahele jäävad kitsad rakuvaheruumid. Vähediferentseerunud sammaskude ei tarvitse olla rangelt korrapärane. Parasvöötme taimedel areneb sammaskude reeglina ainult lehe ülemisel pinnal
Okkad kinnituvad kimbuna või üksikult lühivõrsete tippu. Leht Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad okkad. Okkaid katab tugevalt paksenenud rakukestadega kattekude (epiderm), milles paiknevad ridadena õhulõhed. Selle all on tugi- ja põhikoerakud, mis takistavad liigset vee aurumist. Suurema osa okkast täidab põhikude. Taimedel, kelle okkad paiknevad enam-vähem spiraalselt ümber oksa (näiteks harilik mänd), pole põhikude sammas- ja kobekoeks eristunud. Põhikoes asuvad vaigukäigud. Okka keskel on kesksilinder. Selles asuvad 2 juhtkimpu. Neis toimub vee ja selles lahustunud ainete liikumine. Juhtkimbu puiduosa on orienteeritud okka ülemise pinna suunas ja niineosa jääb alumise pinna poole. Käbi Käbid on ühesugulised. Väikesed isaskäbid kasvavad sageli kogumikena. Isaskäbide käbisoomuste alaküljel paiknevad tolmukotid, milles valmivad tolmuterad. Tolmuterad on õhupõitega, mis aitavad neil tuulega levida
lähenevad taas. Seega liiguvad sulgrakud epidermi välimise pinnaga paralleelselt. 5.1.4. Mesofüll Kahe epidermi vahel olevat lehe põhikude nimetatakse mesofülliks. Kuna enamik lehe kloroplastidest paikneb mesofüllis, nimetatakse seda ka klorenhüümiks. Mesofül l diferentseerub harilikult ühe või mitmekihiliseks sammaskoeks (palissaadkoeks) ning kobekoeks (tohlkoeks), kuid võib olla ka homogeenne. Sammaskoe rakud asetsevad lehe välispinnaga risti. Enamasti koosneb sammaskude tihedalt asetunud piklikest rakkudest, mille vahele jäävad kitsad rakuvaheruumid. Vähediferentseerunud sammaskude ei tarvitse olla rangelt korrapärane. Parasvöötme taimedel areneb sammaskude reeglina ainult lehe ülemisel pinnal (dorsiventraalne leht). Kui sammaskude esineb lehe mõlemal pool, öeldakse, et leht on isolateraalne.
Koores ,puidus ja ka okstes on enamasti vaigukäike. Leht Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad okkad. Okkaid katab tugevalt paksenenud rakukestadega kattekude (epiderm), milles paiknevad ridadena õhulõhed. Selle all on tugi- ja põhikoerakud, mis takistavad liigset vee aurumist. Suurema osa okkast täidab põhikude. Taimedel, kelle okkad paiknevad enam-vähem spiraalselt ümber oksa (näiteks harilik mänd), pole põhikude sammas- ja kobekoeks eristunud. Põhikoes asuvad vaigukäigud. Okka keskel on kesksilinder. Selles asuvad 2 juhtkimpu. Neis toimub vee ja selles lahustunud ainete liikumine. Juhtkimbu puiduosa on orienteeritud okka ülemise pinna suunas ja niineosa jääb alumise pinna poole. Käbid Käbid on ühesugulised. Väikesed isaskäbid kasvavad sageli kogumikena. Isaskäbide käbisoomuste alaküljel paiknevad tolmukotid, milles valmivad tolmuterad. Tolmuterad on õhupõitega, mis aitavad neil tuulega levida
Säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude. Ksüleemi- ja floeemipõhikude asub enamasti säsikiirtena juhtkimpude floeemi ja ksüleemi juhteelementide vahel Assimilatsioonipõhikude (klorenhüüm) ül. fotosüntees; asub lehes või varre esikoores. Klorenhüümi rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked. Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad sammaskoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda kobekoeks. Säilituspõhikude - varuainete säilitamine. Kattekoe 3 tüüpi: epiderm(koosneb enamasti ühest kihist tihedalt paiknevatest elusatest rakkudest, milles kloroplastid puuduvad), korkkude ja korp. ülesanded - kaitseb ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehhaaniliste vigastuste, mikroorganismide eest paiknemine - rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Kutiikula -
Kõrrelistel vastutab lehelaba kasvu eest: lehe tipu niitmisel/söömisel kasvab see aluselt ikka edasi. Bambus on kiireima kasvuga taim, vahekasvu abil kasvab ööpäevas kuni 90cm. Vahemeristeem Põhikoed Valdav osa taimede kehast Rakud valdavalt isodiameetrilised Võime muuta oma aktiivsust Põhikoe rakud osalevad regeneratsioonis Eristatakse kolme liiki: Klorenhüüm ehk mesofüll– fotosüntees Jaguneb sammaskoeks ja kobekoeks Säilituspõhikude – varuainete ladustamine Aerenhüüm – õhuga varustamine, toestamine (esineb veetaimedel) Aerenhüüm Vahtja tekstuuriga tähtjatest rakkudest kude, kus rakkude vahel on väga suured õhukambrid. Esineb veetaimedel ja väga märgades tingimustes kasvavatel taimedel – vesikupp, luga, võhumõõk. Vajalik taime toestamiseks vees ning juurte õhuga varustamiseks liigniisketes tingimustes. Kattekoed
annaabi.ee 
