vahele jäävad kitsad rakuvaheruumid. Vähediferentseerunud sammaskude ei tarvitse olla rangelt korrapärane. Parasvöötme taimedel areneb sammaskude reeglina ainult lehe ülemisel pinnal (d orsiventraalne leht). Kui sammaskude esineb lehe mõlemal pool, öeldakse, et leht on isolateraalne. *Sammas- ja kobekoe vahel on enamasti selge piir. Sisemised sammaskoe rakud toetuvad mõnekaupa kobekoe rakkudele, mida nimetatakse kogujarakkudeks. *Kobekoe rakkude suurus ja kuju on varieeruv, rakkude vahele jäävad mitmesuunalised rakuvaheruumid. Kobekude sisaldab tunduvalt vähem kloroplaste kui sammaskude, seepärast on enamik lehti
3. (3) Liitlehe ehitus ja tüübid on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. katkestunult sulgjas paarissulgjas liitleht kahelisulgjas liitleht paaritusulgjas Sõrmjas liitleht Kolmetine liitleht 4. (2) Mis kude on kobekude? Kus esineb? Kobekude koosneb hajusatest ümmargutest rakkudest ning asub sammaskoe all. Rakkude vahel on suured rakuvaheruumid ja rakkudes on kloroplaste, kuid vähem. Kobekoe rakkude ülesandeks on vee aurumine ehk transpiratsioon ja gaasivahetus. 5. (1) Valgus-ja varjulehe ehituse erinevus Lehe ehitus sõltub olulisel määral ka kasvutingimustest. Isegi ühe ja sama isendi täiskasvanud lehed võivad olla erineva ehitusega. Puude võra välimised, nn. valguslehed on hästi arenenud sammaskoega, nende epidermirakud on paksema kestaga ning õhulõhesid on neil pinnaühiku kohta rohkem kui võra sees, halbades valgustingimustes kasvavatel varjulehtedel
võib olla ka homogeenne. Sammaskoe rakud asetsevad lehe välispinnaga risti. Enamasti koosneb sammaskude tihedalt asetunud piklikest rakkudest, mille vahele jäävad kitsad rakuvaheruumid. Vähediferentseerunud sammaskude ei tarvitse olla rangelt korrapärane. Parasvöötme taimedel areneb sammaskude reeglina ainult lehe ülemisel pinnal (dorsiventraalne leht). Kui sammaskude esineb lehe mõlemal pool, öeldakse, et leht on isolateraalne. Sammas- ja kobekoe vahel on enamasti selge piir. Sisemised sammaskoe rakud toetuvad mõnekaupa kobekoe rakkudele, mida nimetatakse kogujarakkudeks. Kobekoe rakkude suurus ja kuju on varieeruv, rakkude vahele jäävad mitmesuunalised rakuvaheruumid. Kobekude sisaldab tunduvalt vähem kloroplaste kui sammaskude, seepärast on enamik lehti pealt tumedamad kui alt. Üheidulehelistel taimedel ja okaspuudel on lehe tugikoeks ainult sklerenhüüm, kaheidulehelistel sklerenhüüm ja kollenhümiseerunud põhikude
pinda. Kattekoes paiknevad ÕHULEHED, mille kaudu toimub gaasivahetus. Kattekoe all asub põhikude, mille elusad rakud sisaldavad kloroplaste. Kloroplastides toimubki fotosüntees. Põhikude koosneb erinevatest rakkudest: piklikest ja ümaratest. Piklikud, tihedalt üksteise kõrval asuvad rakud on otse kattekoe all ja moodustavad sammaskoe. Nendes rakkudes on kloroplaste kõige rohkem ja seega toimub seal fotosüntees kõige intensiivsemalt. Ümaramad ja hõredamalt asetsevad rakud moodustavad kobekoe. Kobekude oma suurte õhuruumidega on hästi kohastunud gaasivahetuseks. Õhuruumides toimub vee aurustumine, mis väljub lehest õhulõhede kaudu. Juht- ja tugikoed moodustavad kobekoes juhtkimpe. Nende kaudu toimub vee ja teiste ainete liikumine lehes. Lehe OSAD: lehelaba, lehe roots, harvem ka abilehed. Lehe laba võib olla erineva KUJUga munajas, elliptiline südajas, lineaalne, ümar jne. Lehe roots võib olla laienenud ja vart ümbritsev, moodustades tupe
rakkudest sulgrakkudest ja kaasrakkudest. Õhulõhed paiknevad tavaliselt lehe alumisel poolel. Need kaks kihti moodustavad lehe kattekoe, mille all asub põhikude mesofüll, mis koosneb kahte sorti rakkudest: tihedatest piklikeest ja hajusatest ümmargustest sammaskude ja kobekude. Sammaskoe rakud sisaldavad palju kloroplaste ja seal toimub fotosüntees. Sammaskoe all on kobekude, mille rakkude vahel on rakuvaheruumid. Nendes rakkudes on vähem kloroplaste. Kobekoe ülesanne transpiratsioon ja gaasivahetus. 4. FS pigmendid ja aktsioonispekter (ka tsüanobakteritel ja vetikatel). Kloroplastid asuvad pigmendid: Klorofüll (a-klorofüll ja b-klorofüll), karotinoidid (alfa- karotiin, beeta-karotiin), fükobiliinid (fükoerütrofibiin ja fükotsüanobiliin). Klorofüllid ei lahustu veel, koostises on a ja b-klorofüll, moodustades ligi 1% taimelehe kuivkaalust. A-klorofülli on 3 korda rohkem, kui teist. A on sinaka, b kollaka tooniga.
Leht on mõlemalt pinnalt kaetud epidermisega, aga eristatakse lehe ülemist ja alumist epidermi. Sageli on epiderm kaetud lehe väljakasvudega nt karvakesed. Õhulõhed asuvad lehe alumises epidermises. Õhulõhede arv on 40-300ni 1 ruutsentimeetri kohta. Kahe epidermise vahel on mesofüll ehk põhikude, sisaldab kloroplaste. Enamikul taimedest on mesofüll jagunenud kaheks: 1) sammaskude ja 2) kobekude. Sammaskude on ülevalpool ja seal on 80% kloroplastidest. Kobekoe rakud on mitmesuguse kujuga, rakkude vahele jääb rakuvaheruum, mille pind kokku moodustab lehe sisepinna. Kobekude on kohastunud gaaside vahetuseks. Õhulõhede kaudu siseneb välisõhk, tungib sügavale leherakkude vahele. Ksüleem lehe juhtkimbus on ülalosas, floeem alaosas. Lehtede tähtsaim funktsioon on fotosüntees, mille põhiprodukt on tärklis, eraldub hapnik. Vabanev hapnik eraldub atmosfääri, mida kasutatakse hingamiseks. FS kasutatakse väike osa lehtedele
kloroplastidega lilledel ja teistelgi kloroplastidega organitel. Leheehitus- pealt ja alt katab lehte kattekude, kattekoe pindmine kiht võib olla kaetud hüdrofoobsete eritistega. Kattekoe rakud lasevad valgust läbi. Põhikude jaguneb kaheks: sammaskude ja kobekude. Sammaskoe rakkudes on palju kloroplaste ja tegu on põhilise fotosünteesiva koega. Kobekoes on rakud hõredamalt ja ka kloroplastid on hõredamalt. Kobekoe põhiülesanded on: vastutamine gaasivahetuse eest ja veeauru kogumine. Alumine kattekude, milles on õhulõhed (on erandeid, nt ujuvad lehed). Õhulõhed: koosnevad kahest sulgrakust. Sulgrakkude eripära on see, et nende rakukestad on ebaühtlaselt paksenenud. Teiseks õhulõhe koostisosaks on õhupilu, läbi mille toimub gaasi ja veeauru vahetus. Õhulõhede seos fotosünteesiga: 1.) fotoaktiivne avanemine- valge aja saabudes
annaabi.ee 
