BAKTERID JA OLULISEMAD BAKTERHAIGUSED Õp. Riina Mändla BAKTERID Ainuraksed eeltuumsed organismid. Enamike bakterite mõõtmed jäävad vahemikku 0,1-25 mikromeetrit. Väliskuju on neil erinev. Kerabakterid ehk kokid Streptokokid ehk ahelkokid Streptococcus thermophilus hapupiimatoodetes Streptokokid suus Streptococcus mutans Kobarkokid ehk stafülokokid- Staphylococcus aureus Pulkbakterid ehk batsillid Soolekepike E. coli Piimhappebakterid Lactobacillus rhamnosus Tuberkuloosi tekitaja Mycobacterium tuberculosis ja stafülokokid Lactobacillus acidophilus- piimhappebakterid Bifidobacterium sp.- piimhappebakterid Acetobacter sp.- äädikhappebakterid Propionibacterium sp.- akne tekitajad Paljunemine pooldumise teel Paljunemist mõjutavad tegurid Temperatuur Niiskus
STAFÜLOKOKID (Staphylococcus) Stafülokokid ehk kobarkokid on kerakujulised Gram-positiivsed bakterid. Nad on liikumatud ning vormilt meenutavad viinamarjakobaraid. Kasvavad ja arenevad peamiselt aeroobses keskkonnas. Stafülokokke on teada 32 liiki ning pooled neist on avastatud inimese kehal. Enamik neist on organismidele kahjutud. Nad elavad loomade ja inimese nahal ning limaskestades, kuid neid leidub ka mullas. Leidub ka selliseid Stafülokokke, mis võivad põhjustada haigusi ning tavaliselt nad
2. nimetage bakterite põhilised kujurühmad. 1. kerabakterid ehk kokid 2. pulkbakterid ehk batsillid 3. spiraalsed bakterid ehk spirillid 4. keeritsbakterid ehk spiroheedid 5. jätketega bakterid 6. niitjad bakterid. 3. Milliseid kogumeid võivad moodustada kokid? Kui kera-ja pulkbakterite pooldumisel jäävad rakud üksteisega seotuks, siis võivad moodustuda püsivad kogumid. Kerabakteritel näiteks võivad moodustuda kaksikkokid, ahelkokid, kobarkokid, kuupkokid jne. 4. Kirjeldage viljakeha teket müksobakteritel. Viljakeha moodustub kolooniasse kogunenud rakkudest ja nende poolt eritatavast limast. Erinevate müksobakterite viljakehad on erineva ehitusega: nad võivad olla lihtsalt näsakesed, aga ka puukujulised. 1. Kirjeldage pulkbakteri pooldumist. Pulkbakteri, näiteks soolekepikese rakk kasvab pikkuses ligikaudu kaks korda ja jaguneb seejärel kaheks ühesuguseks tütarrakuks.
2 viburi(d); ribosoomid; endospoorid- kest ebasoodsate elutingimuste üleelamiseks; bakterirakul puuduvad: mitokondrid, Golgi kompleks, tsütoplasmavõrgustik, tsentrioolid. § Väliskuju on bakteritel erinev. Väliskuju järgi eristatakse 6 rühma baktereid. Olulisemad nendest on järgmised: 1. Kerabakterid ehk kokid. Need on kerakujulised. Ahelkokid ehk streptokokid on ahelana seosesse jäänud kokid. Kobarkokid ehk stafülokokid paiknevad kobarakujuliselt. 2. Pulkbakterid ehk batsillid. Need on pulgakujulised. Näited: tuberkuloosi tekitaja, salmonelloosi tekitaja, Lactobacillus fermentum- piimhappebakterid. 3. Keeritsbakterid ehk spiroheedid. Need on keerdunud kujuga ning painduvad bakterid. Näited: süüfilise tekitaja, puukborrelioosi tekitaja. § Bakterid paljunevad pooldumise teel. Ø Seened
kiire rakkude paljunemine. Pasteuril oli õnne, et ta kasutas oma kurekaelaga kolvis puljongit, mitte heinatõmmist, milles alati on batsillide spoore, mis kuumutamisel ei hävi. 6. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite põhilisi kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid vastavate agregaatidega bakteritest. kerabakterid e. kokid Agregaadid: 1) stafülokokid e kobarkokid (Staphylococcus aureus) 2) kuupkokid e sartsiinid (Micrococcus, Sarcina, Pediococcus) 3) tetrakokid e nelikkokid (Deinococcus radioduran) 4) kaksikkoidid e diplokokid (Streptococcus pneumoniae) 5) ahelkokid e streptokokid (perekond Streptococcus; Thiomargarita) pulkbakterid e. batsillid (Escherichia coli, Pseudomonas) kruvibakterid e. spiraalsed bakterid
Enterococcus Diplokokk rakud poolduvad ühes tasapinnas Streptococcus Pneumoniae, Neisseria meningitidis, Moraxella cattarhalis Tetraad pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas Deinococcus, Aerococcus, Planococcus, Lampropedia, Thiopedia Kuupkokid ehk sartsiinid Micrococcus, Sarcina, Pediococcus Stafülokokid ehk kobarkokid Staphylococcus aureus Pulkbakterid e. batsillid Bacillus Anthracis (siberi katk), Clostridium tetani, Escherichia coli ehk soolekepike Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid Helicobacter pylori ja vibrioonid) Vibrio cholerae Keeritsbakterid e. spiroheedid. Borrelia burgdorferi 35. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest?
Kokkide ahelaid moodustab ka Thiomargarita namibiensis. Nelikkokk e. tetraad- paljunemine on kahes teineteisega ristuvad tasapinnas. Plaatjad agregaadid. Lampropedia moodustab plaatjaid agregaate. Puhastab reovett fosforist: kogub aktiivmudas rakku polüfosfaadi (polümeriseeritud ortofosforhape) terasid. Kuupjad agregaadid- sartsiinid. Pooldumine toimub kolmes teineteisega ristuvas tasapinnas. Püsib koos tänu agregaadivälistele katetele (Sarcina ventriculi- katteks rakuväline tselluloos). Kobarkokid- stafülokokid. Agregaadid ebakorrapärased ja meenutavad viinamarjakobarat. Staphylococcus aureus- nahamikroob. Vistikud, nahamädanikud. Pulkbakterid e. batsillid. Tüüpilised pulkbatkerid on silindrikujuline ja ümardatud otstega. Võivad agregeeruda kettideks (streptobatsillid). B. anthtracis- rakud aheldunud kettideks. Paljud pilkbakterid moodustavad endospoore. Spoorid võivad paikneda mitmeti: spoor on raku keskel ega paisuta
annaabi.ee 
