ja toimib leukotsiidselt c) enterotoksiinid - termostabiilsed toksiinid (taluvad 100°C 30 min.)on väga toksilised inimestele (äge toidumürgistuse sündroom), loomad on resistentsed. Toksiine tähistatakse A - E (5 tk). d) eksfoliatiivne toksiin -impetigo põhjustaja (väikesed mädavillid epidermisel) nii loomadel kui ka lastel 3) Stafülokokkide ekstratsellulaarsed ensüümid ja nende toime C.Ekstratsellulaarsed ensüümid a) koagulaas - traditsiooniliselt jaotatakse stafülokokid kaheks: koagulaaspositiivseteks (CPS) ja koagulaasnegatiivseteks stafülokokkideks (CNS). CPS peetakse patogeenseteks. Koagulaasi toimel muutub tabandunud piirkonnas vereplasma fibrinogeen fibriiniks, mis ladestub mikroobi välispinnale, nii saab mikroob kaetud organismi enda valguühenditega mida fagotsüüdid ei suuda eristada kui "võõrast",see aeglustab oluliselt fagotsütoosi. Fibriini ladestumine
Mõned tüved toodavad ka TSST-1 toksiini (toksilise šoki sündroomi toksiin-1), põhjustades toksilise šoki sündroomi, mis on seotud enamasti vastavate tüvede kasvamisega hügieenitampoonidel ning haavades. Mõned tüved produtseerivad ka eksfoliatiini – eksotoksiini, mis põhjustab väikelastel epidermolüütilist sündroomi e. eksfoliatiivset villilist dermatiiti. Kuna enamus S. aureus’e tüvesid produtseerivad ensüümi koagulaas, kutsutakse seda liiki ka koagulaas-positiivseteks stafülokokkideks. 4 Teised kliinilist tähtsust omavad stafülokokid, mis ei ole S. aureus ja ei oma koagulaasi, kannavad üldistavat nimetust koagulaas-negatiivsed stafülokokid (KONS’id). Tegemist on naha normaalse mikroflooraga. Kuuludes oportunistlike patogeenide hulka võivad põhjustada infektsioone langenud kaitsevõimega isikutel. S
steriilne, kuid sisenevad esmase toitumisega. § Esmane kolonisaator sõltub toidu liigist. Rinnaga toitmisel 90% Bifidobacterium. Koliformseid ja streptokokke ka, aga vähem. Kunsttoidul imikutel halvem mikroobide koostis! § Kui lülitada ümber kunstlikule toidule, siis lisanduvad Lactobacillus, streptokokid, koliformsed, bakteroidid jne. Stafülokokid Kreeka k. - "staphyll" - viinamarja-kobar, "kokkos" - tera, mari. § Genus Staphylococcus - vähemalt 32 liiki § Koagulaas positiivne - S. aureus § Koagulaas negatiivsed (CNS või CONS) - S. epidermidis, S. saprophyticus, S. hemolyticus jt. § Diameeter ~ 1 µm, moodustavad kobaraid. Vedelkultuuris kokid ka üksikuna, paaris, tetraadidena, ahelatena. § Noored kultuurid Gram- positiivsed, vananedes muutuvad Gramnegatiivseteks. § Liikumatud, eoseid ei moodusta. S. aureus kasv ja elutegevus 3 § Kasvavad lihtsöötmetel, aeroobsetes ja mikroaerofiil-setes tingimustes
Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktamaasid. Tsütotoksiinid lõhustavad vere vormelementide membraane. Eksfoliatiivne toksiin (epidermolüüs). Toksilise šoki sündroomi toksiin (TSST-1) ja superantigeen toksiline šokk. Enterotoksiin A-E, superantigeenid
Veresöötmel annab beeta-hemolüüsi. Teistest stafülokokkidest eristab teda glükoosi ja mannitooli kääritamisvõime. Teda on rohkesti nahal ja limaskestadel. Ta suudab ka valikuliselt kinnituda nina limaskestale ja 10-40% inimestest kannab S. aureust oma ninas. Põhjustab nahamädanikke, furunkleid, karbunkleid, rinna põletikku, toidumürgitusi. S. aureuse virulentsusfaktorid. Limaskestale kinnituvad pinna polüsahhariididega, pinnavalkude ja kapsliga. Invasiooni soodustab koagulaas, mis muudab fibrinogeeni fibriiniks. See soodustab põletikukollete kapseldumist. Invasiooni soodustab veel DNAaas, hüaluronidaas, lipaas ja penitsillinaas. Rakkude kahjustamiseks toodab hemolüsiine, toksilise shoki sündroomi toksiini, erinevaid enterotoksiine ja eksofoliatiivset toksiini. Eksofoliatiivne toksiin põhjustab villilist eksofoliatiivset dermatiiti. See on haigus, kus vastsündinute nahalt eemaldub epidermis. Toksiin lõhub rakkudevahelisi sidemeid epidermis. Neutraliseerivate
See muudetakse nähtavaks pH-indikaatori fenoolpunase poolt, mis muudab kolooniad punaseks. Alternatiivseks indikaatorsüsteemiks on rauasoola ja naatriummetabisulfiti kombi- natsiooni kasutamine söötmetes, mis tänu sadestunud raudsulfitile muudab kolooniad mustaks. Paljud söötmed kasvatavad spetsiifilise välimusega kolooniaid, kuid sellegipoolest tuleb nende kuuluvuse identifitseerimiseks teha täiendavaid katseid, näiteks gramvärvimine, koagulaas- ja katalaastest, indool- ja oksüdaastest. Tabel 3.1. Üldkasutatavatesse söötmetesse lisatavad selekteerivad ained Sööde (koloonia välimus) Selekteeritavad organismid Aktiivsed ained ja inkubeerimise temperatuurid Baird-Parkeri sööde Staphylococcus aureus kaaliumtelluriit, liitiumkloriid, must munakollane, sulphamezathine
annaabi.ee 
