2

odt

Kolme katku vahel tegelased

Balzer Vegesack- bügermeistri poeg (raehärrapoja), Pallu sai tema järgi nime Jakob Kimmepenning- pistemaaker (pudipadipoenik) Henrik Claesson Horn- Soome hertsogi nõunik Hermann- piiskop Johan- Soome hertsog Hans Holstein- Suur Gildi esimees Beelholt- raehärra Dr. Matthias Friesner- Pastoraadimaja omanik, kus Pallu koos Meusi ja Annikaga elasid ning tuntud arst Katharina- doktori naine Epp- Jakobi sulane, kellega Pallul armulugu oli Härra Gotthart Kettler- koadjuutor Salomon Henning- Kettleri kroonik Monninkhusen Antoniuse härra Truuta- Siimoni majahoidja, abiline

Kirjandus → Kirjandus

24 allalaadimist

4

docx

Ajaloo kordamisküsimused

Ajaloo kordamisküsimused 1. Kuidas levisid reformatsiooniideed Liivimaale? Missuguseid muutusi see enesega kaasa tõi? Saksamaalt saabunud jutlustajate toel levisid reformatsiooniideed Liivimaal laiemalt. 1523-24 hakkasid suuremates linnades jutlustama evangeeliumi usu õpetajad. Reformatsiooni kaasnähtuseks olid Liivimaal pildirüüsted. Hakati tegema ümberkorraldusi hariduses ja koolielus. 2. Nimeta 3 tähtsamat sündmust, mis lõid eeldused uue ajastu alguseks.  1492. aastal C. Kolumbus avastas Ameerika  15. sajandi keskpaiku leiutas J. Gutenberg liikuvate metalltähtedega trükimasina  1517. aastal algatas M. Luther reformatsiooni 3. Miks nimetatakse Poola kuninga valitsemise perioodi „halb“ Poola aeg? Ränk surve, jesuiitide tungimine linnadesse, lihtrahvas kannatas raske sõimu käes. 4. Kuidas on Eesti ajalooga seotud Ivan IV? Ivan IV rakenda...

Ajalugu → Ajalugu

7 allalaadimist

2

doc

"Kolme katku vahel" Jaan Kross

KOLME KATKU VAHEL Jaan Kross (Balthasar Russowi romaan) Lehekülgede arv: 266 Kujundanud: U.Ploomipuu Tegelased: Pall (Balthasar Russow), Paap, Härra Henrik Claesson Horn, Soome Hertsog Johan, härra Henning, härra koadjuutor, Kaspar, kaupmees Kyrö, Epp, Kati- tädi, Jakob, Jürgen, Kimmelpenning Meus, Annika, Märten, Katharina, Rissa Siimon, Doktor Friesner. 1.Ennustamine Millest võiks raamat rääkida? Millest raamat tegelikult rääkis? Kuna jutt oli Balthasar Russowist, Jutt käis ühest eesti soost poisist, kes õppis Tallinnas koolis, arvasin, et tegu on omaaegse kus õppisid enamjaolt sakste lapsed. Sõltumata sellest, et

Kirjandus → Kirjandus

211 allalaadimist

4

odt

Kolme Katku Vahel lektüürileht Jaan Kross

Lektüürileht Kolme Katku vahel Jaan Kross Tegelased: Balthasar Russow, Härra Frolink, Annika, Härra Tegelmeister, Matthias Friesner, Antoniuse-Härra, Märten, Johann Topoff, koadjuutor, Pürjemeister Packebusch, Monnikhusen, Siimon, Katharina, Härra Horn, onu Jakob, Epp, Paavel, Hasse, Kati-tädi, Jürgen, Kaspar Buschmann, härra Sum, Härra Geldern, doktor Luthberg, Peep, Truuta, Kimmelpenning, Mündrik Mats, Oldekop, Härra Balder., Härra Beeholt jne. 1.Ülesanded. Millest võiks raamat rääkida? Millest tegelikult rääkis? Rääkis Balthasar Russowi ehk Pallu elust.

Kirjandus → Kirjandus

168 allalaadimist

3

docx

Liivimaa Ordu

valis peamiselt komtuuridest ja foogtidest koosnev kapiitel ja kinnitas (aastani 1525) Saksa Ordu kõrgmeister. Liivimaa ordu juhiks oli eluaegseks valitsejaks valitud ordumeister ehk maameister. Ordumeistri valis alates 14. sajandist komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas 1525. aastani Saksa ordu kõrgmeister, seejärel nominaalselt kõrgmeistri administraator. 16. sajandil valiti orumeistrile enamasti juba tema eluajal järeltulija ehk koadjuutor. Ordumeistri järel tähtsuselt teine mees ordus oli maamarssal, kes oli orduvägede sõjaliseks juhiks ja ordumeistri puudumisel tema kohusetäitjaks. Maamarssal resideeris esialgu Võnnus, 14. sajandil Aizkraukles ning 14. sajandi lõpust Siguldas. Ordumeistril aitasid ordut hiljemalt 15. sajandi keskpaigast juhtida 5­ 6 käsknikust koosnev sisemine ehk kitsam nõukogu. Kõige olulisemateks käsknikeks olid maamarssal, Viljandi, Tallinna, Aluliina ja Kuldga komtuurid ningJärva foogt.

Ajalugu → Ajalugu

9 allalaadimist

18

docx

Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos

Pletenbergi väe puhkes taud, mistõttu sõjapidamine katkestati.1502. alustati taas sõda Pihkva all. Oli Smolino lahing, mis pmst lõppes viigiga. Liivimaa poliitiline ajalugu XVI saj: Reformatsiooni mõju Liivimaa poliitilisele organisatsioonile. Läänemaa kodusõda. Samuti seot kodadjuutoritega. Vaenuse põhjuseks oli Saare-Lääne piiskopi Reinholdi tüli oma alamate, eeskätt mõnede Läänemaa vasallidega, kes kutsusid 1532. aasta sügisel endale uueks piiskopiks koadjuutor Wilhelmi. Wilhelm suutis end kehtestada aga vaid piiskopkonna mandriosas, samas kui saared jäid Reinholdi kontrolli alla. Neli aastat väldanud konflikt lõppes Reinholdi võiduga, Wilhelm pidi oma taotlustest loobuma ning tüli peasüüdlasteks tehti Läänemaa vasallid. Koadjuutorivaenus. Koadjuutorivaenus oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556­1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel. Selle põhjusteks olid lisaks

Ajalugu → Ajalugu

12 allalaadimist

39

docx

EESTI VARAUUSAEG

Poola: 1569 ­ 8 miljonit Liivimaa 16. saj. keskel sisevõitlused ja suhted naaberriikidega 1558-1561 (Vene-Liivimaa sõda), edasi sõjad Liivimaa pärandi pärast 1557. seised kaks väge vastastikku, Liivimaa-Leedu piirile tulnud Poola väed, mida juhtis Sigismund II August, teiselt poolt oli Fürstenberg ordu vägedega. Toimus kaks maapäeva, kus jõuti selgusele, et sõjal pole perspektiivi ning jõuti ka ordumeistri vahetusele, Galeni asemel sai ordumeistriks senine koadjuutor Fürstenberg. Leiti, et rahu tuleb osta, summaks 60 000 taalrit, aga Sigismund II rahast loobus. Selge oli, et sõda on kohe-kohe puhkemas, Fürstenberg otsustas minna Sigismundi juurde laagrisse, Posvolisse. 5.sept 1557 sõlmitakse rahukokkulepe. Taastati sõjaeelne olukord. Peapiiskop Wilhelm saab oma ameti tagasi, ordu peab leppima, et kui Wilhelm sureb saab Christoph peapiiskopiks. Riia peapiiskopi ala läheb Poola-Leedu kaitse alla. 14.septembril sõlmitakse uus kokkuleppe, tegemist

Ajalugu → Ajalugu

20 allalaadimist

58

pdf

Eesti Uusaeg

tagasitõmbumiseni) - Osapooled Liivimaa konföderatsiooni osad, Venemaa, Poola-Leedu, Taani ja Rootsi Algusfaas (1558-1561): Vana-Liivimaa konföderatsioon kukkus sõja esimese 4 aastaga - Algas venelaste rööv- ja rüüsteretkedega Viru-, Tartu- ja Järvamaale - Seejärel Narva ja Tartu ja mitmete kindluste vallutamine 1558 (Tartus algas 24.a kestnud vene okupatsioon kuni 1582) - Ajutine relvarahu 1559 - Oluline väljaspoolt kaitse otsimine venelaste vastu - Esialgu Ordu viimane koadjuutor ja maameister Gotthard Kettler muutis ordu ja Riia peapiiskopkonna Poola protektoraadiks ja poola sõjavägi linnustesse 1559 1. Saare-Läänemaa müüdi Taani kuningale (1559/1564-1645): - Esialgu venna Magnuse hertsogkond ja piiskopkond (1560) - Ordu sõjavägi sai hävitava löögi viimases välilahingus Härgmäel ja Viljandi kaotamine (1560) - Harju-Läänemaal talurahva ülestõus, kuna võimukandjad ei suutnud kaitset pakkuda (1560- 61) I Liivi sõda (1558-1583): Rootsi

Ajalugu → Eesti uusaeg

62 allalaadimist

47

docx

Eesti keskaeg

Lepiti kokku, et ilma kõigi maaisandate nõusolekuta ei või kohalike riikide koadjuutoriteks saada ilmalikud valitsejad või nende pärijad. Lepingust peeti kinni, kuid 1550. aastate alguses hakkas peapiiskopi venna hertsog Albrechti mõjuvõim Läänemere ääres suurenema ning otsustas sekkuda Liivimaa poliitikasse. 1553. aastal pakkus hertsog Albrecht peapiiskopile välja, et vennast Christophist võiks saada ta koadjuutor ning peapiiskop nõustus. 1555. aastal saabus 18-aastane hertsog Christoph, kuid teda ei kinnitatud ametisse. Otsus lahendati maapäeval - Peapiiskop pidi loobuma oma liitlastest kui ta soovib koadjuutoriks saada hertsog Christophi, kuid see ei sobinud talle. Peapiiskop Wilhelm palus Poola kuningalt abi. 1556. aastal 18. juunil algas sõda - Juba 24. juuniks oli peapiiskopi üks pealinnustest alistatud. Seejärel liikus orduvägi Koknese alla, kus olid peapiiskop ja hertsog Christoph. 29

Ajalugu → Keskaeg

54 allalaadimist

64

rtf

Nimetu

II dokument oli Sigismund Augusti privileeg, mille annab liivima ordu vasallidele. Nim Privilegium Sigismundi Augusti.Pidulik allutamine toimub 5.märtsil 1562 aastal.5.märts 162 kvalifikatseerub ka Vene-Liivi sõja I etap lõpudaatumina 1562 aastal saavutavad peapiiskopi vasalllid kokkuleppe poola kuningaga, et ka neile laiendatakse Sigismund Augusti privileeg. Pol väheolulised. 4 veebr 1563 a suri peapiiskop Wilhelm , kes oli eelnevalt juba haige olnud. Tema surma eel hakkas Koadjuutor Cristophia piiskopkonda mängima Rootsi kunings kätte. Poolakad said selle esttada, Crisptoh vangistatakse ja viiakse Poola. Võitlus Liivimaa pärandi eest Põhjamaade 7a sõda, kus Rootsi vastu sõdivad kõik peale Venemaa. Raske aeg. Jätkuvad Poola- Vene sõjad. 1570a puhkevad ka Vene-Rootsi sõjad. Vaheaegadega sõditakse järgnevad 25 a. Sõdade aeg siiski üsna tõsine. Liivimaa on ära jaot nelja suure riigi vahel jaot-Venemaa( Kagu

Varia → Kategoriseerimata

29 allalaadimist