rütme ja keerukaid taktimõõte. Kangro teosed koosnevad sageli kiiresti vahelduvatest kontrastsetest elementidest, mis võib jätta mulje spontaansest improvisatsioonist. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu, sest on lakkamatutest klastritest "paks". Meloodiad on tal enamasti rõhutatult nurgelise joonisega ja suurte hüpetega. Lüürilised hetked on pigem põgusad. Sagedasti kuuleme (enese)irooniat, paroodiat, klounaadi. Kuigi Kangro teostes võib kohata ka tumedaid tundetoone, on ta muusika valdavalt elurõõmus, tulvil Kangro ja muusikateater Kangro loomingus on väga olulisel kohal lavamuusika, kus eri zanreis töid on tal üle kümne. 1982. aastal sai ta üleliidulise preemia muusikateatrialase tegevuse eest. Laiemat tähelepanu äratas juba tema esimene lavateos, 1974. aastal "Vanemuises" esietendunud ooper "Imelugu" (Boccaccio "Dekameroni" ainetel; ooperist on tehtud ka telefilm)
Teos mõistab hukka korruptsiooni, ahnuse, kitsarinnalisuse ning Nõukogude Venemaa kõikehaarava paranoia. Teost on peetud üheks tähtsamaks nõukogudeühiskonna vastaseks satiiriks. 7) Tekkinud küsimused/seosed. Põimuvad mitmed motiivid ja seosed: "Faust", Uue Testamendi evangeeliumid, mütoloogiline Saatan/Kurat, ajalik Moskva, üleajalik ja igikestev loomeinimese vabadusepüüe. Autor on ühendanud fantastika ja realismi, müüdi ja ajaloolise tõepärasuse, romantika ja klounaadi. 8) Paralleelid tänapäeva ja teiste teostega. Kurikuulsa Suur-Sadovaja tänav 302b korter number 50 muutus palverännakute objektiks ja on seda tänaseni. Igal aastal 15. mail (Bulgakovi sünnipäeval) kogunevad kirjaniku loomingu austajad Patriarhide tiigi juurde parki, kus taastatakse "Meister ja Margarita" alguse tegevust: panakse käima spetsiaalne tramm, kallatakse õli trammiteele jms. 9) Toetavad artiklid/tsitaadid teosest/ klassikaaslaste hinnangud vms.
teoseid. Samas on tema helikeeles mõjutusi rokkmuusikast - helikeeles on palju rütmiaktiivsust ja temperamenti. Kõige selle kõrval kohtame ka ladina-ameerika tantsurütme, rohkesti on sünkopeeritud rütme ja keerukaid taktimõõte. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu. Meloodiad on tal enamasti rõhutatult nurgelise joonisega ja suurte hüpetega. Lüürilised hetked on pigem põgusad. Sagedasti kuuleme (enese)irooniat, paroodiat, klounaadi. Kangro muusika on enamasti väga rõõmsameelne ja energiline, kuid esineb ka kurvemaid ja tõsisemaid toone. Ester Mägi Sündis 10. jaanuaril 1922 aastal. ` Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1952. Mägi varaseim, 1950. aastate looming kannab rahvusromantismi pitserit. 1960. aastatel
tantsurütme, rohkesti on sünkopeeritud rütme ja keerukaid taktimõõte. Kangro teosed koosnevad sageli kiiresti vahelduvatest kontrastsetest elementidest, mis võib jätta mulje spontaansest improvisatsioonist. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu, sest on lakkamatutest klastritest "paks". Meloodiad on tal enamasti rõhutatult nurgelise joonisega ja suurte hüpetega. Lüürilised hetked on pigem põgusad. Sagedasti kuuleme (enese)irooniat, paroodiat, klounaadi. Kuigi Kangro teostes võib kohata ka tumedaid tundetoone, on ta muusika valdavalt elurõõmus, tulvil Kangro ja muusikateater Kangro loomingus on väga olulisel kohal lavamuusika, kus eri zanreis töid on tal üle kümne. 1982. aastal sai ta üleliidulise preemia muusikateatrialase tegevuse eest. Laiemat tähelepanu äratas juba tema esimene lavateos, 1974. aastal "Vanemuises" esietendunud ooper "Imelugu" (Boccaccio "Dekameroni" ainetel; ooperist on tehtud ka telefilm)
keda nad armastavad, austavad või imetlevad. Mängus naudib mängija võimu ja au, mida ta tegelikkuses ei koge. Samas võib väita, et laps mängib ka nende rolle, keda ta kardab. Mängule on P järgi iseloomulik see, et mängija kannab teatud rolli üle teistele objektidele- näiteks loob laps kujuteldavaid mängusõpru, kepp on koerakeseks, nukk beebiks jne. P arvates kujutab mäng tihti maskeerimise omapärast vormi--klounaadi. Klouni rollis tõmbab laps teiste tähelepanu endale oma nõrkusega, mis mängus on üle paisutatud ja suurendatud. L.Peller on põhjalikult analüüsinud rolle, mille läbimängimine võimaldab lapsel vabaneda hingelistest probleemidest. ( Tema sõnastas mängu selliselt: ,,mäng on katse kompenseerida muret ja depresiooni, saada mõni minimaalse ohu ja/või pöördumatute tagajärgede riskiga". ) · Erik Homburger Erikson- (1902-1994)
keda nad armastavad, austavad või imetlevad. Mängus naudib mängija võimu ja au, mida ta tegelikkuses ei koge. Samas võib väita, et laps mängib ka nende rolle, keda ta kardab. Mängule on P järgi iseloomulik see, et mängija kannab teatud rolli üle teistele objektidele- näiteks loob laps kujuteldavaid mängusõpru, kepp on koerakeseks, nukk beebiks jne. P arvates kujutab mäng tihti maskeerimise omapärast vormi—klounaadi. Klouni rollis tõmbab laps teiste tähelepanu endale oma nõrkusega, mis mängus on üle paisutatud ja suurendatud. L.Peller on põhjalikult analüüsinud rolle, mille läbimängimine võimaldab lapsel vabaneda hingelistest probleemidest. ( Tema sõnastas mängu selliselt: „mäng on katse kompenseerida muret ja depresiooni, saada mõni minimaalse ohu ja/või pöördumatute tagajärgede riskiga“. ) Erik Homburger Erikson- (1902-1994)
annaabi.ee 
