50 aastat. Ehitise elementide (ehitusosade, tarindite, toodete) kavandatud elueaks loeb nõukogu sealhulgas: 2.1. ehitiste mistahes alused, kande- ja piirdetarindid, välistorustikud (v.a. soojustrassid), sisetorustikud, küttekehad, loomulik ventilatsioon, korstnad, mastid, tornid 50 aastat. 2.2 elektri ja side välisliinid, mahutid, mittetööstuslikud küttekolded, tehisventilatsioon (v.a. elektriseadmed), sanitaartehniline sisseseade (nagu klosetipotid või vannid), põrandakatted, küttetrassid 20 aastat 2.3. teede ja väljakute katted, ruumide elektriinstallatsioon, küttekatlad ja boilerid, mõõte- ja reguleerimisaparatuur, automaatika, ehituses kasutatav masinaehitustoodang (nagu liftid või pumbad), värvkatted 10 aastat. 3. Kavandatud eluiga loetakse veel väljapeetuks ka siis, kui esinevad ehitise elementide tõrked või hädaseisundid, mis 3.1
vähemalt 50 aastat. Ehitise elementide (ehitusosade, tarindite, toodete) kavandatud elueaks loeb nõukogu sealhulgas: 2.1. ehitiste mistahes alused, kande- ja piirdetarindid, välistorustikud (v.a. soojustrassid), sisetorustikud, küttekehad, loomulik ventilatsioon, korstnad, mastid, tornid 50 aastat. 2.2 elektri ja side välisliinid, mahutid, mittetööstuslikud küttekolded, tehisventilatsioon (v.a. elektriseadmed), sanitaartehniline sisseseade (nagu klosetipotid või vannid), põrandakatted, küttetrassid 20 aastat 2.3. teede ja väljakute katted, ruumide elektriinstallatsioon, küttekatlad ja boilerid, mõõte- ja reguleerimisaparatuur, automaatika, ehituses kasutatav masinaehitustoodang (nagu liftid või pumbad), värvkatted 10 aastat. 3. Kavandatud eluiga loetakse veel väljapeetuks ka siis, kui esinevad ehitise elementide tõrked või hädaseisundid, mis 3.1. ei kahjusta inimesi, naabertarindeid ega vara (nagu mööbel, sisseseade või
2. Tualettruumid peavad olema eraldi tütarlastele ja poeglastele. Tualettruumi ühte kabiini paigaldatakse klosetipoti kõrvale käsiduss. Ühekohaliste tualettruumide korral ei ole nõutud eraldi tualettruume poistele ja tüdrukutele. 3. Tualett- ja dusiruumides peavad seinad ning põrandad olema pestavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad. Seinad peavad olema kaetud niiskust mitteimava, mittetoksilise ja kergesti puhastatava materjaliga. 4. Klosetipotid paigaldatakse suletavate ustega kabiinidesse. 5. Tualettruumidesse on soovitatav paigaldada klosetipotte, pissuaare ja kätepesuvalamuid järgmiselt: vähemalt üks klosetipott 30 tütarlapsele, üks klosetipott 40 poeglapsele, üks pissuaar 40 poeglapsele ning üks kätepesuvalamu 30 õpilasele ja ühte kabiini klosetipoti kõrvale käsiduss. 6. Igal õpilasel peab olema võimalus pärast kehalise kasvatuse tundi vahetunni jooksul end
(2) Õpperuumid võivad asuda kõigil põhikorrustel. (3) Õpperuumide kõrgus peab olema vähemalt 2,5 m ja pindala vähemalt 1,7 m2 õpilase kohta. (4) Seinad peavad olema pestavad ja kaetud mitteläikiva kergesti puhastatava materjaliga. §5. Tualett- ja dusiruumid (3) Tualett- ja dusiruumides peavad seinad ning põrandad olema pestavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad. Seinad peavad olema kaetud niiskust mitteimava, mittetoksilise ja kergesti puhastatava materjaliga. (4) Klosetipotid paigaldatakse suletavate ustega kabiinidesse. (5) Tualettruumidesse on soovitatav paigaldada klosetipotte, pissuaare ja kätepesuvalamuid järgmiselt: vähemalt üks klosetipott 30 tütarlapsele, üks klosetipott 40 poeglapsele, üks pissuaar 40 poeglapsele ning üks kätepesuvalamu 30 õpilasele ja ühte kabiini klosetipoti kõrvale käsiduss. (6) Igal õpilasel peab olema võimalus pärast kehalise kasvatuse tundi vahetunni
Pressi suudmest surutakse välja tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise paksusteks lõikudeks. Toortellised tehakse 5…10% suuremad, kuna kuivatamisel ja põletamisel nad kahanevad. Poolkuiva meetodi puhul pressitakse niiske savipulber metallvormides suure rõhu all kokku. Poolkuiva meetodiga vormitakse enamik keraamilisi plaate. Lobrimeetodi puhul vedel savimass valatakse vormi. Seda me etodit kasutatakse keerukama kujuga toodete valmistamisel (kraanikausid, klosetipotid jne). Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda. Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda. Kuivatamine toimub enamasti kamber- või tunnelkuivatis, temperatuuril 80…90 0C. Kuivatisse lähevad tooted vagonetile laotult. Kuivatamise kestvus sõltub toote mõõtmetest. Näiteks telliseid kuivatatakse 1…3 päeva. Kuivatite kütmiseks kasutatakse harilikult põletusahjude jääksoojust.
Pressi suudmest surutakse välja tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise paksuseks lõikudeks. Toortellised (plonnid) tehakse 5...10% suuremad, kuna kuivatamisel ja põletamisel nad kahanevad. Poolkuiva meetodi puhul pressitakse niiske savipulber metallivormides suure rõhu all kokku. Poolkuiva meetodiga vormitakse enamik keraamilisi plaate. Laborimeetodi puhul vedel savimass valatakse vormi. Seda meetodit kasutatakse keerukama kujuga toodete valmistamisel (kraanikausid, klosetipotid jne). 10 Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda. Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda. Kuivatamine toimub enamasti kamber- või tunnelkuivatis, temperatuuril 80...90°C. Kuivatisse lähevad tooted vagonetilelaotult. Kuivatamise kestvus sõltub toote mõõtmetest. Näiteks telliseid kuivatatakse 1...3 päeva
lõikudeks. Toortellised (plonnid) tehakse 5...10% suuremad, kuna kuivatamisel ja põletamisel nad kahanevad.Poolkuiva meetodi puhul pressitakse niiske savipulber metallvormides suure rõhu all kokku. Poolkuiva meetodiga vormitakse enamik keraamilisiplaate.Lobrimeetodi puhul vedel savimass valatakse vormi. Seda meetodit kasutatakse keerukama kujuga toodete valmistamisel (kraanikausid, klosetipotid jne). 3. Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda. Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda. Kuivatamine toimub enamasti kamber-või tunnelkuivatis, temperatuuril 80...900C. Kuivatisse lähevad tooted vagonetile laotult. Kuivatamise kestvus sõltub toote mõõtmetest. Näiteks telliseid kuivatatakse 1...3 päeva. Kuivatite kütmiseks kasutatakse harilikult põletusahjude jääksoojust
Pressi suudmest surutakse välja tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise paksusteks lõikudeks. Toortellised (plonnid) tehakse 5...10% suuremad, kuna kuivatamisel ja põletamisel nad kahanevad. Poolkuiva meetodi puhul pressitakse niiske savipulber metallvormides suure rõhu all kokku. Poolkuiva meetodiga vormitakse enamik keraamilisi plaate. Lobrimeetodi puhul vedel savimass valatakse vormi. Seda meetodit kasutatakse keerukama kujuga toodete valmistamisel (kraanikausid, klosetipotid jne). Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda. Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda. Kuivatamine toimub enamasti kamber- või tunnelkuivatis, temperatuuril 80...900C. Kuivatisse lähevad tooted vagonetile laotult. Kuivatamise kestvus sõltub toote mõõtmetest. Näiteks telliseid kuivatatakse 1...3 päeva. Kuivatite kütmiseks kasutatakse harilikult põletusahjude jääksoojust.
Peale tavaliste ahjupottide tehakse veel nurgapotte. Need on kas kant või 85 ümarnurkadega. Joonis 6.9.1. Keraamilisi ahjumaterjale: a – ahjupott, b – nurgapott, c - ahjupoti täitekivi. 6.10. Sanitaartehniline keraamika Sanitaartehniliseks keraamikaks on: kraanikausid, klosetipotid, loputuskastid, bideed, pissuaarid, jm keerulise kujuga tooted. Valmistatakse need valgetest savidest valamise teel. Põletatakse 1250... 1300ºC juures, seejärel kaetakse glasuuriga. Glasuuri värvus võib olla väga erinev. Glasuuriga kaetuna põletatakse veel kord. 86 Kvaliteedi järgi jaotatakse sanitaartehniline keraamika: fajansiks, poolportselaniks, portselaniks.
annaabi.ee 
