Orgaaniliste ainete oksüdeerumine · Peaaegu kõik orgaanilised ained on redutseerijad, s.t nad võivad oksüdeeruda mitmesuguste oksüdeerijate toimel. · Kõige tavalisem oksüdeerija on molekulaarne hapnik, kas õhu koostises või vees lahustunult. · Oksüdeerijates võivad olla ka hapnikurikkad anorgaanilised ained, näiteks nitraadid, kloraadid. · Mis tahes orgaanilise aine täielikul oksüdeerumisel hapnikuga, olenemata oksüdeerimise viisist, moodustuvad süsinikdioksiid ja vesi. · Oksüdeerimisreaktsioonidel eraldub märkimisväärne hulk energiat. · Mida madalam on süsiniku oksüdatsiooniaste, seda rohkem eraldub oksüdeerumisel energiat. · Energia vabanemine oksüdeerumisel tähendab seda, et põhimõtteliselt on kõik orgaanilised ained energiaallikad. · Oksüdeerumisprotsessid võivad kulgeda väga erineva kiirusega
0×10 -13 ) [ 17 ] Elementkujul jood võib ette valmistada oksüdeerivad joodiidid klooriga: 2I - + Cl 2 I 2 + 2Cl - või mangaandioksiid happelises lahuses: [17] 2I - + 4H + + MnO 2 I 2 + 2H 2 O + Mn 2+ Jood on vähendatud hydroiodic happe poolt vesiniksulfiidist: [19] I 2 + H 2 S 2HI + S või hüdrasiini: 2I 2 + N 2 H 4 4HI + N 2 Jood oksüdeeritakse jodaati poolt lämmastikhappes: [20] I 2 + 10HNO 3 2HIO 3 + 10NO 2 + 4H 2 või kloraadid: [20] I 2 + 2ClO 3 - 2IO 3 - + Cl 2 Jood muundatakse kaheetapiline reaktsioon metüültiasoliinjodiid ja jodaati lahustes leelismetallide hüdroksiidid (näiteks naatriumhüdroksiidi): [17] I 2 + 2OH - I - + IO - + H 2 O ( K = 30) 3IO - 2I - + IO 3 -- ( K = 10 20 ) Toredad teadmised · Jood on bakterivastase toimega. · Toiduainetest on joodi peamisteks allikateks merest pärit toiduained, kalamaksaõli, puu- ja köögivili.
· Hüpokloritid oksüdeerivad orgaanilisi aineid, kuna nad lagunevad aeglaselt. Nende toime oksüdeerijatena tuleneb osaliselt hüpokloorishappe vesilahuse lagunemisest: 2HClO(aq) 2H+ (aq) + 2Cl- (aq) + O2(g) · Eralduv hapnik on oksüdeerija. · Järgneval reaktsioonil ClO- (aq) + Cl- (aq) + H2O(l) Cl2(g) + 2OH- (aq) põhineb ka kloori kasutamine veepuhastites. · HClO ja hüpokloritite lagunemise kiirus vesilahuses sõltub pH-st, temperatuurist (kuumutamisel tekivad kloraadid), kontsentratsioonist, valgustatusest (valguse toimel eraldub O2) ja lisanditest. · Kloorishape HClO2 ja broomishape HBrO2 on ebastabiilsed ja disproportsioneeruvad. · Mõnevõrra stabiilsemad on nende soolad kloritid ja bromitid. · Kloraatioon ClO3 - tekib kloori reaktsioonil kuuma kontsentreeritud leelise lahusega: 3Cl2(g) + 6OH- (aq) ClO3 -(aq) + 5Cl-(aq) + 3H2O(l) · Kloraadid on laialt kasutatavad oksüdeerijad.
elektronafiinsus (suur e m kui fluoril) , kloriidide kõrg e side m e e n e r gi a . Kloor (lihtainena ) tõrjub bromiidide st välja vaba broo mi ja jodiidide st vaba joodi :Cl 2 + 2Br 2Cl + Br 2 . levinuim HCl (vesinikkloriidhap e, vana nimetus soolhap e ) . Kloori lahustumis el vee s. Ta reag e e rib osalis elt (ca 30% ulatus e s ) vee g a . Kloorhap e ja kloraadid : Kloraadid tekivad kõrgemal tºl Cl2 toimel, kuumale leelise lahusele. kasutatakse tuletikkudes, pürotehnilistes segudes, signaalrakettides, segus mõnede anorgaaniliste ainetega (eriti P, S jm. liitained) ja orgaaniliste ainetega plahvatab kergesti. Saamine: laboris: 2KMnO4 + 16 HCl 2KCl + 2MnCl2 + 5Cl2 + 8H2O; tööstuses: peaaegu eranditult elektrokeemiliselt;NaCl lahuse elektrolüüsil. Cl kasutamine (ühendite koostises, ioonina) väga laialdane
väljendav võrrand ühtib reaktsiooni üldvõrrandiga. Kui on tegemist mitme järjestikku ja paralleelselt kulgeva reaktsiooni liitumisega, on tegemist liitreaktsiooniga. Pööratavad ja mittepööratavad reaktsioonid: reaktsioonid on põhimõtteliselt alati pööratavad. Välistingimuste muutumisega saab tasakaalu alati nihutada nii, et nad on mittepööratavad. Paralleelsed reaktsioonid tihti reageerivad ained mitme paralleelreaktsiooni järgi. NT. lagunevad kloraadid kuumutamisel kahel viisil: 2KclO3->2KCl+3O2 ja 4KclO3->3KclO4+KCl Paralleelreaktsioonide tõttu tekib saadustena tihti ainete segu. Järjestikused reaktsioonid-paljud reaktsioonid kulgevad läbi ebapüsivate vahestaadiumite. NT. tekib vesinikbromiidi temperatuuril üle 500 K järgmiste reaktsioonide järjestikuse kulgemisena: a)Br2-> Br+Br b) Br+H2->HBr+H c) H+Br2->HBr+Br d) H+HBr->H2+Br e) Br+Br->Br2
jpt. I HClO hüpokloorishape hüpokloritid NaClO, KClO, Ca(ClO)2 III HClO2 kloorishape kloritid - V HClO3 kloorhape kloraadid KClO3 (Berthollet’ sool), NaClO3 VII HClO4 perkloorhape perkloraadid KClO4, NaClO4, NH4ClO4 Cl hapnikuhapped: oksüdeerijad Oksüd.-astme suurenemisel happelised omadused tugevnevad Hüpokloorishape ja hüpokloritid Kloori lahustumisel vees
· Tähtsaimad insektitsiidide klassid on kloreeritud süsivesinikud (KS), sealhulgas PCB- d, organofosfaadid ja karbamaadid. Olulisimad on esimesed, mis on keskkonnas väga stabiilsed ja olles rasvlahustuvad, kontsentreeruvad rasvkoes ja piima rasvas. Just imetajate, sh inimese, rasvkoe analüüs näitab eksponeerumist seda tüüpi ühenditele. · Herbitsiidid jagatakse kahte klassi: laia toimega ja selektiivsed. Esimesse rühma kuuluvad kloraadid, vasksulfaat, kaltsium tsüanamiid ja kloreeritud rasvhappe derivaadid. Teises on kasvuregulaatorid nagu arüüloksürasvhapped, karbaamhape, uurea derivaadid, triasiinid ja püridiinid. Kasutatakse põhiliselt teraviljakasvatuses. Jäägiprobleem on siin praktiliselt olematu, toksilisus soojaverelistele ülimadal. Päris ignoreerida ei saa nende ühendite negatiivset mõju mulla mikrofloorale ja lülijalgsetele
vesilahustes või kristallhüdraatidena. Cl2(g) + 2NaOH(aq) NaClO(aq) + NaCl(aq) + H2O(l). HOCl ioonsete hüpokloritite kiirus ning suund vesilahuses sõltub pH-st, temp-ist, valgustatusest, kontsentratsioonist ja lisanditest. Hüpokloritid oksüdeerivad orgaanilisi aineid, kuna nad lagunevad aeglaselt. Kloorishape HClO2 ja broomishape HBrO2 on ebastabiilsed ja disproportsioneeruvad. Mõnevõrra stabiilsemad on nende soolad kloritid ja bromitid. Kloraadid lagunevad kuumutamisel. Reaktsiooni tulemus sõltub katalüsaatori juuresolekust. Perkloraate saadakse tavaliselt kloraatide vesilahustest elektrokeemilisel oksüdeerimisel: ClO3-(aq) + H2O(l) ClO4-(aq) + 2H+(aq) + 2e-. Perkloorhapet HClO4 saadakse kontsentreeritud soolhappe toimel perkloraatidesse. Perkloorhape on värvusetu vedelik, mis on väga tugev oksüdeerija ja hape. Broom- HOBr hüpobroomishape- nõrk hape, tugev oksüdeerija. Tuntud vaid lahjades vesilahustes. Br2+H2OHOBr+HBr
looduses, jääkide probleemi ei esine. Siiski on kloororgaaniliste ühendite kontsentratsioon emapiimas, tänu kontsentreerumisele sinna, sageli veel ADI väärtust ületav. Vaatamata sellele kaalub rinnalaste toitmise võimalus emapiimaga 3-6 kuu jooksul üle pestitsiidijääkide potensiaalselt ohtliku toime. · Herbitsiidid jagatakse kahte klassi: laia toimega ja selektiivsed. Esimesse rühma kuuluvad kloraadid, vasksulfaat, kaltsium tsüanamiid ja kloreeritud rasvhappe derivaadid. Teises on kasvuregulaatorid nagu arüüloksürasvhapped, karbaamhape, uurea derivaadid, triasiinid ja püridiinid. Kasutatakse põhiliselt teraviljakasvatuses. Jäägiprobleem on siin praktiliselt olematu, toksilisus soojaverelistele ülimadal. Päris ignoreerida ei saa siiski nende ühendite negatiivset mõju mulla mikrofloorale ja lülijalgsetele
annaabi.ee 
