ka normannideks; varjaagid; Normannid Lääne-Euroopas Sõjakäigud; normannid ründasid eeskät selliseid paiku , kust võis loota kerget saaki, seega peamiselt kloosterid ja kindlustamata linnu; pika aega olid euroopa valitsejad nende vastu võimetud; Vahemere maades hakkasid kohalikud valitsejad, sealhulgas bütsantsi keisrid , normanni sõjamehi ka om väeteenistusse võtma; Inglismaal tegid normannide rünnakud lõpu VIII sajandini õitsenud kloostrikultuurile; Prantsusmaal rüüstasid normannid lakkamatult põhjaranniku ja Seini-äärseid piirkondi´; Normandia hertsogkond; Skandinaavia ristiusutamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Suhtlemine kristliku euroopaga tõi skandinaavlastele ristiusu; Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavia maades käis niisiis käsikäes riikide tekkega. Kuningad nägid ristiusus vahendit oma võimu kindlustamiseks.viikingite retked hakkasid pärast ristiusu vastuvõtmist järk-järgult vaibuma; 5
Norrast põgenenud Erik Punase juhtimisel, seal sobis lõunarannik karjakasvatuseks. Eriku poja Leif Erikssoni eestvõttel jõuti ka Põhja-Ameerika kuid sinna ei jäädud kauaks. Gröönimaal püsis asustus kogu keskaja vältel, kuni kliima külmenemine nad XV saj lahkuma sundis. Island on tänagi skandinaavlaste püsiala. Normannid ründasid peamiselt paiku, kust võis loota kerget saaki, seega peamiselt kloostreid ja kindlustamata linnu. Inglismaal tegid normannid lõpu kloostrikultuurile. Ida-Inglismaal tekkis pikaks ajaks omaette taanlaste riik Danelag. Normanni pealik Rollo sai enda valitseda alasid Põhja-Prantsusmaal. Ta võttis vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Tekkis Normandia hertsogkond. Kiiresti võeti omaks prantsuse keel ja muututi tüüpilisteks Lääne-Euroopa rüütliteks. Taanis võttis kristluse vastu ja lasi rahva ristida kuningas Harlad Sinihammas 960. aastal. Seejärel vallutati Inglismaa ja mõneks ajaks langes ka Norra nende võimu alla
hiljem tema poja Leif Erikssoni juhtimisel Põhja- Ameerikasse. NORMANNID LÄÄNE-EUROOPAS o Viikingite hiilgeaeg kukub 9 sajandile, kui nad lakkamatult kogu Lääne-Euroopat vastupanuta rüüstasid. Nende vastu oldi võimetud, Vahemeremaades võeti normanne isegi nende väeteenistustesse. Peamiselt rüüstasid nad kloostreid ja kindlustamata linnu. o Seeläbi panid nad lõpu Inglismaal 8 sajandini õitsenud kloostrikultuurile, kui suur osa saarest, koos Londoniga, langes normannide võimu alla. Inglaste kuningas Alfred Suur saavutas küll võidu Londoni üle, ent Ida-Inglismaa jäi normannidele, ning nad lõid seal pikaks ajaks taanlaste riigi Danelag 'i (mis hiljem ajutiselt Inglise kuningale allutati). 1014 ründasid taanlased uuesti, ning sedapuhku vallutasid kogu saare. o Prantsusmaal vallutasid normannid põhjarannikut ja Seini
Gröönimaa, Põhja-Ameerika). Tähtsus Euroopas: · Viikingite hirm sundis Eurooplasi ühinema suurtesse riikidesse · Kuna nad olid väga head kaupmehed, siis vahendasid nad Euroopas ka erinevate maade kultuure · Nende abil levisid ka erinevad teadussaavutused · Muutusid kristlikele maadele nuhtluseks vallutusretkede tõttu, nad röövisid ja tapsid · Neid hakati võtma väeteenistusse · Tegid inglismaal lõpu kloostrikultuurile. · Lõid oma riigid: Inglismaal, Prantsusmaal, Kiievi-Venemaal ja Lõuna-Itaalias. Kultuur: · Suhtlemine kristliku Euroopaga tõi Skandinaavlastele ristiusu · Pidasid väga lugu oma paganlikest traditsioonidest · Austasid loodusjõude, loodusobjekte ja esivanemaid · Neil oli 8 jumalat, mis jagunesid 2 perekonda: Aasideks ja Vaanideks · Viikingite kohta teame täpsemalt täna saagadele ,,Vanem Edda" Ruunid:
Lõuna-rootsist suundusid gootid juba esimestel sajanditel pkr. Ida-Euroopa kaudu Musta mere põhjarannikule. Sealttungiti edasi Roomasse. Taanist aga rändasid anglid, saksid ja jüütid 5 saj Britanniassening panid aluse anglosaksi rahvale. Eriti kanantasid nende retkete all Briti saared, Reini jõe suudmeala ja Põhja-Prantsusmaa. Sõjakäigud ulatusid ka Hispaaniasse ja vahemere maadesse. Inglismaal tegid normanide rünnakud lõpu 8 saj õitsenud kloostrikultuurile. Suur osa saarest, kaasa arvatud London, langes normanide võimu alla. Inglise kuningas Alfred Suur saavutas küll normannide üle võidu ja võttis londoni tagasi, kuid pidi siiski tunnistama nende võimu Ida-Inglismaal.Seal kujunes pikaks ajaks sisuliselt omaette taanlaste riik Danelag.1014 ründaisd taanlased Inglismaad uuesti ja valutasid siis terve saare. Prantsusmaal rüüstasid normannid lakkamtult põhjaranniku ja Seini -äärseid piirkondi
Ameerikasse, ei levinud. Samuti ei olnud sellest mitte mingeid tagajärgi Euroopas. Pärast Kolumbuse avastust todi Euroopasse tubakas, kartul jms. Riigid Oma retkede käigus jäid nad mõnikord pikemalt pidama mõnes paigas ja Viikingitel tekkis isegi oma riike. Normandia (Lääne-Euroopa põhjarannikul), Sitsiilia saar ja Lõuna-Itaalia olid nende riigid ning neid peetakse ka Vana Vene riigi rajajateks. Viikingite mõju Lääne-Euroopa ajaloole: 1. Tegid lõpu Inglismaa kloostrikultuurile 2. Rajasid oma riike 3. Hoidsid Lääne-Euroopa elanikke pideva hirmu all Retkede lõppemise põhjused: 1. Skandinaavias tekkisid riigid, kus võeti ristiusk vastu ning see taunis vägivalda teiste kristlaste vastu. 2. Skandinaaviamaade siseolud paranesid ja inimesed polnud ohtlikest sõjaretkedest enam huvitatud. 3. Lääne-Euroopas kuningavõim tugevnes. Rajati kindlamaid kindlusi ja kaitse viikingite vastu muutus tõhusamaks.
annaabi.ee 
