Vesinikkloriidhapet saadakse vesinikkloori lahustamisel vees.Vesinikkloriidhapet kasutatakse metallipinna puhastamiseks, jootmisel- ja tinatamistöödel, keemiatööstuses kasutatakse Hcl-i kloriidide saamiseks, orgaaniliste ühendite tootmisel jm.Vesinikkloriidhape regeerib peaaegu kõikide metallidega,peale nende,mis asuvad pingereas vesinikust paremal paiknevate metallidega (Cu, Ag, Hg, Pt, Au) ta ei regeeri. Vesinikkloriidi saadakse: 1.Vesiniku põletamisel klooris H + Cl = 2HCl 2.Vesinikkloriidi toodetakse ka naatriumkloriidi ja väävelhappe vahelisel reaktsioonil kõrgel temperatuuril (700 °C) 2NaCl + H SO = Na SO + 2HCl 3.Keemiatööstuses saadakse vesinikkloriidhapet kloorpaukgaasi põlemisel: Cl2 + H2=2HCl Soolhape on hapnikuta hape ja üheprootoline,mis eraldab happejäägina lihtaniooni Cl.Soolhape on veest tihedam.Soolhape on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus. Vesinikkloriidhape on kõikide metallkloriidide lähtehape.Soolhape eraldub
14. Kas pirnides kasutatakse Volframi? 15. Kas enamasti on metalli aatomite väliskihi elektronide arv väike? 16. Kas metalli aatomid on suhteliselt suurte mõõtmetega? 17. Kas s-metallid on IA ja IIA rühma metallid? 18. Kas perioodilisussüsteemis on metalle rohkem kui mittemetalle? 19. Kas siirdemetallid on d-metallid? 20. Kas meie õpikus on poolpikk perioodilisussüsteemi tabel? 21. Kas naatrium põleb klooris? 22. Kas kuld ei reageeri hapniku ega väävliga? 23. Kas kuld ei reageeri hapniku ja väävliga ka kuumutamisel? 24. Kas hõbeehetele tekib õhu käes seistes õhuke oksiidikiht? 25. Kas metallide reageerimine mittemetallidega on eksotermiline protsess? 26. Kas metallide reageerimisel mittemetallidega käitub metall redutseerijana? 27. Kas metallide reageerimisel mittemetallidega käitub mittemetall oksüdeerijana? 28
Ei reageeri ainult väärisgaasidega. · Kloori vastastikusel reageerimisel teiste keemiliste ainetega eraldub suur hulk soojust ja valgust. · Kloor on keemiliselt väga aktiivne. Ta mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. Omadused: · Kloor on õhust raskem ning vees lahustudes moodustab ta kloorivee. · Kloori ja metallide ühisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl, CuCl, SbCl): 2Na + Cl2 = 2NaCl · Fosfor süttib klooris: 2P + 3Cl = 2PCl3 (fosfortrikloriid) · Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel (fotokeemiline reaktsioon): H2 + Cl2 = 2HCl · Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl lahust vees; osaliselt toimub ka keemiline reaktsioon ning moodusutvad 2 hapet: HCl (vesinikkloriidhape) ja HclO (hüpokloorishape): Cl + H O = HCl + HclO Hüpokloorishape on ebapüsiv. Tema lagunemisel eralduv monohapnik HclO = HCl + O Leidumine: ·
2. Keemilised omadused: 1. Metallide reageerimine lihtainetega (mittemetallidega) · Metallid reageerivad enamiku mittemetallidega kuumutamisel, sealjuures moodustuvad nn binaarsed ühendid, mille nime lõpus on alati -iid. O oksiid, N nitriid, Cl kloriid, C carbiid. · Aktiivsemate mittemetallidega (Cl) reageerivad kõik metallid, hapniku ja väävliga ei reageeri mõned metallid (pingerea lõpus), neid nim väärismetallideks. · Aktiivsemad metallid võivad põleda hapnikus ja klooris. · Võrrandid: Mg+O2 => 2MgO; 2Al + 3S = Al2S3 · Need protsessid on redoksreaktsioonid ( ainete o.-a muutub) · Metallide reageerimisel mittemetallidega metall oksüdeerub ja mittemetall redutseerub. · Eksotermiline reaktsioon ühinemisreaktsioon, eraldub soojus. · Endotermiline reaktsioon lagunemisreaktsioon, neeldub soojus. 3. Reageerimine veega, hapete lahustega ja leelistega: 1. IA rühma metallid (leelismetallid):
3. Ek=mv²/2 Kolmandas valemis me näeme, et liikumishulga võredline sõltuvus energiaga tuleneb, et liikumishulga kahanemisel väheneb ka molekulis liikumishulga energia. (On lause õige:p?) Def. Energiat, mis on vajalik molekuli lõhkumiseks aatomiteks või energiat, mis vabaneb aatomites molekuli moodustamisel nim. molekuli seose energiaks. B. Ioonne side Näiteks ioonne side moodustub molekulis olevate ioonide vahel. Naatriumkloriidi molekulis, millies Na on pos. ioon, kloor neg. Põhjus: klooris väliskihi elektronide orbiit ei ole päris ringikujuline,mistõttu elektroni kiht on mõnes kohas õhem mõnes paksem. Õhemas osas on tuuma tõmbejõud tugevam ja selletõttu kloori aatom tõmbab naatrium elektroni endale. Nii tekib naatrium pos. ioon jakloor neg. ioon. C. Metalliline side tekib tahkistes ,kuna neid iseloomustavad kritsall e ruumvõred, mille sõlmpunktides asuvad pos. ioonid(aatomis, millest on lahkunud elekronid) ning kuna neg. elektronide ja pos
Samas suunas suureneb nende elementide aatomiraadius. Seega on halogeenidest fluor kõige mittemetallilisem, joodil võib täheldada aga metallilisi omadusi. Halogeenide ühinemisel vesinikuga tekivad vesinikhalogeniidid vesinikflouriid HF, vesinikkloriid HCl, vesinikbromiid HBr ja vesinikjodiid HI. Need on kõik keemiliselt aktiivsed gaasid. Vesinikkloriidi saadakse tööstuses kloori ja vesiniku ühinemisel: H2 + Cl2 = 2HCl. Vesinik põleb klooris. Hcl on õhust veidi raskem, värvuseta, suitsev ja lämmatav gaas, mis lahustub hästi vees. Toatemperatuuril lahustub ühes mahuosas vees umber 500 mahuosa vesinikkloriidi. Vees vesinikkloriidhappe dissotsieerub: HCl = H+ + Cl-. Laboris saadakse HCl tahke naatriumkloriidi NaCl ja kontsentreeritud väävelhappe H2SO4 vahelisel reaktsioonil. NaHSO4 nimetatakse naatriumvesiniksulfaadiks. Et HCl on õhust raskem, siis võib teda koguda sel viisil, et gaasijuhtetoru suunatakse kuva silindrisse
(150 mol) 3. Mitu mooli on 5,6 m3 vesinikku (normaal tingimustel - nt)? 4. Kui suur ruumala on 16 g happevihma põhjustaval gaasil vääveldioksiidil (nt)? 5. Hingamisel eritab inimene ööpäevas keskmiselt 1,0 kg süsinikdioksiidi. Leida eralduva süsihappegaasi maht. 6. Üks õhupall oli täidetud 1 g vesinikuga (H2) ja teine 1 g heeliumiga (He). Näidata arvutustega, kumma õhupalli ruumala on normaaltingimustel suurem. 7. Kummas on rohkem molekule, kas 700 ml klooris või 34 g vääveldioksiidis? 8. Mitu mooli hapniku aatomeid sisaldab: a) 3 mooli vett b) 12 mooli väävelhapet c) 8 mooli Al(NO3)3 d) 2000 g Ca(OH)2 e) 0,56 m3 vääveltrioksiidi. 9. Mitu lämmastiku molekuli on sõrmkübaras (3,0 cm3) olevas õhus, kui mahuliselt on õhus 78% lämmastikku? 10. Arvutada 33,6 m³ gaaside segus sisalduv vesiniku ja hapniku moolide arv kui neid on mahuliselt vastavalt 60% ja 40%. (600 mol, 900 mol) 11
b) laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl+MnO2=MnCl2+Cl2+2H2O 3. Omadused. Kloor on kollakasrohelise värvusega iseloomuliku terava lõhnaga mürgine gaas, õhust on ta raskem. Kloor lahustub vees, moodustades kloorivee (Cl2-vesi). Keemiliselt on kloor väga aktiivne, ta reageerib energiliselt paljude liht- ja liitainetega. a) Kloori ja metallide ühinemisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl3, CuCl2, SbCl5): 2Na+Cl2=2NaCl b) Fosfor süttib klooris: 2P+3Cl2=2PCl3 (fosfortrikloriid) c) Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel (fotokeemiline reaktsioon): H2+Cl2=2HCl d) Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl2 lahust vees; osaliselt toimub ka keemiline reaktsioon ning moodustuvad 2 hapet: HCl (vesinikkloriidhape) ja HClO (hüpokloorishape): Cl2+H2O=HCl+HClO Hüpokloorishape on ebapüsiv. Tema lahunemisel eralduv monohapnik HClO=HCl+O on tugeva oküdeeruv a toimega
147. Teflon: omadused, kasutamine Omadused: • Valge värvusega tahke aine, rasvane pind • Kasutatav vahemikus -260*C kuni 250*C. Üle 327°C muutub amorfseks. 415°C juures laguneb ja eraldub mürgine gaas fluor . • Hästi töödeldav võib puurida, treida, freesida ja lihvida • keemilistele ainetele üpris vastupidav(>väärismetallid, eriterased) • Väga agressiivsed keemilised vedelikud ei avalda mõju, kuid hävineb kõrgel temperatuuril klooris(gaas) Kasutusala: Masinaehituses kasutatakse: masinate ja seadmete hõõrdsõlmete liugalustoed ja laagrid; liikuvad kolbrõngastihendid; määrdeta või piiratud määrdega korrosiooni põhjustavas keskkonnas töötavad mansetid. Toiduainete tööstuses ja olmetehnikas (torloonkatega pannid ja palju muud). 148. Plastkomposiitmaterjalid materjalid, mis koosnevad polümeersest maatriksist (põhimaterjalist) ja tugevdavast komponendist kiulisel või pulbrilisel kujul.
142. Teflon: omadused, kasutamine Omadused: • Valge värvusega tahke aine, rasvane pind • Kasutatav vahemikus -260*C kuni 250*C. Üle 327°C muutub amorfseks. 415°C juures laguneb ja eraldub mürgine gaas fluor . • Hästi töödeldav võib puurida, treida, freesida ja lihvida • keemilistele ainetele üpris vastupidav(>väärismetallid, eriterased) • Väga agressiivsed keemilised vedelikud ei avalda mõju, kuid hävineb kõrgel temperatuuril klooris(gaas) Kasutusala: Masinaehituses kasutatakse: masinate ja seadmete hõõrdsõlmete liugalustoed ja laagrid; liikuvad kolbrõngastihendid; määrdeta või piiratud määrdega korrosiooni põhjustavas keskkonnas töötavad mansetid. Toiduainete tööstuses ja olmetehnikas (torloonkatega pannid ja palju muud). 143. Plastkomposiitmaterjalid materjalid, mis koosnevad polümeersest maatriksist (põhimaterjalist) ja tugevdavast komponendist kiulisel või pulbrilisel kujul.
Omadused: • Valge värvusega tahke aine, rasvane pind • Kasutatav vahemikus -260*C kuni 250*C. Üle 327°C muutub amorfseks. 415°C juures laguneb ja eraldub mürgine gaas fluor . • Hästi töödeldav võib puurida, treida, freesida ja lihvida • keemilistele ainetele üpris vastupidav(>väärismetallid, eriterased) • Väga agressiivsed keemilised vedelikud ei avalda mõju, kuid hävineb kõrgel temperatuuril klooris(gaas) Kasutusala: Masinaehituses kasutatakse: masinate ja seadmete hõõrdsõlmete liugalustoed ja laagrid; liikuvad kolbrõngastihendid; määrdeta või piiratud määrdega korrosiooni põhjustavas keskkonnas töötavad mansetid. Toiduainete tööstuses ja olmetehnikas (torloonkatega pannid ja palju muud). 149. Plastkomposiitmaterjalid. materjalid, mis koosnevad polümeersest maatriksist (põhimaterjalist) ja
annaabi.ee 
