lisada veidi soola.Kullatud ehteid võib puhastada ka seguga, mis koosneb noaotsatäiest booraksist ja 60 milliliitrist veest. Kulla saamine Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Kulla rakendused Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused - kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks (E76.2). Infrapunakiirguse peeglite kattena (E76.3) optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar-(plast-)kile)
Kuld (Aurum,Au)on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Omadused Puhas kuld on eredat kollast värvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta tihe, läikiv ja kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall.Kuld on pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne
metalliks, millest on välja kujunenud sümboolse raha mõiste. Tänu kullale sai võimalikuks rahvusvaheline kaubandus sellises mõttes nagu me seda tänapäeval mõistame. Tootmine: Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897 1898 Klondikes Alaskal). Alates 1880ndatest on LõunaAafrika olnud maailma tähtsaim kullatootja, umbes 50% kogu maailma kullast on kaevandatud LõunaAafrikast. Aastal 1970 toodeti seal 79 % maailma kullast, mis oli umbes 1000 tonni. Kuid aastal 2007 tootmine kahanes 272 tonnini, sest erinevad faktorid mõjutasid kullatootmist. Aastal 2007 võttis maailma juhtiva kullatootja positsiooni üle Hiina, tootes 276 tonni kulda. Teised
võre Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega Saamine Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Ajalugu Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Puhas kuld on eredat kollast värvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta pehme, tihe, läikiv ja kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall. Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid
Ei reageeri vee ega hapetega. Kullal on metallilige. Kuld on vrismetall. Normaaltingimustel on ta vrdlemisi pehme ja raske kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm. Kulla sulamistemperatuur on 1 064C. Looduses esineb kuld kamakatena kivis, nt. mineraalkvartsi pragudes (kullasooned) ja vikeste terakeste na kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Puhas kuld on eredat kollast vrvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta pehme, tihe, likiv ja kige vormitavam ning plastilisem vrismetall. Ajalugu: Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud thtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda. Kasutamine Kuld kui raha Kulda on kasutatud mntide tegemiseks erinevates riikides sajandeid. Kuna kuld
Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne vingugaasi (toatemperatuurse) osüdatsiooni katalüsaator. Saamine Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Rakendused Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused - kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks. Infrapunakiirguse peeglite kattena optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar- (plast-)kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks
Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Esineb kvartsisoontes ja murendsetetes. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Saamine Kulda leitakse looduses ehedana, nt mineraal kvartsipragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud kvartsliivas (nn kullaliiv) ja polümetallilistes maakides. Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Tootmine Kulda toodetakse mehhaaniliselt sõeludes või pestes, samuti ka keemiliste meetoditega (tsüaanides või amalgaamides) ning puhastatakse harilikult elektrolüütiliselt või kuuma väävelhappe abil. On arvatud, et inimkonna olemasolu vältel on toodetud u. 100 000 tonni kulda. Umbes 36 000 tonni sellest kuulub riikide kullavarudesse ning säilib pankades, ülejäänud osa on kas eravaldus,
Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne vingugaasi (toatemperatuurse) osüdatsiooni katalüsaator . Saamine Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897- 1898 Klondikes Alaskal). Rakendused Kuld oli üks juba vanadele alkeemikutele tuntud elementidest, tema märgiks oli päikese märk. Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused - kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks Infrapunakiirguse peeglite kattena optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest
annaabi.ee 
