2 nädal Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Peatooraine kana köögivili makaronid sealiha muna kala Roa vorm supp ahjuroog pada snitsel puder praad Pearoa nimetus kana-klimbi Täidetud tomat makaroni-juustu Snitsel Munapuder Praetud kala supp pada Lisandid leib ahjukartul,valge ketsup, leib keedukartul, hapukoor, riis, praekaste, kaste, leib kaalikasalat, tomativiilud punapeedi salat
Arvatavasti saab temast kunagi teadlane. Ma ütlesin, et tal peab siis hea tunnistus olema. Ta arvas, et eks ta peab siis hea tunnistuse leiutama. Tuupida ta ei viitsi. Maru. Christoffer Palm- riiakas poiss. Tal on rikkad vanemad. Emilia Ridderfjell- klassi kõige vaiksem inimene. Ma ei tea temast midagi. Ma arvan, et ta armastab hobuseid. Tina Roininen klassi kõige vanem. Muidu tore, ainult et armastab hobuseid. Klas ``Klimp ´´ Svensson- libahunt, kes mängib inimlast. Klimbi isal on kohutavalt inetu räkkariauto, mis küll midagi väärt ei ole. Ma tean Klimbist palju, kuid ma ei taha seesugusega päevikut rikkuda. 6 Björn ´´ Karu `` Zetterström- teatud tüdrukute hulgas väga populaarne. Ma ei tea miks. Ta on kole. Kuid ta on hea tõstja. Õpetaja Sonja Ek- täitsa talutav. Armastab hobuseid. See küll tore pole. Kokkuvõte
Keedeti ka oa-, herne- või läätseleent, samuti käki-, kapsa- ja lihaleent. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni 19. sajandi viimase veerandini õhtusöök. Selleks oli tavaliselt puder või supp. Põhja- ja Lääne- Eestis keedeti putru tavaliselt kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog, see oli peolaual perekondlike sündmuste tähistamisel. Lihasuppe keedeti neljapäeva ja pühapäeva õhtul. Kõige levinum oli hapukapsasupp, kuid keedeti ka klimbi-, kartuli-, herne- ja oasuppi. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppe rasva või piimaga. Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti.19. sajandi lõpul nihkus kõige tugevam toidukord õhtult lõunale ning 20. sajandi algul oli lõunaks sooja söögi valmistamine peaaegu üldine. Siis keedeti lõunaks peamiselt kartuleid, liha, kastet. Väga vana komme on olnud linnupette söömine. Seda söödi varahommikul jüripäevast kuni rukkilõikuseni.
Siis aga häirib miski nende tasakaalu ja kutsub esile sündmuste ahela, mis lõppkokkuvõttes sunnib neid sünnitama uute tähtede põlvkonda. Mis aga selle saatusliku häirituse esile kutsub on astronoomide jaoks siiani mõistatuseks. See võib-olla läheduses oleva supernoova plahvatuse tekitanud lööklaine, kokkupõrge mõne teise suure molekulaarpilvega või Galaktikas leviv tihendus- laine, kuid lõpptulemusena hakkab pilv kokku tõmbuma. Kokkutõmbuva klimbi keskmes (tuumas) suureneb aine tihedus kiiresti. Tuum on prototäht e. tulevase tähe embrüo. Mida tihedamaks muutub prototäht, seda tugevamaks muutub tema gravitatsioon ja seda rohkem tõmbab ta külge ümbritsevat ainet. Gravitatsiooniline tõmme sunnib ainet üha kiiremini liikuma ning gravitatsiooniline energia hakkab muutuma kineetiliseks energiaks. Kui see kiiresti liikuv aine jõuab tuumani, pidurdub ta tuuma ainega põrkudes
5 1 0.5 25.5 60. Kalapuljong 200 0 1 0 9 61. Puljong frikadellidega 250 4.4 9.4 0 129 62. Bors frikadellidega 250 8.7 9.4 7.5 163 63. Hapukapsasupp 250 1.8 8.1 6.8 114 64. Lihaseljanka 250 8.1 11.8 3.7 162 65. Hernesupp kruupidega 250 7.7 3.4 28.2 129 66. Köögivilja-klimbi 250 3.7 6.8 17.4 154 67. Külm bors 250 2.6 5.5 7.5 93 68. Piimasupp riisiga,mannaga 250 6.8 9.3 23.7 213 69. Piimasupp makaronidega 250 7.5 0.3 24.4 234 70. Praetud kala 100/5 23 13 0 215 71. Munaga paneeritud praekala 90/5 18 17 6 258 72. Praetud kalakotletid 100/5 18 14 10 248 73
söömas oli oma pere, siis sai otsakoorukese tütarlaps, et tal kasvaksid ilusad rinnad. Leivaviilu ei tohtinud ühe käega murda ega leivapätsi lauale selili asetada, siis pidi pereema ära surema. Kui leivapäts oli küpsemisel pragunenud või õõnsaks jäänud, tähendas see halba -- pere laguneb. Kes aga lõikas noaga sooja leiba, purustas leivaõnne. Liha oli eesti talurahvale maiuspala. Lihasuppi keedeti neljapäeva ja pühapäeva õhtutel. Kõige levinum oli hapukapsasupp. Esines ka klimbi-, kartuli-, oa- ja hernesupp. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppi rasvaga või piimaga. Lõunasöögi valmistamisega ei tahetud kulutada perenaise tööaega. Tihti söödi lõunaks ainult leiba, silku ja hapupiima. Hommikuks soojendati kas eelmisel õhtul ülejäänud toitu, millele anti kõrvale leiba ja silku, keedeti jahukörti või mõnda muud kiiresti valmistatavat toitu. Liha söödi peamiselt sügisel ja talvel lisandina aedviljatoitudele. Liha tarvitati tavaliselt
tal kasvaksid ilusad rinnad. Leivaviilu ei tohtinud ühe käega murda ega leivapätsi lauale selili asetada, siis pidi pereema ära surema. Kui leivapäts oli küpsemisel pragunenud või õõnsaks jäänud, tähendas see halba -- pere laguneb. Kes aga lõikas noaga sooja leiba, purustas leivaõnne. Liha oli eesti talurahvale maiuspala. Lihasuppi keedeti neljapäeva ja pühapäeva õhtutel. Kõige levinum oli hapukapsasupp. Esines ka klimbi-, kartuli-, oa- ja hernesupp. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppi rasvaga või piimaga. Lõunasöögi valmistamisega ei tahetud kulutada perenaise tööaega. Tihti söödi lõunaks ainult leiba, silku ja hapupiima. Hommikuks soojendati kas eelmisel õhtul ülejäänud toitu, millele anti kõrvale leiba ja silku, keedeti jahukörti või mõnda muud kiiresti valmistatavat toitu. Liha söödi peamiselt sügisel ja talvel lisandina aedviljatoitudele. Liha tarvitati
oa-, herne- või läätseleent, samuti käki-, kapsa- ja lihaleent. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni 19.sajandi viimase veerandini õhtusöök. Selleks oli tavaliselt puder või supp. Põhja ja Lääne-Eestis keedeti putru tavaliselt kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog, see oli peolaual perekodnlike sündmuste tähistamisel. Lihasuppe keedeti neljapäeva ja pühapäeva õhtul. Kõige levinum oli hapukapsasupp, kuid keedeti ka klimbi-, kartuli-, herne- ja osasuppi. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti suppe rasva v piimaga. Esmasäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti. 19. sajandi lõpul nihkus kõige tugevam toidukord õhtul lõunale ning 20.sajandi algul oli lõunakssooja söögi valmistamine peaaegu üldine. Siis keedeti lõunaks peamiselt kartuleid, liha, kastet. Väga vana komme on olnud linnupette söömine. Seda söödi varahonnikul jüripäevast k uni rukkilõikuseni. Kaasaegne Eesti köök
kilogrammides ja mööblimüüja ütles, et näiteks jahu ei saa osta kg kaupa), ajas segi sepad (kellassepp, plekksepp- kellassepp pidi plekki taguma, aga vaatas, et katus ei tiksu ja hakkas koputama tiksumist) jne. IGA AMET TAHAB ÕPPIMIST: PALJAST ÜTLEMISEST, ET MINA OSKAN; ON VÄHE. Kessu teatas, et ema jääb tööle kauemaks ja peavad ise lõuna valmistama. Tripp ostustas konstrueerida söögitegemise automaadi- SUP(supp)RA (praad)MAG (magustoit)Seal sai suppi (piima, herne, kapsa, klimbi), praadi (sea, lamba, karbonaad, kotletid), ja magustoitu( kiselli, vahukoor keedisega, rosinad suhkrus). Kuid masin ei hakanud tööle, ainus mis ta tegi oli rosinad suhkruga. Taldrik läks kogemata katki ka. Kessu ja Tripp vaatasid televiisorist filmi, kus oli karupere. Kessu pani mett teleka ette ja siis tuli karupoeg telerist välja.Sõi mett ja uhkustas. Kutsus erinevaid loomi, kuid Kessul polnud sööki neile pakkuda. Film läbi, karu läks tagasi
· Prantsuse sibulasupp (oignon) paks püreetaoline supp (serveerimisel supi sisse saiaviil riivjuustuga, seejärel kuumutatatkse kuni juust on sulanud) · Minestrone (itaalia) paks köögiviljasupp peekoni, singi, vorstiga (serveeritakse riivitud juustuga (parmesan)) EESTI RAHVUSKÖÖGIS · Kalasupp · Liha-klimbisupp · Hapukapsasupp · Hernesupp(vastlapäev) · Oasupp(vastlapäev) · Külasupp v.talupojasupp · Piimasupid (klimbi, kruubi, köögivilja) · Nõgesesupp · Hapuoblikasupp · Kaljasupp · Leivasupp SUPPIDE SERVEERIMINE · Eelroana (konsomeed e.selged puljongid, püreesupid, külmsupid) · Pearoana (tükeldatud toiduainetest supid) · Vaheroana (kerged supid) · Järelroana (magusad supid) MUNAROAD Muna Kulinaarias · Kanamuna enimkasutatav TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Vutimuna · Pardimuna · Hanemuna · Kalkunimuna · Faasanimuna
Foto lk. 150 – 10.3. Ahjus keedetud oasupp Foto 10.4. Ahjus keedetud oasupp Põhja- ja Lääne-Eestis olid omad kombed: Kolmapäeva ja laupäeva õhtul keedeti tavaliselt putru. Tangupuder oli seal ka piduroaks. 280 Neljapäeva ja pühapäeva õhtul keedeti lihasuppe. Kõige levinum oli hapukapsasupp. Keedeti ka klimbi-, kartuli-, herne- ja oasuppi. Suvel ei olnud liha. Siis keedeti suppe rasva või piimaga. Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel söödi piimasuppi või körti. 19. sajandi lõpus nihkus kõige tugevam toidukord õhtult lõunale. Siis hakati lõunasöögiks tegema kartulit, liha ja kastet. Jüripäevast (23. aprill) kuni rukkilõikuseni söödi ka varahommikul. Seda nimetati linnupette söömiseks.
annaabi.ee 
