üks valik makarone. Veski Mati kaubamärgi alt võis veel leida punast aeduba, põlduba, pudruriisi ja pikateralist riisi. Arvan, et oleks parem jälgida, kui kõik ühe firma tooted oleksid paigutatud järjestikku riiulile, et kõik oleksid ühel kõrgusel. Kunda Konsumis oli valik rikkalikum kui Grossi toidukaupluses. Konsumis olid saadaval kõik eelnimatatud tooted. Jahudest oli juures grahamjahu, riisijahu, sepikujahu ja pitsajahu. Kliidest olid 8-viljahelbed kliidega, seemnete ja kliidega helbed, kaerahelbed ja erinevad kiirpudrud. Pasta valik oli samuti suurem kui Grossi kaupluses. Paigutus oli hea, tooted ei olnud teineteisest nii kaugel, kuid sellegi poolest 8 nagu eelnevalt mainitud, asetaksin ühe firma tooted järjestikku ühele kõrgusele (ehk vasakult paremale). Joonis 2. Pilt Grossi toidukaupluse jahu paigutusest (Foto: Mari-Liis Voronkov) Joonis 3
IDU 15 33 5 1,2 0 35 TUUM ehk 15 10 0,5 1,5 70 3 ENDOSPERM KEST 15 10 7 0 0 68 NISUJAHU sordid (enne) ja tüübid Tüüp 405- kõrgeim (kondiitritooted) Tüüp 550- kõrgeim (saiad) Tüüp 812- I sort enne (saiad) Tüüp 1050- II sort enne (täistera ja segaleivad) Tüüp 1600- kliidega sõrejahu ( täisteratooted) MIDA VÄIKSEM NUMBER SEDA VALGEM JAHU! TUHK JA KLEEP(E) VALK · Tuhk on mineraalaine · Kleepvalgust oleneb toodete poorsus ja maht · Mida vähem on jahus tuhka, seda rohkem on kleepvalku · Seda paremini valmistoode kehtib, aga kasulikke mineraalaineid on vähe Durumnisjahu- pastade tootmisel kasutatav nisujahusort, kõva nisujahu. Spelta- domineeriv nisusort, loetakse kõige tervislikumaks (sisaldab palju vitamiine ja mineraalaineid)
suurkaupmehed. Mõne uurija väitel muutus leib tavaliseks toduks alles 18. sajandil. Selle ajani oli põhiline söök puder, leib polnud peatoidus, vaid ainult lisaroog ülemkihi laual. Esialgu hakati tarvitama igapäevaseks toiduks hapendatud rukileiba, mis asendas varasema odraleiva. Liha ja kala muutusid leivakõrvaseks. Võib arvata, et keskajal sõid vaesed linnakodanikud nagu talupojadki puuduse tõttu vähemkvaliteetsest, aganarohketest tuulamata viljadest tehtud ning kliidega segatud jahust küpsetatud leib. JOOGID JA JOOGIKULTUUR Jookide valik oli keskaja Euroopas vaeste ja jõukate jaoks üsna ühesugune, isiku sotsiaalset kuuluvust, tema positsiooni ühiskonnas näitas ja rõhutas joogi kvaliteet. Paikkonna geograafilisest asukohast sõltuvalt oli tähtsaim igapäevane keelekaste kas mõni teraviljast hapendatud jook, ennekõike õlu, või viinamarjavein. Veejoomist võeti kui märki puudusest.
FAZERI TOOTED · Fazeri 100% Rukis ja ainult rukis Rukkitäistera- ja rukkikroovjahust valmistatud rukkileib. · Fazeri Häää Rukkileib Rukkikroovjahust rukkileib. · Fazeri Must leib Tume rukki- ja nisujahust magushapu vormileib. · Fazeri Häää peenleib Rukkipüül-, rukkikroov- ja rukkitäisterajahust ning nisujahust valmistatud köömnetega peenleib. · Häää suur vormisai Nisujahust vormisai. · Fazeri Südamesepik Terade ja kliidega sepik. · Fazeri Juustumuhkel Riivjuustu kattega nisukukkel. MINU PERE EELISTUSED Minu perele meeldivad Fazeri tooted kuna nad on maitsvad, tervislikud ning alati pehmed. Meie pere sööb Fazeri tooteid koguaeg, kuna me oleme nendesse väga kiindunud ja teame selle kvaliteeti. Meie pere lemmikuks on kujunenud mitmed tooted näiteks: Fazer ,,Must leib", Fazeri ,,Juustumuhkel", Fazer ,,Kodusai". Meie pere on ka suur magusasõber ning me kasutame Fazeri
Mõne uurija väitel muutus leib tavaliseks toiduks alles 18. sajandil. Selle ajani oli põhiline söök puder, leib polnud peatoidus, vaid ainult lisaroog ülemkihi laual. Esialgu hakati tarvitama igapäevaseks toiduks hapendatud rukkileiba, mis asendas varasema odraleiva. Liha ja kala muutusid leivakõrvaseks. Võib arvata, et keskajal sõid vaesed linnakodanikud nagu talupojadki puuduse tõttu vähemkvaliteetsest, aganarohketest tuulamata viljadest tehtud ning kliidega segatud jahust küpsetatud leib. 3. JOOGID JA JOOGIKULTUUR Keskaja olustikus aga omandasid erilise tähtsuse joovastavad joogid, mis ei pakkunud ainult lisa toidulauale, vaid ka tröösti ja joovastust. Nende abil sai rõhutada oma sotsiaalset positsiooni ja väljendada lugupidamist, ühtlasi kehtisid joogid alati maksevahendina Jookide valik oli keskaja Euroopas vaeste ja jõukate jaoks üsna ühesugune, isiku sotsiaalset
(oliivi-, päevalille-, maisi-, rapsi- ja sojaõli). Oluline on teada, et liigne rasv organismis on tervisele kahjulik, see tõstab tervise kolesteroolitaset ja suurendab sellega südameveresoonkonnahaiguste tekke riski. Kiudained On väga olulised toidu komponendid, mis soodustavad seedimist, tekitavad täiskõhutunde, aitavad vältida kõhukinnisust ning viivad organismist välja jääkaineid. Kiudaineid sisaldub palju leivas ja makaronitoodetes, mis on valmistatud kliidega jahust, värsketes köögiviljades, puuviljades, marjades, aga ka riisis, kaunviljades ja pähklites. Vesi Vesi moodustab inimese kehast keskmiselt 70% ning aktiivse inimese jaoks on vajaliku veevaru hoidmine olulise tähtsusega. Päevane veevajadus võib olla 2-3 liitrit ja rohkemgi. Vitamiinid, mineraalid ja mikroelemendid. Erinevaid vitamiine on umbes 20. Minimaalne vajalik päevakogus erinevaid köögivilju,
Esimese värvus on kollane, teisel valge ning segumanna koosneb kollastest ja valgetest terakestest. Rukkist valmistatakse helbeid ja kliisid. Jahuse ja pehme tuuma tõttu pole rukkist tangu võimalik valmistada. Kaerast saadakse kruupe, helbeid ja kliisid. Kaerahelbed jagunevad jämeda- ja peeneteralisteks. Esimesi saadaks tervetest (täisterakaerahelbed), viimaseid pikuti kolmeks tükeldatud tuumadest (kiirkaerahelbed, keevad ruttu pehmeks). Kaerahelbeid valmistatakse ka koos kliidega. Riisitangude valik on rikkalik, mis on tingitud riisisortide mitmekesisusest. Jagunevad kujult pikateraliseks (pikkus üle 6 mm), keskmiseteraliseks ehk ovaalseks (5,2...6 40 mm) ja ümaraks. Koostise järgi eristatakse klaasjat, poolklaasjat ja jahust riisi. Pikateralisemad sordid on klaasjasemad ning ümarad jahusemad. Töötlemise alusel võivad riisitangud olla kooritud (eraldatud välised kestaosad, pruuni värvusega),
annaabi.ee 
