Loomulikult liikus see edasi Itaaliasse ja Prantsusmaale kus on läbi aegade siidkangast lugupeetud. Varsti hakkas ka keskklassi rahvas kandma väheke raskema tegumoega kleite ja kuubesid. VARAJANE KAASAEGNE EUROOPA 16. sajandi esimesel poolel olid madalmaade, Saksamaa ja Skandinaavia mood arenenud teise suunda kui inglise, prantsuse ja itaalia oma, kuigi mingisugust mõjutust olid nad saanud 1520-ndate aastate itaalia kleitidest. Paljudel naiste kleitidel olid sügavad sisse lõiked. Ning musta kanti suuremal osal ajast vaid matustel, leina perioodi või tõeliselt ametlike ürituste ajal. Niplispits tekkis senillist 16-nda sajandi keskel Flandrias. Sel ajal tulid ka moodi krooked, mis kiirelt arenes lihtsatest kroogetest kaelusel, suurteks rataskroogeteks. Kõige ekstravagantsemad krooked vajasid traadist tugesid 17-nda sajandi algul võis ka märgata vahet kaine moe poolt soositud protestantlikul
kõlapulgad Kuulub löökpillide hulka. Mängitakse kahte pulka üksteise vastu lüües Traditsiooniliselt ovaalse kujuga aga võib leida ka teisi Pärismaalased nimetavad neid Bimli-deks Clapsticks Clapsticks Ispiratsioon Inspiratsioon Inspireerivad mustrid ja sümbolid Austraalia aborigeenide rahvuskultuurist ja pillidelt. Kasutaksin neid suvistel riietel ja kleitidel Trükimustrina? Kasutatud kirjandus http://www.didjshop.com/austrAboriginalMusicI nstruments.htm https://en.wikipedia.org/wiki/Indigenous_Austr alian_music http://www.aboriginal- dreamtime.net2go.info/Aboriginal/Aboriginal_S ymbole.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia_aborige enid
Soengud ja peakatted. Rikaste soengud kogukad sajandi lõpuni. Kohevad vabalt langevad lokid. Kübarad suured, laia servaga, rikkalikult kaunistatud. Antiikstiilis rõivastus. Materjalid: siledad õhukesed valged kangad: musliin, batist, popeliin. Kleit lühikese pihaosaga, rinna alt vöötatud või kokku hoitud, suure dekolteega, varrukad lühikesed, sageli kroogitud, seelikuosa sirge ja drapeeritud, võis olla slepp: tänavakleitidel slepi pikkus kuni 6, pidulikel kleitidel kuni 14 küünart. Korsetti ei kantud, sageli loobuti ka särgi kandmisest. Ülerõivaid asendasid suured tihedamatest hästi langevatest kangastest sallid. Soengud ja peakatted. Levisid kreekapärased "sõlmega" soengud ja lühikesed juuksed. Peakatted väga erinevad, vahetati sageli. Jalatsid. Madala kontsaga kerged kingad, rihmikud ja sandaalid. Lisandid: käekott. 6 AMPIIRSTIILIS RÕIVASTUS
5. 1950ndad aastad Teine maailmasõda tõi 1950ndatel kaasa majandusliku heaolu. Paljud vabrikutöölised tõusid keskklassi inimeste sekka, mille tõttu said inimesed ka endale rohkem lubada15. Enne ja peale sõda olid rõivastel kindlad piirangud kinnine dekoltee, sirge siluett, konkreetsed õlad ning minimaalselt põlvedeni kaetud jalad (vt joonis 14). Seda kõike muutis 1947ndal aastal Christian Dior, tuues Pariisi moelavadele eelnevale täieliku vastandi (vt joonis 15). Tema disainitud kleitidel oli rõhutatud õlgade ümarust ning peent siluetti. Selle saavutamiseks hakati taas korsette kandma. Kihilisest aluseelikust sai tavaline riideese. Velvet, satään, tüll ja siid need olid luksuslikud kangad, mida õmblemisel kasutati16. 15Kättesaadav Internetist: https://www.boundless.com/u-s- history/textbooks/boundless-u-s-history-textbook/politics-and-culture-of- abundance-1943-1960-28/culture-of-abundance-215/the-post-war-boom- 1187-2238/ 16 http://vintagedancer
särgilaadset värvimata kanepist rõivast, mida kantakse väikeste muudatustega ka tänapäeval. Jõukate inimeste rõivamood muutus aastatega . Tangi daamid näiteks eelistasid seelikuid, kuid hiljem need keelati kartuses, et haruldased linnud võivad välja surra. Tangi ajastu moodsad naised kandsid pikka seelikut ja jakki, mille peale pandi lühikeste varrukatega rüü, kuid tangi ajastu printsessid kandsid viimase moe järgi kleite, kingi ja soenguid. Printsesside kleitidel olid mõned mustrid pärit väljastpoolt Hiinat. Tangi ajastu mehed kandsid avaraid rõivaid. Meeste laiad varrukad olid nii rasked, et ei lehvinud. Hiinas kandsid mehed ametile vastavat peakatet. Mehe müts täiendas riietust ja avalikesse kohtadesse paljapäi ei mindud. Moed muutusid aegade jooksul, kuid alati näitas peakate kandja seisust ja elukutset. Hiinas värviti riiet taimevärvidega ja riide värv näitas isiku tähtsust. Hiinas oli valge leina värv ja
Kui eelistad rahu, 19 piisab ka väikesest värvidoosist näiteks smaragdrohelise kingapaari näol. [1] 20 1.3 Saatuslik punane 21 Naistest punases on loodud läbi aegade enim laule, kunsti- ja kirjandusteoseid ning see pole ka ime 22 punane muudab naiseliku sarmi lausa saatuslikuks! Punane on alati olemas, kui sellele juba 23 panuse teed, on kindel, et sind märgatakse. Moepildis näeb karmiinpunane võrratu välja 24 modernsetel kleitidel, kostüümidel, kingadel, detailidel ja otse loomulikult huultel. [1] 25 1.4 Kumerad siluetid 26 Uued siluetid on moe põnevaim osa! Õlajoonele tasub naelutada kõik pilgud, ennenägematud 27 ümarjooned muudavad harjunud arusaamu õlakutest-varrukatest tundmatuseni. Käiseõmblus võib 28 olla allapoole nihutatud ja käis ise kaarjalt vormitud, kogu see mäng ovaalidega loob 29 tulevikuhõngulise voolujoonelise minimalismi. Sama mõtteviisi jätkavad keebid-pontsod. [1] 1 1
1.4 Naistekleit Majanduskriisi järel 1930-1939 1930. aastatel naasevad naiselikud kehakumerused moodi. Tulenevalt Suurest Majanduskriisist, hakkasid naised vähem riideid ostma ning parandama neid, mis neil oli. Kolmekümnendate algul langes kleidialusäär säärele ning jäigi sinna, kuni ajastu lõpuni. Taljejoon tõusis oma tavapärasele kohale. Suured puhvis seelikud varjasid puusi. Seelikud olid tagant pikemad kui eest. Kleitidel hakati kinnituseks kasutama lukku, patenditi esmakordselt 1891. aastal Whitcomb L. Judsoni poolt, mis oli plastikust ning värvitud materjalidega sobivaks. Seda kasutas oma disainides Elsa Schiaparelli. Schiaparelli kasutas väga erksaid värvitoone ning tema firmavärv oli sokeeriv roosa. 1930. aastad olid väikese musta kleidi mõjukamad aastad. Väikese musta kleidi loojaks oli Coco Chanel. Algselt oli see väga lihtne, poole sääre kõrgune, kaunistuseks vaid paar diagonaalset joont
annaabi.ee 
