Publik eriti naised lausa jumaldas teda. · 1861 aastal kolis ta Rooma, kus üritas reformida kirikumuusikat, see aga ei saanud teoks. · Liszt oli tulihingeline programmilise muusika pooldaja ning ammutas inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest. · Liszt oli uuendaja harmoonias. Ta tõi muusikasse monotematismi põhimõtte ning lõi täiesti uue klaverimängu stiili. Tema klaveriteostes on palju suuri akorde, kiireid passaaze, topeltoktaavide kaskaade, äkilisi kadentse. Ta on loonud suure hulga klaveriteoseid. · Sümfoonilisse muusikasse tõi Liszt uue zanri üheosalise sümfoonilise poeemi. Fryderyk Chopin 1810 1849 Tuntud Poola helilooja, sündis Varssavi lähistel. Tema muusikaline anne avaldus varakult, teda on võrreldud imelaps Mozartiga. Ta külastas Viini, kus andis kontserte ja nautis suurt publikumenu.
Robert. Mõnda aega oli Robert ka Düssertorfi linnamuusikajuht. 1844 andsid nad koos Claraga 3kontserti ka Tartus. Tabab vaimuhaigus vb pärilik, hallutsinatsioonidega sai ka vahel tööd teha. Looming: erinevalt Shuberti loomingust on tema looming elu jaatavam ja rõõmsam. Rohkem kontrasti, tormakust, eredaid karaktereid. Oma oratooriumi ,,Paradiis ja Peri". Väljapaistvama osa moodustasid klaveriteosed ja vokaalmuusika. Klaveriteostes eelistas väikevorme, mida sageli liitis tsüklitesse 2Karneval2, ,,Lastestseenid" ,,sümfoonilised etüüdid" jt. klaverisaated tehniliselt nõudlikud, ka laulud koondas tsüklitesse, ,,poeedi armastus", ,,naise elu ja armastus". On kirjutanud ka 4sümfooniat, millest tunda Beethoveni alget. Romantism: 19saj oli tuntute kultuste ajastu, loojad väljendasid isiklikke elamusi. Armastatud erinevad instrumentaal väikevormid(soololaul, ooper), iseloomulik oli meloodilisus
saatuse koputuse kujund, mis läbib kõiki osi kõige erinevamates variantides. 9. sümfooniat (1825) võib pidada Beethoveni elutöö kokkuvõtteks. Selle teose kulminatsioon saabub finaalis, kus orkestrile lisanduvad nii koor kui ka solistid; tekst põhineb Fr. Schilleri teosel ,,Ood rõõmule", mis on nüüd Euroopa liidu hümn. Sümfoonia kestab 70 minutit. 2. Klaverimuusika. Suurem osa instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati: ,,Pateetiline", ,,Apassionata", ,,Kuupaistesonaat"; 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. 3. Ooper ,,Fidelio". See aga ei olnud eriti menukas. Vokaalsümfoonilistest
(klaveriõpetaja tütar). 1834a. asutab ta muusika ajakirja. Davidsbundi rühmitus ülistab romantilise muusikaga seotud kujutlevaid mõttekaaslasi. FLORESTAN kirglik pool. EUSEBIUS-lüüriline pool. Töötas Düsseldorfi linna muusika juhina. 1844a tabas schumanni vaimuhaigus. Muusika oli tal elurõõmus, elujaatav: kontrastid, tormakus, heledad karakterid. Laiendas sümfooniaorkestri kõlavõimsust. Ebatavalised rütmid, arendas edasi variatsiooni printsiipi, eelistas väikevorme-klaveriteostes. "Lastestseenid" , "album noortele" Johannes Brams- 1833-1897. Sündis Hamburgis. Teenis raha sadama teatris klaverit mängides. 1853-1862 sõidab mööda saksamaad ja annab kontserte kammeransamblites. 1862a töötas Hamburgis, toimetas vanade heliloojate teoseid. Tegutses dirigendina ja andis klaveri tunde. 1862a saavutab oma kuulsuse ja tuntuse Viinis. Bram soli Viini heliloojateliidu üks asutajates. Kunstiideaaliks oli tal klassikaline vormiselgus. Tagasihoitud tundemaailm
Peamised teemad on õnnetu armastus, üksindus, unistused, elu ja surma heitlus. Tuntumad Schuberti laulud on "Metshaldjas", "Forell", ja "Ave Maria" Schuberti loomingus sai laulust sisukas ja tõsine kontsertmuusika zanr. R. Schumann Looming: erinevalt Shuberti loomingust on tema looming elu jaatavam ja rõõmsam. Rohkem kontrasti, tormakust, eredaid karaktereid. Oma oratooriumi ,,Paradiis ja Peri". Väljapaistvama osa moodustasid klaveriteosed ja vokaalmuusika. Klaveriteostes eelistas väikevorme, mida sageli liitis tsüklitesse ,,Karneval", ,,Lastestseenid" ,,Sümfoonilised etüüdid" jt. Klaverisaated tehniliselt nõudlikud, ka laulud koondas tsüklitesse, ,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus". On kirjutanud ka 4 sümfooniat, millest tunda Beethoveni alget. J. Brahm Looming: jääb Beethoveni klassikalise orkestri koosseisu juurde. Tema teoste teemad luulelised. Aluseks rahvalaul, klaveriteosed üsna tähtsal kohal, vokaalteoseid üle 30.
See periood on loomingus kui klassitsismilt üleminek romantismile. Seda on ka nimetatud heroilise ja patriootilise muusika ajajärguks. Beethoven suri 26. märtsil 1827. Looming Suurem osa Beethoveni instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Helilooja alustas oma karjääri pianistina, tema esimesed tuntud teosed olid kirjutatud klaverile ja selle instrumendiga oli ta seotud terve elu. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Oma klaverikäsitluses püüdleb Beethoven orkestraalse kõlakäsitluse poole.Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati (`Pateetiline`, `Appassionata`, `Kuupaistesonaat` -
surm, isiklik vabadus saatus) ning pateetilisust ja heroilisust. See on ka põhjus, miks neid jooni kandvaid Beethoveni teosed enim tähelepanu on pälvinud ning lüürilise alatooniga looming on tagaplaanile jäänud. Suurem osa Beethoveni instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Helilooja alustas oma karjääri pianistina, tema esimesed tuntud teosed olid kirjutatud klaverile ja selle instrumendiga oli ta seotud terve elu. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Oma klaverikäsitluses püüdleb Beethoven orkestraalse kõlakäsitluse poole. Mida lähemale elu lõpule, seda kitsamaks jäävad talle klassikaliste vormide raamid, seda vabamaks muutub tema tsüklikäsitlus.
alatooniga konflikte (pimedus valgus, elu surm, isiklik vabadus saatus) ning pateetilisust ja heroilisust. See on ka põhjus, miks neid jooni kandvaid Beethoveni teosed enim tähelepanu on pälvinud ning lüürilise alatooniga looming on tagaplaanile jäänud. Suurem osa Beethoveni instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Helilooja alustas oma karjääri pianistina, tema esimesed tuntud teosed olid kirjutatud klaverile ja selle instrumendiga oli ta seotud terve elu. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Oma klaverikäsitluses püüdleb Beethoven orkestraalse kõlakäsitluse poole. Mida lähemale elu lõpule, seda kitsamaks jäävad talle klassikaliste vormide raamid, seda vabamaks muutub tema tsüklikäsitlus
kuulsust saavutada mängides oma kontserditel nende teoseid. Looming : oli tulihingeline programmilise muusika pooldaja. Ta tõi muusiaksse monotematismi põhimõtte, mis omakorda tõid kaasa muutused vormis tekkisid üheosaline sonaat ja üheosaline kontsert. Liszt lõi täiesti uue klaverimängu stiili, suutes panna klaveri kõlaa nagu orkestri ning võludes sealt välja enneolematuid kõlavärve. Tema klaveriteostes on palju suuri akorde, kiireid spaaze, topeltoktaavide kaskaade, äkilisi kadentse, mis kõik nõuavad suuurt käeulatust ja väledaid sõrmi. Liszt on loonud suure hulga klaveriteoseid. Nende hulgas kogumikud ,,Transtsendentaalsed etüüdid" , ,,Rännuaastad" Umbes 400 klaveritranskriptsiooni (tuntuim ,,Fantastilisest sümfooniast") jm. Sümfoonilisse muusikasse tõi Liszt uue zanri üheosaline sümfooniline poeem. Johannes Brahms : (1833-1897)