4.sajandi keskpaigust Mis eesmärgil kloostreid rajati? Et inimesed saaksid ilmalikust elust eralduda ning pühenduda vaimulikule elule ning õpetuste järgimisele. Kloostri põhiplaan (osata lugeda ja joonistada), kirjelda: Kloostrid toimivad justkui väikese linnana. Selle keskseks asutuseks on kirik, millega on ühenduses põhjapoolse ristkäiguga. Peamise sissekäigu taga asus külalistemaja, almusmaja ning majapidamishooned. Kloostrimüüri sees asus klausuur, mille keskel kaev või tiik. Klausuuri ümbritsev ristkäik ühendas kloostri erinevaid osasid tervikuks. Lõunapoolse ristikäigu küljes oli küttekoda, söögisaal, köök, kelder, mille kohal konvertide toad, dormitoorium Mõisted: mis on – Klausuur- kloostri kinnine siseõu – ristikäik- klausuuri ümbritsev kogunemis- ja jalutuskoht – refektoorium- söögisaal – dormitoorium- magamise ruum – kapiitlisaal- istungite saal
võlviku osas algsed. Seintel on lõunas kaks ja põhjas kolm kinnimüüritud akende tsooni. Kagunurgas on näha torni algust ja kirdenurgas väikest lõiku apsiidiga kooriseinast. Kiriku keskosa seinad varisesid 19. s keskel ja nad ehitati taas üles umbselt. Hoonestuse dateerimine väga keeruline, pole kindlaid allkimaterjale, mis tõestaksid erinevate hoonete olemasolu. Kõik uurijad arvavad, et 13. sst on kirik oma praegusel kohal ja mahus ning samuti on sellest ajast klausuuri põhiosa. Ilmselt kirikut samas mahus ei olnud, kuid mingi kirik seal kindlasti oli. Pole võimalik rekonstrueerida. Kiriku mõõtmed ja ruumivorm ei ole tüüpilised Tallinna 13. s sakraalehitistele, mis olid Vestfaali mõjutustel laiad ja lühikesed kodakirikud. Arhitektuuriliselt läheneb pigem Tallinna 15. s ümberehitatud kirikutele. Põhiplaan sarnaneb Pirita kloostri kiriku (1417 36) ja Mihkli kloostri kiriku põhiplaaniga. Pirita kirikuga ühendab veel peaportaali
Just ilmikvennad juhtisid kloostri majanduslikku külge ja nad olid osavad meistrid kõikidel tööaladel, eriti ehitajad ja kiviraidurid. Füüsiline töö oli aga nõutav ka munkadele, mistõttu tsistertslasi kutsuti ka põllumunkadeks. Kloostrites elas nii vaimulikke kui ka ilmikvendi, kuid neile olid eraldi ruumid ning munkade jumalateenistused ja ilmikvendade palvused toimusid eraldi. Reeglina olid ilmikvendade ruumid kloostrihoonete kompleksi (klausuuri) läänetiivas. /Tamm, lk 39/ Tsistertslastel olid ka nunnakloostrid. Tsistertslaste vaimulikud vennad Tsistertslaste sisekord nõudis kloostrikeskuste rajamist kaugetesse mahajäetud paikadesse, eemale linnadest ja suurtest teedest. Kuna nad liha ei söönud, siis pidid nad elama vee (jõgede, allikate) läheduses, et tegeleda kalakasvatusega. Nende ehitised pidid olema tagasihoidlikud, ilma kaunistusteta, kuid kvaliteetsed. Ka asukoht valiti
sulushoonestiku kohal leiti pea paarkümmend tuhat irdleidu, mis pärinevad 15. sajandist kuni 20. sajandini. Leidude seas on nii suurepäraseid arhitektuurilisi raidkive kui ka keraamiliste nõude osi, isegi ordu kuldseid sõrmuseid, mille kandmine oli nunnadele kohustuslik jpm. Mitmeid mahukaid väljakaevamis- ja konserveerimistöid keskaegse kloostri alal tehti ka eelmise sajandi lõpul, kui osaliselt avati ja konserveeriti nunnade vana klausuuri haiglahoone alusmüür ja kloostrit põhjaküljelt kaitsnud piirdemüür. Birgitiinide ordu esimene e. emaklooster pühitseti sisse aastal 1384 Kesk-Rootsis Vadstenas, Pirita klooster Läänemere idakaldal oli ordu kolmas tütarlasteklooster. Kirikusse koguneti seitse korda päevas laulma Jumalale kiitust kuningas Taaveti lauludega, igal nädalal lauldi läbi kogu Taaveti lauluraamat, 150 psalmi. Pole ehk liialdus öelda, et Pirita
kirik, mis oli esialgsel kujul rajatud juba XIII sajandil. Umbes samal ajal valmis naistsistertslaste kloostri kahelööviline kirik, millest on säilinud välismüürid ja võlvitoed. Aastatest 1417-1436 ehitati Tallinna hilisgootikale tüüpiliste arhitektuuri- ning raidkivivormidega ja kodakiriku süsteemis Pirita kloostri kirik, Põhja-Eesti suurim kultushoone, millest on säilinud ainult müürid, samuti nii munkade kui ka nunnade klausuuri osa. Aastal 1445 valmis Narva vana linnakirik, mis on kolmelööviline kodakirik. See on tüüpiline Tallinna Hilisgootika stiili mälestis. Basilikaalne Tartu toomkirik saab XV sajandil uue avara kodakiriku süsteemis kooriruumi. XV sajandil püstitatakse kaks monumentaalset läänetorni; Tartu toomkirik on ainuke kahe torniga kultushoone Baltikumis. Väga elav tegevus valitseb XV-XVI saj maakirikute ehitamisel. Esineb nii ühelöövilise kiriku kui ka kolmelöövilise kodakiriku tüüp
Kooriosa asetses üldisest põrandast mõne astme võrra kõrgemal, selle all paiknes krüpt. Koor lõppes ümara apsiidiga, mille ümber asus külglöövide pikendamisel tekkinud kooriümbriskäik, sellesse avanevad kabelid moodustasid kabelipärja. Romaani kirikul oli palju torne, välisfassaadi kaunistasid skulptuurid, kaarfriisid ja kääbusgaleriid. Kloostriarhitektuur on seotud kloostri peamise objekti – kirikuga, kõik hooned paiknevad klausuuri ehk sulushoonestusena ümber siseõue. Kloostri ristikäikude sambad on omaette vaatamisväärsus. Ilmalikust arhitektuurist (st. mittekiriklikust ehituskunstist) on vähe säilinud. Tolleaegsed linnad olid enamasti puidust. Küll on aga säilinud hulk feodaalide kindlusi linnuseid. Linnuste vanimad osad on tavaliselt jämedad kivitornid (Prantsusmaal donjon, Inglismaal keep, Saksamaal bergfried) milles elas feodaal oma perekonnaga. Kindlustorni üks peamisi ruume oli pimedavõitu sammassaal
annaabi.ee 
