inkubatsioon, ülikoolist võrsunud ehk spin-off-ettevõtted). 3. Miks on klastit vaja? Strateegia väljatöötamisel lähtuvad klastri arengueesmärkidest, mis eeldavad osaliste tegevuste kaardistamist ja sellel põhinevat rollijaotust. Klaster on selgete rollijaotustega süsteem, kus muutused toimuvad vastavalt klastrisisestele vajadustele selle osalisi lisandub vajadust mööda pidevalt ning ebavajalikud suhted ja võrgustikud eralduvad klastrist. Klasterdumine võimaldab selles osalevatel ettevõtetel tegutseda kiiremini, kokkuhoidlikumalt, uuenduslikumalt, odavamalt, paindlikumalt ja jõulisemalt. Regiooni seisukohast võib klaster muuhulgas: parandada piirkonna mainet, parandada kapitali kättesaadavust, soodustada inimeste sisserännet, suurendada otseinvesteeringute mahtu, soodustada uute töökohtade teket, soodustada nii sektorisisest kui ka vahelist innovatsiooni. 3. Kuidas klaster sünnib? Levinumad eesmärgid on:
Kas maailm on jõudnud oma piirideni usus tehnoloogiatesse? Kas tehnoloogia kui selline juhib ajalugu? Tugev determinism: 'the advance of technology leads to a situation of inescapable necessity' Pehme determinism: "technology, as a social, economic, political and cultural complex, is the locus of historical change" 18. Mis on turu tõmbe (market pull) mudeli põhiolemus? 19. Mis on klaster? Miks klastrid tekivad? Miks ettevõtted kobarduvad ehk klasterduvad? 20. Miks on klasterdumine selles osalejatele kasulik? Miks on regioonid ja riigid huvitatud klastritest? 21. Milliseid võimekusi on vaja arendada riikidel, kes on hilised sisenejad maailmamajandusse?(slaididel) 22. Kuidas viib ettevõte oma innovatsioonistrateegiat ellu kirjelda lühidalt viit innovatsioonistrateegia osa (TR 2.4). 23. Kuidas on ettevõtte innovatsiooni tegevust kajastatud Robert Kaplani tasakaalustulemuskaardi mudelis? 24. Mis on innovatsiooniprotsesside tunnel
stagneerunuteks või sünnitavad omaenese ebavõrd-suse ja vabadusetuse vorme (Keane 1988: 15) Ühiskonnakäsitlusi n Mann: ühiskond on piiridega ühik, mille sees on suhteliselt tihe ja püsiv suhtlemine, võrreldes suhtlemisega, mis ületab tema piirid n Giddens: ühiskond (kooslus) on eriline sotsiaalsete süsteemide tüüp, mis tõuseb esile teiste süsteemsete suhete taustamaastikust: n Eriline institutsioonide klasterdumine ajas ja ruumis n Sotsiaalse süsteemi ja kindla koha või tegevusala seos n Esinevad normatiivsed alged, mille hulgas on antud koha legitiimse valdamise väide n Ühiskonna liikmete hulgas valdavad tunded, et neil on teatud liik ühisidentiteeti n Modernses maailmas eksisteerivad kõik ühiskonnad ühiskondadevaheliste süsteemide kontekstis Kolmanda sektori määratlus EL-is 1) vorm või institutsionaliseeritus
• Kui on tabeli aadres h(K) on juba hõivatud, siis tuleb leida talle uus vaba aadress. • Järelkatsumise järjekord - selleks kirjeldatakse iga võtme jaoks mingi lahtriaadresside järgnevus, kuhu võtmeid paigutada proovitakse, seni kuni vaba koht leitakse. 14.4.3 Erinevad sondeerimismeetodid 14.4.3.1 Lineaarne järelkatsumine h(k), h(k)-1, h(k)-2, ...0, m-1, ..., h(k)+1 Järelekatsumisfunktsioon: s(j,k) = j Puudus: lineaarne klasterdumine – tekivad pikad hõivatud piirkonnad, millede pikenemise tõenäosus üha kasvab. Esmane kuhjumine. Efektiivsus kahaneb, kui tabeli täidetus läheneb 100%-l, sest väga pikalt on vaja otsida. Algoritmid ja andmestruktuurid 2015 38 14.4.3.2 Ruutjärelkatsumine Meetod seisneb selles, et uut kohta elementile võtmega K otsitakse üha kaugemalt ja see kaugus kasvab kord ühele poole kord teisele poole.
Schumpeter: Bioloogilise ja sotsiaalse evolutsiooni erisused. Shumpeteri kapitalismi evolutsioon: 1) innovatsioon, 2) kapitalistliku ettevõtte roll, 3) ajalooline perspektiiv. Marxi mõju Schumpeterile: innovatsioon (dünamism) ja tehnoloogia Tegutsemisreeglid ehk rutiin – geenid, muutus – mutatsioon Kollektiivne kohalik õppimine Kohanemine globaliseerumisega Aglomeratsioonimajandused Industrial district (ID) Industrial district: Aglomeratsioonimajandused; Ettevõtete klasterdumine • Juurdepääs tööjõule • Spetsialiseerumine • Mastaabisääst Sassuolo näide, ITAALIA.Maapiirkondade evolutsioon tööstuspiirkonnaks 1960-70ndad Restruktureerimine 2000ndad. Õppiva majanduse konspetsioon: Üksikindiviidide õppimisvõime kõige aluseks. Õppimine, kui uute oskuste ja kompetentsi omandamine, mitte lihtsalt info talletamine. Õppimine toimub kõikides majandussüsteemi osades. Osalus protsessis on sageli määrava tähtsusega, sest innovatsioone ei võeta
(liikide) vahel, geeni liitumine/lagunemine, geeni uusteke eelnevast mittekodeerivast DNA-st 2. Mille poolest erinevad bakterite operonide ja loomade geeniklastrite nagu globiini geeniklaster teke. Bakteritel sama biokeemilise raja geenid tavaliselt koos operonides, reguleeritud samade regulaatorelementide poolt. Sarnase biokeemilise raja, funktsiooniga geenidel on kalduvus paikneda genoomis kõrvuti geeniduplikatsioonid, adaptiivne geenide klasterdumine (operonid). Operoni geenid erinevalt loomade geeniklastritest ei ole tekkinud ühe geeni duplitseerumisel. Operoni geenid on loodusliku valiku käigus kokku tõstetud, et neid oleks ,,odavam pidada". 3. Millised on peamised duplitseerunud geenide evolutsiooni teed? 1) Pseudogeenistumine, kui kahte koopiat geenist vaja ei ole, ei hoia valik mõlemat töökorras (kumb esimesena juhuslikult kehvemaks muutus see muutub üha enam). Inimese
annaabi.ee 
