Louvre'i lossi idafassaad ° Suur muutus sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV ° Absolutistliku valitseja ülistamine ja jäädvustamine ° Otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ° Itaaliast kutsuti Bernini ° Kuningale ei meeldinud äärmuslikult maaliline kavand ° Töö sai võistlusega Claude Perrault (arsti koolitusega) ° Prantslased eelistasid kõrgrenessanssi ja antiikkunsti traditsioone klassitsistlikum ilme ° Fassaad 3korruseline ° Alumine soklikorrus võimsad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad (kolossaalorder) rahulik ja pidulik rütm ° Fassaadi keskel värava kohal antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon ° Eeskujuks paljudele teiste maade riigiasutustel jne Vaux-le-Vicomte'i loss ja park ° Louis XIV kahtlustas Fouquet rahavarguses ° Minister vanglasse, ise hakkas Versailles' lossi ehitama
1666 Prantsuse Akadeemia Roomas *NICOLAS POUSSIN hea haridusega kasutas teemasid antiikmütoloogiast ja -kirjandusest- teatraalsed, suursugused ja heroilised, pidulikud maailinud on ka nn. Ideaalmaastikke Prantsuse maitse oluline normikujundaja tänapäevani. *CLAUDE LORRAIN lõi uue kompositsiooniskeemi: külgedel kulissidena puud, varemed vms, keskel aga vaade kaugusse. Maalilisem ja baroklikum laad kui Poussinil *ohtralt viljeleti portreekunsti tähtis välimus esialgu tähtsam Poussini klassitsistlikum laad, hiljem suurenes peamiselt Rubensi mõjul värvide osatähtsus, maalilisemad ja baroklikumad (HYACINTHE RIGAUD tuntuim teos kujutab Louis XIV *Skulptuur- silmapaistvaim PIERRE PUGET õukonnas töötas ANTOINE COYSEVOX FRANCOIS GIRARDON Louis XIV ratsamonumendi kavand
osa, kuid edasine töö jätkus intensiivselt alles 1874- 1876. Selles teoses on see emotsionaalne tasakaalutus, mis reedab suurt hingelist võitlust. Äärmistes osades kostab beethovenlikku titaanlikkust. Keskmiste osade intiimsemad ja lüürilisemad karakterid on lähedased Schumannile. 3. osa skertso asemel on Brahmsile tüüpiline segu melanhooliast ja kergest huumorist. Siin on selgelt märgatav side viini klassikalise muusika žanriga. II SÜMFOONIA on võrreldes esimesega klassitsistlikum. Struktuurilt haydn- beethovenlik. Selle sümfoonia mõte tuli talle rõõmsal hetkel, 1877. a. suvel Austrias maalilise järve ääres. Orkestreering on lihtsam ja läbipaistvam kui Esimeses Sümfoonias. Ökonoomsete vahenditega saavutab Brahms suure väljenduslikkuse. Sellel on kaheldamatud ühised jooned Beethoveni "Pastoraalse" sümfooniaga. III SÜMFOONIA puhul pöördub Brahms tagasi võitluse kujude juurde. Kasutanud on ta siin varaste aastate eskiise
Peeglite galerii; kujunes välja prantsuse aiaarhitektuur. Eestis nt. Kadrioru lossi ääres, peaallee, kiirtena kõrvalalleed, sageli geomeetriliselt pügatud puud ja põõsad, sümmeetrilised lillepeenrad, purskkaevud, skulptuurid. 18. saj. Ka Narvas arenes see hoogsalt lihtsate, kuid oma raidportaalide, äklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvate kaupmehemajade näol. Inglismaa: Rangem klassitsistlikum suund. Londonis Püha Pauli katedraal. Venemaa: lülitus 18 saj. algul ka üleeuroopalisse kultuuriringi. Tsaar Peeter I kutsus välismaalt kunstnike ja arhitekte sinna, ning saatis kohalikud välismaale õppima. Kiirelt arenes välja omapärane kõrgtasemel barokk. Rastrelli: Talvepalee kujundaja. Skulptuur: Skulptuure kasutati hoonete sisemuste ja fassaadide kaunistamisel. Peamiselt dekoratiivsete, meeleolukate lisanditena hoonete juures olevatel skulptuuridel puudus jutustav
osa, kuid edasine töö jätkus intensiivselt alles 1874- 1876. Selles teoses on see emotsionaalne tasakaalutus, mis reedab suurt hingelist võitlust. Äärmistes osades kostab beethovenlikku titaanlikkust. Keskmiste osade intiimsemad ja lüürilisemad karakterid on lähedased Schumannile. 3. osa skertso asemel on Brahmsile tüüpiline segu melanhooliast ja kergest huumorist. Siin on selgelt märgatav side viini klassikalise muusika zanriga. II SÜMFOONIA on võrreldes esimesega klassitsistlikum. Struktuurilt haydn- beethovenlik. Selle sümfoonia mõte tuli talle rõõmsal hetkel, 1877. a. suvel Austrias maalilise järve ääres. Orkestreering on lihtsam ja läbipaistvam kui Esimeses Sümfoonias. Ökonoomsete vahenditega saavutab Brahms suure väljenduslikkuse. Sellel on kaheldamatud ühised jooned Beethoveni "Pastoraalse" sümfooniaga. III SÜMFOONIA puhul pöördub Brahms tagasi võitluse kujude juurde. Kasutanud on ta siin varaste aastate eskiise
kujutamisega. Portreemaal. Ohtralt viljeldi Prantsusmaal portreekunsti. Õukondlased soovisid, et neid näidatakse tähtsate, ilusate ja võimukatena. Kujunes välja eriline paraadportree tüüp, kus tähtis pole inimese vaimse palge avamine, vaid eelkõige toreda riietuse, aumärkide, valitsejaliku poosi ja luksusliku interjööri täpne, sageli kuiva protokollimiseni ulatuv kujunemine. Esialgu oli ülekaalus Poussinist lähtuv klassitsistlikum laad, hiljem suurenes (peamiselt Rubensi loomingu mõjul) värvide osatähtsus, portreed muutusid maalilisemaks ja barokilikumaks, näiteks Hyacinthe Rigaud (1659- 1743) looming. Tema tuntuim portree kujutab muidugi kuningas Louis XIV-t. Skulptuur. Prantsuse barokkskulptoritest oli silmapaistvam Pierre Puget (1620- 1694), kes oma väga omapärases ja haaravas loomingus ühendas dünaamilise dekoratiivsuse ja jõulise, mõnikord traagikasse kalduva emotsionaalsuse
klassikalise muusika zanriga. Suurema tähtsuse tänu 2.-ja 3. osa rahulikkusele omandab finaal. Aeglane sissejuhatus kirjeldab meeleheite viimset piiri. Nagu hea uudis otsustavast murrangust draamas kõlab metsasarvede teema. Vaskpillide koraal toob veel suuremat rahu. Seejärel tõuseb peateema kogu oma hiilguses. Sellel on palju ühist surematu hümniga vabadusele Beethoveni 9. sümfooniast. See pole juhuslik kokkusattumus, seda teeb Brahms teadlikult. 2. SÜMFOONIA on võrreldes 1.- ga klassitsistlikum. Struktuurilt haydn- beethovenlik. Selle sümfoonia mõte tuli talle rõõmsal hetkel, 1877. a. suvel Austrias maalilise järve ääres. Orkestreering on lihtsam ja läbipaistvam kui 1. sümf.-is. Ökonoomsete vahenditega saavutab Brahms suure väljenduslikkuse. Võib osutada metsasarvede poeetilisele kasutusele 1-osas või kõrvalteema peent nüansseerimist, kus ülemine hääl on antud tsellole ja alumine altidele või 2.-osa muusikalise mõtte arengul tsellode ja
Ka inglise kunstis enne 1640. a. revolutsiooni andis tooni õukondlik maitse. · Kunsti on iseloomustatud rohkem klassitsismina, sest püüti rohkem toetuda klassikalise kunsti eeskujudele Louvre´i lossi idafassaad kujundatud 1665. a. Claude Perrault poolt.. (5. pilt) · Prantslased eelistasid rahutu baroki asemel kõrgrenessanssi ja seetõttu ka antiikkunsti traditsioone- seetõttu klassitsistlikum lahendus. · Fassaad on kolmekorruseline. Kolossaalorder loob rahuliku ja piduliku rütmi. Fassaadi keskel oleva värava kohal templi viilu meenutava katusega paviljon. · Ehitise suursugune paraadlikkus saab eeskujuks paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel. Versailles´ loss. Louis XIV lasi ehitada Pariisist 40 km kaugusele. Teostamiseks kaasati parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud.
annaabi.ee 
