· lagedad, kaunistusteta seinapinnad · sammasportikus (=eeskoda) · pilastrid (4-nurkse läbilõikega poolsambad) Üks varasemaid klassitsismi näiteid Eesti arhitektuuris on kubermanguvalitsuse hoone Toompeal Tallinnas (ehitati 1767-1773). See on välisilmelt veel üsna barokne, kuid on ka klassitsismile omaseid elemente (näiteks ruumilahendus). Täiesti varaklassitsistliku interjööriga on selle hoone Valge saal (praegune interjöör on pärit aastast 1935). Tallinnas on klassitsismiajal tehtud palju ümberehitusi, eriti fassaadide juures. Klassitsismi näide Tallinnas on ka Nikolai kirik Vene tänaval (valmis 1825, arhitekt itaallane Luigi Rusca). Toompeale ehitati mitmeid aadlipaleesid, millest võib tuua näiteks elamut aadressiga Kohtu tänav 8. Selle arhitekt on nimekas sakslane, Helsingisse tähtsaid ehitisi (toomkirik, senatihoone, ülikooli peahoone, ülikooli raamatukogu) kavandanud, 1808-1815 Tallinnas töötanud Johann Carl Ludwig Engel. Selle hoone
Rahvuslikud jooned 19. sajandi muusikas Juba klassitsismiajal loodi muusikaühinguid, romantismiajastul ehk 19. sajandil tekkis neid rohkelt juurde. Seltsiliikumine oli sellele ajale väga iseloomulik. Romantismi üks tunnusjooni oli huvi rahvalegendide ja rahvuslike kultuuride vastu, samal ajal kujunesid välja ka mõned rahvusriigid. See tõi kaasa mõnede heliloojate huvi suurenemise oma maa rahvamuusikatraditsioonide vastu, seda eriti maades, kelle identiteet oli maha surutud näiteks Tsehhi, Poola, Soome. Muusika oli kasulik vahend
tähtsustamise tõttu. 5. Antiigi pärandiga oli võimalik lähemalt tutvuda Pompeji ja Herculaneumi linnas, mis tuha alt välja kaevati ja milles oli antiigi pärand hästi säilinud. 7. Klassitsismi periodiseeritakse üldiselt: 1. Varaklassitsism (1770-1800) 2. Kõrgklassitsism (1800-1830) Prantsusmaal: 1. Louis XVI stiil (1760-1790) 2. Direktooriumistiil (1790-1800) 3. Ampiirstiil (1800-1820) Õ.lk 179 2. Klassitsismiajal kasvas itaalia renessanssiajastu arhitekti Andrea Pallachio mõju. Temast lähtuvat arhitektuuristiili nimetatakse pallachionismiks. 3. Klassitsistlikule stiilile viitab hoone fassaad. 4. Klassitsistlik sisekujundus oli võimalikult sümmeetriline, lihtne ning samal ajal range. Kasutati ka erinevaid motiive nagu näiteks hammaslõiget, meandrit ja helmisnööri. 5. Esimesed Ameerika Ühendriikide klassitsistlikus stiilis ühiskondlikud hooned on Valge Maja,
5. Klassikalise sümfooniaorkestri koosseis( nim. nii pillirühmad kui pillid) 6. Nim. 4 ajastu tähtsamat muusikazanri. 7. Sümfoonia ja sonaadi erinevus. 8. Kes esitavad instrumentaalkontserti? (Soolopill ja orkester) 9. Haydni panus sümfooniatesse. 10. Nim. 3 Haydni teost. 11. Kelle teenistuses töötas Haydn? 12. Klassitsismiaja ja barokiaja ooperi erinevused.(barokiajal kirjutati tõsiseid ajaloo-teemalisi oopereid, klassitsismiajal kergemaid, kaasaja elust-olust peamiselt) 13. 4 fakti Mozarti elust. 14. Nim. Mozarti 3 kuulsamat ooperit, jut.lühidalt nende sisu. 15. 2 fakti Mozarti sümfooniatest. 16. Kas ,,Väike öömuusika" on kammermuusika valdkonda kuuluv teos ja mis koosseisule ta on kirjutatud? (jah, kammerorkestrile). 17. Kus sündis Mozart, Beethoven? 18. 2 fakti Beethoveni loomingu iseloomustamiseks.. 19. Mis oli Beeth. lemmikpill? 20
oleval pillil mängida. Orkestri liigid on Orkestri liigid on : 1) sümfooniaorkester 2) puhkpilliorkester 3) rahvapilliorkester Barokkorkester Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng. Arenesid keelpillid. Mängiti keelpille, flööte, tsinke ja tromboone. Barokkorkestri põhirühma moodustas keelpillide perekond: viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid. Klassitsismiaja orkester Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites ja õukondades. Ettekanded kestsid 5-6 tundi. See oli periood, kus heliloojad suutsid end elatada, sõltumata õukonnast või kirikust. Euroopa suurim ja alaline orkester oli M a n n h e i m i o r k e s t e r. Romantismiaja orkester Romantismiajal 1830-1910 suurenesid orkestrid veelgi, sest väike orkester ei suutnud rahuldada talle esitatud nõudeid.
MUUSIKALISED KOOSSEISUD 2. ORKESTER Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng, arenesid keelpillid. Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Orkestrisse kuulusid: 10 I viiulit, 10 II viiulit, 4 vioolat, 4 tsellot, 4 kontrabassi, 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit ja timpanid. Tekkis tänapäevane klassikaline sümfooniaorkestri koosseis. /Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites, õukondades, sellega tegelesid ka linnakodanikud muusikasõprade seltsis. Ettekanded kestsid 5-6 tundi
Teravkaar - üks peamisi gooti arhitektuuri tunnusjooni, võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele. Kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed ühinedes moodustava teravnurga N: Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised, Salisbury katedraali võlvid Triumfikaar - Vanas-Roomas võidukaile väejuhtidele püstitatud auvärav. Neid ehitati ka klassitsismiajal, eriti Prantsusmaal ja Venemaal. N: Vana-Rooma keisri auks püstitatud Arco di Augusto Triumfikaar, Arc de Triomf triumfikaar Barcelonas, Trofeekimp - ehitise kaunistus, kus mitmesugused relvad on omavahel ühendatud, kokku köidetud. See on pärit Vanast-Roomast, kuid väga palju kasutati ka klassitsismi ajal. N: lipud, mõõgad, kahurid,kiivrid Basiilika - on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone,
Kuulsamad skulptorid olid itaallane Antonio Canova ja taanlane Bertel Thorvaldsen. Mõlemad kujurid töötasid Roomas, et olla oma eeskujudele võimalikult lähedal. Kui Canova töödes on tunda veel rokokoolikku pehmust, siis Thorvaldseni peetakse kõrgklassitsismi suurimaks meistriks, kes teostas klassitsismi ideesid kõige järjekindlamalt Alasti või poolalasti inimeste kujutamine tähendas klassitsismiajal tõelist antiigiimetlust. Kuigi alastiolekut püüti vanade kreeklaste ja roomlaste eeskujul mitte häbeneda, tekitas Paulina Borghese (Prantsuse keisri Napoleon I õde) poolpaljana poseerimise pärast tõsise skandaali. Maalikunst Klassitsistlik kunst avaldus mitmel erineval viisil kuid ühiseks nimetajaks sai baroki- ja rokokoovastasus.
Antiikaega pole vaja idealiseerida. Moraal on kristlus. Antiikaega tuleb ära kasutada oma aja huvides. Esiplaanil vorm, mitte sisu. Paatoslikul skulptuurid ja maalid. Reaktsioon renessanssile: kristluse rõhutamine, orienteerus prantsuse aristokraatlikule maitsele, juhindus kliseedest. Antiigist teemad ja tegelased, klassikalise vormi diktaat, esteetiline kontroll ja ja moraalne talitsetus (reeglid, normid). 27. Millistes vormides avaldus antiikkultuuri mõju klassitsismiajal (tuua näiteid kirjandusest ja kunstist)? Klassitsism nägi antiik reegleid ja korrapära. Samuti dramaatilisus ja selgelt piiritletud tegelased (head/halvad). Klassitsism kui baroksuse ratsionaalne avaldus orienteerus antiigile, taotles korrapära, selgust. Kirjandus: kontrastide kaudu vormiselgus. Nicolas Boileau (1636-1711) Poeesiakunst (L'art poétique, 1674). Normatiivne poeetika. Märksõnad: maneerlikkus, aristokraatlikkus. : intellektuaalsus,enesekontroll. Juhtiv zanr
Parnassos mägi kus vanas kreekas elasid kunstile pühendunud inimesed. Ka meie kasutame sõna 'geenius' endiselt, kuigi järjest vähem. Romantikute jaoks oli kunst väärtus omaette. On puhtalt esteetiline nõue. St kunst kunsti pärast. Vormiuuendused klassitsistlik printsiip rakendub vormitäiuse taotlemise abil. Enesekriitika loodava suhtes, vormipuhtuse taotlemine. Järjest vähem kirjutatakse antiikautoreid jäljendades ning kasutatakse antiikajazanre nagu oli kombeks klassitsismiajal. Esimesed eesti sõnad järgisid ka ladina keele struktuuri. Alates romantismist kaitstakse ka käitumuslikku vabadust, mis on seoses hilisema dekadentsiga. Inimene näitab oma käitumisega et ta ei ole asjadega rahul. See kipub tekkima jäigastunud struktuuride ajajärkudel. Räägitakse, et totalitarism oli midagi mis lääne kultuuris olevatest vooludest esile tõusis. Romantilised kunstnikud pidasid kunstniku vabaks olendeid kes võis käituda nii nagu ta soovis
annaabi.ee 
