Kui maailm meie ümber muutub üha kirevamaks, peab olema kusagil kindlale teadmisele põhinev aateline kindlus, mis aitab meid tungida asjade olemuse mõistmiseni. Sellist kindlust ammutame muidugi kodust. Sellist kindlust saame ka koolist. Ilma nende kahe toeta pole võimalik ei uute riigimeeste ega kooliõpetajate kasvamine. Kui kaovad need toed -tugev Eesti kool ja kaunis Eesti kodu -, siis on kadumise ohus ka Eesti riik. Seega on Eesti riigi tuleviku võtmed peidus meie kõigi kodudes ja klassitoas. Võtme tooriku saame kodust, lihvime teda koolis. Kool algab kodust ja kool algab õpetajast. Tänane sündmus on liigutav meeldetuletus igikestvast käsusõnast: austagem omaenda õpetajat ning hoidkem kaunis omaenda kodu! Ent Hugo Treffner pole üksnes koolimees. (Ka koolmeister Treffner oli kord koolipoiss.) Täna austame isikut, kelle energial oli määratud otsida väljapääsu ärkamisaegse tõusu ja venestuse pealetungi aegadel
kui nad alustavad lauset ja neile ei järgne kohe öeldist, nt Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud. KOOLON Koolonit kasutatakse koondlauses enne loetelu, kui loetelu ees on kokkuvõttev sõna, nt Külmad ilmad suvisel ajal võivad tuju ära rikkuda paljudel inimestel: rannamõnude austajail, põllumeestel, matkasellidel ja isegi linnas logelejail. Kui loetelu ees kokkuvõtvat sõna ei ole, siis koma ei panda, nt Meie klassitoas on toolid, lauad, kapid, stend ja tahvel SEMIKOOLON Semikoolonit kasutatakse koondlause puhul loetelurühmade eraldamiseks, nt Kaashäälikud on b, d, g, p, t, h, f, z...(helitud); j, l, m, n, r, v (helilised) MÕTTEKRIIPS Mõttekriipsu kasutatakse: 1) koondlauses loetelu järel seda kokkuvõtva sõna ees, nt Vanaema, vanaisa, tädid, onud ja muudki sugulased kõik olid juba kohal 2) erilist rõhutamist vajava lisandi eraldamiseks ülejäänud lausest, nt
Kinoaparaat oli pandud klassi vasaku kõnepuldi peale ning sellele oli ümber tehtud ajutine pappsein. Aparaadi kõrvale olid kuhjatud filmilindirullid. Kell 20.30 jahutati taas aparaati ning seejärel jätkati seanssi. 20.45 lahvatas aga nitrotselluloidfilm kinoprojektoris põlema ning silmapilguga olid leekides ka teised filmirullid. Teise arvamuse järgi puhkes põleng aga elektripirnist, mis süütas esmalt pappseina ja see omakorda filmikuhja. Igatahes oli klassitoas hetkega põrgukuumus ning see oli mürgist tossu täis.1500kraadises tulemöllus puhkes paanika. Järgmised 45 minutit sarnanesid põrguga. Kuumus kerkis ligi 1500 kraadini ning lapsed üritasid paaniliselt klassist välja tormata, kuid ruumi sissepoole avanev uks muutus surmalõksuks. Põrgukuumus süütas ekraani, kardinad... Sulasid isegi klaasist tindipotid. Põranda lähedal oli pisut väiksem kuumus ning nii mõnigi laps pääses tulemöllust roomates
jne. kui nad alustavad lauset ja neile ei järgne kohe öeldist, nt Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud. KOOLON Koolonit kasutatakse koondlauses enne loetelu, kui loetelu ees on kokkuvõttev sõna, nt Külmad ilmad suvisel ajal võivad tuju ära rikkuda paljudel inimestel: rannamõnude austajail, põllumeestel, matkasellidel ja isegi linnas logelejail. Kui loetelu ees kokkuvõtvat sõna ei ole, siis koma ei panda, nt Meie klassitoas on toolid, lauad, kapid, stend ja tahvel SEMIKOOLON Semikoolonit kasutatakse koondlause puhul loetelurühmade eraldamiseks, nt Kaashäälikud on b, d, g, p, t, h, f, z...(helitud); j, l, m, n, r, v (helilised) MÕTTEKRIIPS Mõttekriipsu kasutatakse: 1) koondlauses loetelu järel seda kokkuvõtva sõna ees, nt Vanaema, vanaisa, tädid, onud ja muudki sugulased kõik olid juba kohal 2) erilist rõhutamist vajava lisandi eraldamiseks ülejäänud lausest, nt
Õppimine sotsokultuurilises keskkonnas tähendab õppimist kontekstis, millel on tähendus just selles kultuuris, kus inimene elab (Säljö 2000, 2005). Meid kõiki iseloomustab kollektiivne mälu ja kultuur, milles elame. Õppimist peaks vaatlema, kui osa sotsiaalsest tegutsemisest. See on pidev kogemuste konstrueerimine, kus õppeprotsessi loovaks elemendiks on ettenägematu kohtumine struktueerimatuga. Õuesõppel põhinevas õppetöös on see element tuntavam, kui klassitoas. Kõige olulisem on teadmiste ja tegevuse vaheline suhe, praktilised oskused. Keskkonna ja liikumise vaatenurk Uurimused on näidanud, et tunneme end paremini keskkonnas, mis stimuleerib positiivseid tundeid, kuid kontakt looduskeskkonnaga, selle taimestiku ja loomastikuga, loob rohkem kui mski muu harmooniat ning edendab meie tervist (Anderson, Rydberg 2005). Sirgete piirjoontega steriilsed keskkonnad, lõputud koridorid ja sümmeetrilised fassadid on seevastu
kui nad alustavad lauset ja neile ei järgne kohe öeldist, nt Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud. KOOLON Koolonit kasutatakse koondlauses enne loetelu, kui loetelu ees on kokkuvõttev sõna, nt Külmad ilmad suvisel ajal võivad tuju ära rikkuda paljudel inimestel: rannamõnude austajail, põllumeestel, matkasellidel ja isegi linnas logelejail. Kui loetelu ees kokkuvõtvat sõna ei ole, siis koma ei panda, nt Meie klassitoas on toolid, lauad, kapid, stend ja tahvel SEMIKOOLON Semikoolonit kasutatakse koondlause puhul loetelurühmade eraldamiseks, nt Kaashäälikud on b, d, g, p, t, h, f, z...(helitud); j, l, m, n, r, v (helilised) MÕTTEKRIIPS Mõttekriipsu kasutatakse: 1) koondlauses loetelu järel seda kokkuvõtva sõna ees, nt Vanaema, vanaisa, tädid, onud ja muudki sugulased kõik olid juba kohal 2) erilist rõhutamist vajava lisandi eraldamiseks ülejäänud lausest, nt
valdusesse kogu kunagise koolihoone. Selline tegevuskäik tähendas täiesti uusi võimalusi. Üks olulisemaid võimalusi oli Jannseni koolitoa sisustamine. Nendel aastatel koostatud püsinäitus elas üle ruumide remonte, nii suuri kui ka väikeseid remonte. Nende kasinate täiendustega ja parandustega pidas see maja vastu peaaegu 22 aastat. Seda aega vääristas ,,Vaimude tund Jannseni tänavas". Need 300 elamuslikku etentust, mis toimusid Jannseni klassitoas, tõid Koidulage tema Pärnu kodusse kohtuma üle tuhande inimese. Järgmised remonditööd toimusid 1998. aastal. Seoses nende töödega alustati veerandi lõpus ka uue püsinäituse koostamisega. Peale aastat ootamist oli ekspositsiooni põhiosa valmis. Muuseum avanes varasemast hoopis erineva nurga alt nii ülekantud tähenduses (uus sisuline ja kujunduslik kontseptsioon), aga ka täiesti otseses mõttes. Nüüd hakati sisenema tänavapoolsest uksest.
valdusesse kogu kunagise koolihoone. Selline tegevuskäik tähendas täiesti uusi võimalusi. Üks olulisemaid võimalusi oli Jannseni koolitoa sisustamine. Nendel aastatel koostatud püsinäitus elas üle ruumide remonte, nii suuri kui ka väikeseid remonte. Nende kasinate täiendustega ja parandustega pidas see maja vastu peaaegu 22 aastat. Seda aega vääristas ,,Vaimude tund Jannseni tänavas". Need 300 elamuslikku etentust, mis toimusid Jannseni klassitoas, tõid Koidulage tema Pärnu kodusse kohtuma üle tuhande inimese. Järgmised remonditööd toimusid 1998. aastal. Seoses nende töödega alustati veerandi lõpus ka uue püsinäituse koostamisega. Peale aastat ootamist oli ekspositsiooni põhiosa valmis. Muuseum avanes varasemast hoopis erineva nurga alt nii ülekantud tähenduses (uus sisuline ja kujunduslik kontseptsioon), aga ka täiesti otseses mõttes. Nüüd hakati sisenema tänavapoolsest uksest. See uks avaneb klassituppa
Tallinna Polütehnilises Instituudis, mille ta jättis pooleli laiskusest ja ta on seda kahetsenud; mina alustasin küll suures Kreutzwaldi koolis, kuid õppisin kuus õppeaastat ka väikses Pikakannu koolis. Pean õppimist tähtsaks. 31 Kooliajas on ka palju erinevusi. Minu vanaema alustas kooliskäimist sõja ajal väiksest Peeri algkoolist Virumaal, kus kogu koolipere oli ühes klassitoas. Isa alustas suures linnakoolis ja ka mina alustasin suures linnakoolis, kuid mind panid vanemad pärast 1. klassika väiksesse maakooli. Meil kõigil on ka suure klassikollektiivi kogemus ja tunne olemas. Minu kooliajal on kõige rohkem huviringe koolis olnud. Vanaema ajal ei ole koolis olnud vormiriietust, isa ajal on olnud kohustuslik koolivorm (nii pidulik kui ka igapäevane) ja praegu on jälle vaba riietus. Vanaema on nimetanud ka seda, et riiete pärast tekkis koolis pingeid.
annaabi.ee 
