osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui aga rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Kas koolielu on demokraatlik? Esimeseks tunnuseks võib nimetada valimist. Koolis valitakse iga aastaselt klassi klassivanem ning kooli kooli president. Klassivanema valimised toimuvad klassisiseselt ning kõik klassikaaslased saavad võrdselt ühe hääle. Enim hääli saanud kandidaat võidab valimised ning saab klassivanemaks. See hääletamine on demokraatia üks põhinõudeid, sest igas demokraatlikus riigis toimuvad sellised valimised. Koolis on lisaks paljudele demokraatliku riigi tunnustele veel kodanikuvabadused, vaba ajakirjandus, arvestatakse vähemusega ning õpilastel on lubatud teha koolile ettepanekuid kooli tähtsamate otsuste tegemisel
Rumalus asub ette, et teda nähtaks, tarkus asub taha, et ise näha. /C. Silva/ Iga inimene on erinev mõttelaadi, käitumise ja väljendusoskuse poolest. Sellest tulenevalt tekivad lahkhelid erinevate isikuomadustega inimeste vahel ja ühesugused koonduvad- tavapärasest hallist massist tuleb esile eliit. Väiksemas mastaabis võib kujutada seda koolis klassisiseselt, suuremas- terve ühiskonna näitel. Alati ei ole need suured sõnapruukijad kõige targemad, aga hea sõnaoskusega suudavad ka nemad palju korda saata. Ajaloost Teine maailmasõda on otseselt kahe ambitsioonika ja sõnaosava liidri esiletulemise ja oma mõjuvõimu laiendamise soovi tagajärg. Juba esimestel kooliaastatel võib klassis näha erinevaid kihte- on vaiksemad ja tagasihoidlikumad, teiselt poolt hakkavad silma hüperaktiivsed lapsed
Õppekavad on kindlaks- määratud, õpetajatel on mugavam teha rutiinselt oma tööd. Muudatusi tegid ikkagi õppejõud, kes olid oma ainesse pühendunud, alati seostati oma ainet ümbritseva keskkonnaga, kaasati õpilasi aruteludesse, paluti kaasa mõelda, arvamust avaldada. Selline õppevorm on väga tulemuslik. Õpilane saab õpitava seostada ja omadada palju loogilisemat rada pidi, kui lihtsalt pähe tuupides. Mis annab ka teadmiste parema kinnistumise. Klassisiseselt teekisid teatavad grupisuhted, aga need olid tingitud klassikaaslaste endi kokkupuutepunktidest väljaspool kooli. Kes olid sportlased, kes lihtsalt sobisid inimestena väljaspool kooli. Kuid rivaalitsemist ja gruppidevahelis suuri pingeid ei olnud, sest keskenduti eesmärgile ja oldi üksteise suhtes alati abivalmis. Minu tööalased kogemused. Töötan ...., ................................. ......................................... osakonnas.
kooli keelele. Täiendav abi on lapsele väärtuslik ja vajalik, see annab talle kindlustunde keetulises keelelises olukorras toimetulekuks. Võib ilmneda ka negatiivseid efekte, millel pole tegemist keelega. Sellistes tundides osalevad lapsed tunnevad end vahel häbimärgistatuna, välja tõrjutuna, justkui neil oleks mõni keeleline puue. Suhete loomine eakaaslastega võib olla raskendatud. Tänu sellele on hakatud keeleabi pakkuma lastele ka klassisiseselt, mis on leebem, vähem silmatorkav ja paindlikum. Esmatähtis on laste integreerimine, abi pakkumine tavaklassi raamides ja positiivsel moel. (Baker, 2005, 247-248.) Kokkuvõte Kuna kakskeelsetel lastel on hästi arenenud kaks keelt, on ka nende IQ enamasti kõrgem kui ükskeelsetel lastel. Nad oskavad paremini vastata avatud lõpuga küsimustele, nende fantaasia ja loovus on kõrgemalt arenenud, nende ajus toimub abstraktne mõtlemine. Kuna
Teada on, et jalgpall on väga populaarne mäng ja grupiga liituda soovijaid oleks päris palju. See ei tähenda, et õpilased tegelevad grupis ainult oma erialaga. Kõik peavad lisaks oma erialale tegema veel üldfüüsilisi harjutusi. Selline jaotus oleks õpilastele parim, sest nad saavad tegeleda just sellega, millega neile tegeleda meeldib. Õpilased tuleksid tundi hea meelega ega kurdaks selle üle, et tunnis tehakse harjutusi, mis talle huvi ei paku. Muidugi ei toimuks selline jaotus klassisiseselt. Korraga jaotatakse mitme klassi õpilased. Praegu on klass jaotatud poiste ja tüdrukute gruppi. Uued grupid peaksid olema segagrupid, mis tähendab seda, et ühes grupis on koos nii poisid kui ka tüdrukud. Sellise lähenemisega tahame rõhuda soolisele võrdõiguslikkusele. Me tahame, et poistelt ei nõutaks suuremaid saavutusi kui tüdrukutelt. Kõik inimesed on võrdsed ja kedagi ei tohi kohelda teistega ebavõrdselt. 3.3 Hindamine Hinnetest sõltub väga palju
kuhu Eesti pürgib straatum üks ühiskonna kiht/klass 11 stratifikatsioon ühiskonna jagunemine klassideks või ühiskonnakihtideks sotsiaalne mobiilsus inimeste liikuvus ühe keskkonnaklassi siseselt või klasside vahel. Jaguneb kaheks: vertikaalne liikumine klasside vahel ( nt alamklassist keskklassi); horisontaalne liikumine klassisiseselt Mida peaks Eesti tegema, et Eestis oleks tulevikus tugev keskklass? 1) populariseerida rahva hulgas tõelist haridust ja haritust, mis annaks võimaluse tugeva intelligentse rahva loomiseks, kes oleks tööturul mobiilne ning suudaks keskklassile omast elatist teenida; 2) kehtestada Eestis astmeline maksusüsteem, mis annaks riigile võimaluse ressursside suuremaks ülekandmiseks; 3) soodustada rahvastiku juurdekasvu, mis aitaks vähendada Eesti ühiskonna vananemist
Leelo Paju. Samuti õpetaja Imbi Raudkivi, kellega geograafia oli huvitavam, kui mulle enne oli tundunud. Nüüd kui olen pedagoogikat õppinud, siis tagasivaadates julgen küll öelda, et LÜGis on head õpetajad. Ruumidest igatsen kõige enam neid ruume, mis seal katuse all olid, nt arvutiklass (ilmselt on praegu ka samas kohas). Ka raamatukogu on koolil väga mõnus. Viimase aasta üritused on eelkõige meelde jäänud klassisiseselt. Küll aga tuli LÜGi üle see Wiedemanni üritusterohkus ja ettevõtlikkus just igasuguseid erinevaid üritusi korraldada nii õhtuti kui ka vahetundides. Eredaim mälestus... ma ei tea, miks mulle kohe see lennula draama meenub. Lennupulm oli ka kindlalt üks lahedamaid üritusi, sest pruut oli meie enda klassist. See oli tõesti ülilahe üritus, enne oli ka tüdrukuteõhtu. Võid ette kujutada 18 aastaste tüdrukuteõhtut. Kas ootad vilistlaste kokkutulekut
annaabi.ee 
