Varaklassitsismist võib rääkida umbes ajavahemikus 1760-1780.Sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise väljenduseni. Näiteks sümfoonia, mis 1750.-1760. aastatel oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, sarnanes oma eelkäijatega väga vähe. Ta arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. Klassikalise stiili kõrgajaks loetakse aastaid 1780-1810. Kogu Euroopa muusikaringkonnas polnud kolmele Viini klassikule ligilähedasigi heliloojaid. Nende mõnekümne aasta jooksul toimusid Euroopas tohutud muutused- põhjuseks eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad.18. sajandi prantsuse valgustusfilosoofia sotsiaalsed ideed leidsid poliitilise manifestina väljenduse "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioonis, mida võib pidada nn Vana Euroopa lõpuks. Nendest sündmustest said alguse erinevad rahvusliikumised ja oluliselt muutus Euroopa riikide jaotus. Kõik need
muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestrikoosseisud. Ka muusikaelus toimusid põhjalikud muutused. Klassitsismiajastul nõrgenesõukonnaja kirikuvõim.Nendeasemelsai määravaks klassiks haritud kõrgkodanlus. Haritud kõrgkodanlus rajas kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülal pidama orkestreidja tellimaheliloojateltteoseid. Klassikalisestiili kõrgajaksloetakseaastaid1780-1810.Kogu Euroopaspolnudkolme Viini klassikule tähtsuseltligilähedaseltki võrdseidheliloojaid. Sellesseajavahemikkujäävad Haydni ja Mozarti olulisemadteosed ning samuti mõlemasurma-aastad. 1780.aastatelõpul alustasnoor Beethoven,kelle loomingukõige suuremja iseloomulikumosa valmis järgmise sajandiesimesekümnedijooksul. Nende mõnekümneaasta jooksul toimusid Euroopas tohutud muutused põhjuseks eelkõige Prantsuse Revolutsioon (1789-1794) ja Napoleoni sõjad (1799-1814). Napoleoni
Amadeus Mozart 1756 1791 Ludvig van Beethoven 1770 1827 Varaklassitsismist muusikas võib rääkida 1760 1780. Uued vormid ja zanrid jõudsid selle bachajani küpseda kunstilise väljenduseni. Näiteks sümfoonia, mis 1750 60ndatel oli lihtsameelne meelelahutuslik orkestriteos, arenes nüüd ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. Klassikalise stiili kõrgalaks loetakse 1780 1810. Kogu Euroopa muusikapildis polnud kolmele Viini klassikule ligilähedaseltki konkutente. Selles ajavahemikus lõid Haydn ja Mozart oma olulisemad teosed. 80ndate aastate lõpul alustas noor Beethoven, kelle loomingu iseloomulikum osa valmis 19.saj esimese kümnendi jooksul. Raskem on muusikaajaloos ajaliselt määratleda klassitsismi ajastu lõppu. Kui baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, mil uus vastandas end teravalt vanale, siis klassitsismi ja romantismi vahel midagi sellist pole
Mustlasmuusikud on ühed vähestest, kes põiminud oma rahvamuusikat niisuguste maailmas levinud ja omapäraste stiilidega, nagu seda on dzäss ja punk, saades nende stiilide sulatamisel oma rahvamuusikaga midagi eriskummalist, samas midagi väga head ja huvitavat. 21 4. MUSTLASMUUSIKA MÕJUD KUNSTMUUSIKAS Lisaks eelnimetatud rahvastele on mustlased mõjutanud ja andnud inspiratsiooni ka paljudele teistele muusikutele, sealhulgas mitmele klassikule. Kuulsamad ja mõjukamad nende seast vast Franz Liszt, Johannes Brahms, Zoltàn Kodàly ja Bèla Bartòk. Nad elasid 19. ja 20. sajanditel, mil kunstiinimestel tekkis suur huvi rahvamuusika ja traditsioonide vastu. Heliloojad vaimustusid sellest ja hakkasid oma loomingus kasutama rahvamuusikatraditsioone. Kuna Liszt, Kodàly ja Bartòk on Ungari päritolu, vaimustusid nad enim Ungari folkloorist. See on aga
Ta rääkis et on kahte tüüpi tõdesid: 1)mõistuse tõed ja need tõed on paratamatud, objektiivsed 2) faktilised tõed need on juhuslikud, kogemuste baasil. Preformism e. millegi ees olema. Leibnizi jaoks isiksus ei teki mitte inimese sünniga vaid isiksus eksisteerib juba lootena. (Haakub tänapäeval suhtumisega aborti preforismi järgi on abort isiksuse tapmine) Valgustus õpetus Valgustus mõste kuulub saksa klassikule I.Kant-ile (1724-1804). Kirjutas ühe töö (artikkel) 1784 ,,Mis on valgustus?" (,,Was ist Aufklärung?") Tema pidas valgustuseks inimese vaimses mõttes täiskasvanuks saamist. Aga valgustus toetub ratsionalismile, sest valgustajate peaidee on see, et kõik peab olema mõistuse pärane. Valgustust on nimetatud ka 18sajandi humanismiks. 18 sajandit on peetud valgustuks sajandiks. Valgustuse tulekuga/tõttu on 18 sajandit peetud ka filosoofiliseks sajandiks.
konkreetne tegevus kujundavad vastastikku teineteist. Üks sellise lähenemise esindajaid on nt kultuuriuuringute (cultural studies) üks alusepanijaid Stuart Hall: sotsiaalsed tegutsejad tänapäeva ühiskonnas on detsentreeritud, fragmenteeritud, nad on ühtlasi võimu poolt alistatud ja samas võimelised sellele võimule vastu tegutsema. (Aga sellest tuleb täpsemalt juttu juba eelseisvas loengus.) Järgnevalt keskendung 3 kultuurisotsioloogia tänapäevasele klassikule, kes püüavad oma lähenemises kultuurile ja ühiskonnale mikro- ja makrotasandit sünteesida. Kultuur, struktuur ja agency: Bourdieu, Giddens, Elias Pierre Bourdieu (1930-2002) Bourdieu'd mõjutasid 1950ndate Pariisis õppides fenomenoloogia, eksistentsialism ja marksism. Ta käis Althusseri loengutes ja huvitus Levi4. loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 9 Straussi strukturalistlikest kultuuriteooriatest. Samas koges Bourdieu Alzeerias
annaabi.ee 
