Marx keskendus ka majanduskeskkonna arengu uurimisele. Teda huvitas sotsiaalse ebavõrdsuse põhjuste ja olemuse väljaselgitamine. Ta on andnud erilise panuse ühiskonna sotsiaalse kihistumise uurimisse. Marx töötas välja teooria, mille kohaselt ühiskond on jaotatud vastandlikeks klassideks tootmisvahendite omajateks ja mitteomajateks. Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti (klassid on peamine side tootmissuhete ja ülejäänud ühiskonna pealisehituse vahel). Ühiskond tugineb valitsevate klasside majanduslikele huvidele. Ebaõiglast ühiskonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. Klassivõitlus on edukas üksnes siis, kui rõhutud klassidel on välja kujunenud klassiteadvus, mida iseloomustab ühine arusaam klassivõitluse eesmärkidest ja ülesannetest. Klassisuhted on peamine telg,
Tööstusest ja kaubandusest saadav raha asendas ajapikku rentidest saadavaid tulusid kui peamist jõukuseallikat. Marx töötas välja teooria, mille kohaselt ühiskond on jaotatud vastandlikeks klassideks tootmisvahendite omajateks ja mitteomajateks (erinevates formatsioonides on nendeks orjad ja orjapidajad; talupojad ja feodaalid; töölised ja kapitalistid). Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti Ühiskond tugineb valitsevate klasside majanduslikele huvidele. Ebaõiglast ühiskonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. See tähendas , et klassistumine peab üks kord viima revolutsioonini. Marx ütles, et kui revolutsioon kusagil toimub, vallandub see ka teistes riikides. Leninism Leninism on Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia, mida Lenin kasutas oma valitsemise ajal Nõukogude ja [Vene SFNV]Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude
ekspluateerib töölisi. Kapitalistlik kord ei lase õiglasel jaotusel tekkida. Mõte on õige ning nii on väitnud ka Adam Smith ja David Ricardo, olles Marxiga samadel seisukohtadel. Samas ei saa maksta töölistele müügihinnaga võrdset palka, kuna kaoks ära kasum ja tekiks küsimus, kas firmad saaks tootmist jätkata. Marx uskus, et erinevatel ühiskonnaklassidel on erinevad huvid, mis tekitavad klassikonflikti. Ebaõiglast ühiskkonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. 9. Iseloomusta üldistavalt demokraatia ja diktatuuri vahekorda tänapäeva maailmas Demokraatiat on tänapäeva maailmas rohkem, kui diktatuuri ning toimub siirdumine demokraatia poole. Parimaks näiteks diktatuurist on Põhja- Korea, kus elanike eraelu üle on täielik kontroll ning kasutusel on karm tsensuur ning puudub võimude lahusus 10.Iseloomusta parempoolseid ideoloogiaid
Ta on andnud erilise panuse ühiskonna sotsiaalse kihistumise uurimisse (Vikipeedia, 2013). Marx töötas välja teooria, mille kohaselt ühiskond on jaotatud vastandlikeks klassideks tootmisvahendite omajateks ja mitteomajateks (erinevates formatsioonides on nendeks orjad ja orjapidajad; talupojad ja feodaalid; töölised ja kapitalistid) (Vikipeedia, 2013). Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti (klassid on peamine side tootmissuhete ja ülejäänud ühiskonna pealisehituse vahel). Ühiskond tugineb valitsevate klasside majanduslikele huvidele. Ebaõiglast ühiskonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. Klassivõitlus on edukas üksnes siis, kui rõhutud klassidel on välja kujunenud klassiteadvus, mida iseloomustab ühine arusaam klassivõitluse eesmärkidest ja ülesannetest. Klassisuhted
Teda huvitas sotsiaalse ebavõrdsuse põhjuste ja olemuse väljaselgitamine. Ta on andnud erilise panuse ühiskonna sotsiaalse kihistumise uurimisse (Max Weberi kõrval).Marx töötas välja teooria, mille kohaselt ühiskond on jaotatud vastandlikeks klassideks – tootmisvahendite omajateks ja mitteomajateks (erinevates formatsioonides on nendeks orjad ja orjapidajad; talupojad ja feodaalid; töölised ja kapitalistid).Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti (klassid on peamine side tootmissuhete ja ülejäänud ühiskonna pealisehituse vahel). Ühiskond tugineb valitsevate klasside majanduslikele huvidele. Ebaõiglast ühiskonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. Klassivõitlus on edukas üksnes siis, kui rõhutud klassidel on välja kujunenud klassiteadvus, mida iseloomustab ühine arusaam klassivõitluse eesmärkidest ja ülesannetest. Klassisuhted on peamine telg, mille ümber jaotub
muutuvad * näiteks kapitalismist järgmise süsteemina nägi Marx sotsialismi, mida juhib proletariaadi diktatuur see viib omakorda klassideta kommunismini, kus kõik on kõigi oma. * Inimkonna produktiivsuse kasvuga kaasneb tööjaotuse ja eraomandi suurenemine ning mõned hakkavad kasutama teiste tööjõudu. * Tootmissuhted peegelduvad domineeriva (tootmisvahendeid omava) ja allasurutud (nendest ilma oleva) klassi suhetes. * kogu ajalugu on klassikonflikti ajalugu. * see kõik on Marxi jaoks sotsiaalne protsess üleminek ühelt ühiskonnakorralduselt teisele samuti eneseteadvustamise protsess. Tootmisviis (Marx) Reaalsed inimestevahelised suhted, mis tekivad tootmisprotsesside käigus, need moodustavad koos ühiskonna tootmissuhted. Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ühiskonna
-‘international’ city - CBD -normal’ city - keskklassi linnaosad - ‘marginalised’ city – enim deprivatsioonist mõjutatud linnaosad Arenguriikides on deprivatsioon eeslinnadega (slum vm termin) seotud nähtus! Deprivatsiooni teooriad: 1. Vaesuskultuuri teooria 2. Ülekantud deprivatsiooni teooria (deprivatsiooni tsükkel) 3. Institutsionaalse väärfunktsioneerimise teooria 4. Ressursside ja võimaluste väärjaotuse teooria 5. Strukturaalse klassikonflikti teooria 6. Alamklassi teooria (vt. Sissejuhatus sotsiaalpoliitikase, teema „Vaesus“) Vaesuskultuur kui subkultuur Kuigi vaesus maal on statistilises mõttes ulatuslikum kui linnas, on ta linnas paremini nähtav. Subkultuur (Fisher ́i järgi) on uskumuste, väärtuste, normide, tarbimise kogum koos suhteliselt selgesti eristatava sotsiaalse subsüsteemiga ja kultuuriga. 1. Mida suurem ja tihedam on koht, seda suurem on subkultuuriline varieerivus 2
annaabi.ee 
