seda saadi miilipõletusahjude abil. Raua sulatamine oli suhteliselt keeruline ja pikk protsess, vaja läks palju rauamaaki. Et saada umbes kaks kilo rauda, tuli puhastada seitse kilo soorauamaaki. Rauast tööriistade hulga suurenemine andis tõuke ka majanduslikuks arenguks, kuna tööriistade kvaliteet oli kõrge. Kõige kergemini nähtavad muistised rauaajast on tarandkalmed. Maapealsed hauad, kividest on laotud kõrvuti suured tarandid (1-2 m x 2-3m). Klassikalistesse tarandkalmetesse on puistatud põletusmatuse tuhk, varasematesse on maetud surnukehad. Peale on laotud kivid. Samal ajal oli Vahemere ääres valitsejaks Rooma riik ning ka siia on jõudnud rooma münte ja ehteid. Roomasse vahendati siitkandist Vene aladelt karusnahku. Keskmine rauaaeg (450 800) hakati ehitama linnuseid. Eesti aladelt on kokku leitud u. 120 erinevat linnusepaika. Linnuste rajamisel kasutati võimalikult palju ära looduslikke
spetsialiseeritud laevade lastiseadet. Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooniühingute range järelvalve all. Ka Eesti vabariigi seadusandlus reguleerib lastiseadme kasutamist ja hooldamist. Losspoomidega lastiseade. Selle lastiseadme konfiguratsioon ja koostis on välja kujunenud pikaajalise merevedude praktika käigus. Paljud elemendid on standardiseeritud. Kaasaeg viib klassikalistesse süsteemidesse üha uusi variante, detaile ja võimalusi. Mastid. (Tahvel 7.3.-I) Mastid kannavad endal poome ja muud varustust: tulesid, antenne, signaalraasid. Kui laeval lastiseade puudub, on ikkagi mastid navigatsioonitulede kandmiseks ja signaalmärkide, signaallippude ning spetsiaalsete signaaltulede jaoks (signaalmast). Mastid valmistatakse terastorust. Harilikult on nad alt jämedamad kui ülevalt. Väga levinud on A-mastid ja portaalmastid, mis on mugavad kandmaks mitmesuguse
vaguni kohale ja kinnitatakse kaide ja kontrakai abil. Teine poom trümmi luugiava kohale ja kinnitatakse kaidega. Poomi nokkade vahel olev tali (toprik) pingutatakse. Poomid on fikseeritud, ei liigu. Ronnerid ühendatakse kokku ja jäetakse üks laadkonks. Eelis: tööks on vajalik üks vintsimees. Losspoomidega lastiseade. Selle lastiseadme konfiguratsioon ja koostis on välja kujunenud pikaajalise merevedude praktika käigus. Paljud elemendid on standardiseeritud. Kaasaeg viib klassikalistesse süsteemidesse üha uusi variante, detaile ja võimalusi. Kerged losspoomid tagavad lastide horisontaalse liikumise (lastiruumist parda taha ja vastupidi). Tõstevõime ei ületa harilikult 10- 15 tonni. Poomid valmistatakse terastorust, mis keskel on jämedam ja otstes väiksema diameetriga. Poomi kand kinnitatakse kahvli abil masti külge keevitatud alustoes pöörleva pööreli külge. Pöörel annab poomile tuge ja võimaldab talle pööret vertikaaltelje ümber
kasutatakse ka erinevaid tihendeid. Sulgurid. Sulguritega tagatakse luugikatete veetihedus ja ohutus. Sulgurid sisaldavad endas pinguteid, mis seavad tihendid pinge alla. Sulgurid hoiavad luugikatted kohal igasugustes tingimustes olenemata ilmast. 38. Losspoomid. Losspoomide paaristöö kirjeldus Losspoomidega lastiseade. Selle lastiseadme konfiguratsioon ja koostis on välja kujunenud pikaajalise merevedude praktika käigus. Paljud elemendid on standardiseeritud. Kaasaeg viib klassikalistesse süsteemidesse üha uusi variante, detaile ja võimalusi. Losspoome liigitatakse kerge- (tõstevõme kuni 10 t) ja raskepoomideks (tõstevõime 10- 180 t). tavaliselt on iga luugi ava juures kaks losspoomi. Seadmeehitus: losspoom toetub alumise liigendotsaga masti küljes olevasse poomikanna toesse. Üleval masti küljes on topenaadi plokk. Poomi ülemises otsas on 4 kinnitusaasa: ülemise aasa külge kinnitatakse seekliga topenaat,
erinevaid tihendeid. Sulgurid. Sulguritega tagatakse luugikatete veetihedus ja ohutus. Sulgurid sisaldavad endas pinguteid, mis seavad tihendid pinge alla. Sulgurid hoiavad luugikatted kohal igasugustes tingimustes olenemata ilmast. 38. Losspoomid. Losspoomide paaristöö kirjeldus Losspoomidega lastiseade. Selle lastiseadme konfiguratsioon ja koostis on välja kujunenud pikaajalise merevedude praktika käigus. Paljud elemendid on standardiseeritud. Kaasaeg viib klassikalistesse süsteemidesse üha uusi variante, detaile ja võimalusi. Losspoome liigitatakse kerge- (tõstevõme kuni 10 t) ja raskepoomideks (tõstevõime 10- 180 t). tavaliselt on iga luugi ava juures kaks losspoomi. Seadmeehitus: losspoom toetub alumise liigendotsaga masti küljes olevasse poomikanna toesse. Üleval masti küljes on topenaadi plokk. Poomi ülemises otsas on 4 kinnitusaasa: ülemise aasa külge kinnitatakse seekliga topenaat, alumise aasa külge kinnitatakse
kasutatakse ka erinevaid tihendeid. Sulgurid. Sulguritega tagatakse luugikatete veetihedus ja ohutus. Sulgurid sisaldavad endas pinguteid, mis seavad tihendid pinge alla. Sulgurid hoiavad luugikatted kohal igasugustes tingimustes olenemata ilmast. 38. Losspoomid. Losspoomide paaristöö kirjeldus Losspoomidega lastiseade. Selle lastiseadme konfiguratsioon ja koostis on välja kujunenud pikaajalise merevedude praktika käigus. Paljud elemendid on standardiseeritud. Kaasaeg viib klassikalistesse süsteemidesse üha uusi variante, detaile ja võimalusi. Losspoome liigitatakse kerge- (tõstevõme kuni 10 t) ja raskepoomideks (tõstevõime 10- 180 t). tavaliselt on iga luugi ava juures kaks losspoomi. Seadmeehitus: losspoom toetub alumise liigendotsaga masti küljes olevasse poomikanna toesse. Üleval masti küljes on topenaadi plokk. Poomi ülemises otsas on 4 kinnitusaasa: ülemise aasa külge kinnitatakse seekliga topenaat,
põhiliselt kõrgkoolide teaduskraadiga õppejõud) on ekspertiiside tegemine kõrgkvalifikatsiooni nõudva põhitöö kõrvaltegevuseks. Menetleja määratud muu isik. Nende suhtes ei esitata seaduses mingeid nõudeid. Võib oletada, et seadusandja on kõnealuste muude isikute vahendusel põhimõtteliselt pidanud võimalikuks näha kohtumenetlusse ka sellistest valdkondadest pärinevaid eriteadmisi, mida oleks raske paigutada klassikalistesse teadusklassifikatsioonidesse või mille kasutusvajadus kohtumenetluses aktualiseerub vaid väga erandlikel juhtudel (nt usuteaduslik ekspertiis). Maailmas on mitteõiguslike erialateadmiste kaasamiseks kohtuvaidluste lahendamisse suures plaanis kaks võimalust: kas kasutatakse nn kohtueksperte või siis on eriteadmiste toomine kohtuni jäetud poolte hooleks (nn eraeksperdid v eksperttunnistajad). Neis süsteemides, kus kohtumenetluses tõendite esitamine on poolte ülesandeks, on üldse mitte