Strukturalistlik keeleteadus käsitleb keelt kahel moel: keel ja kõne. Keel ehk suhteliselt muutumatu (ajas püsivad reeglid) ning kõne, mis väljendab kogukonna jaoks olulisi asju. Strukturalism uurib, kuidas inimesed üritavad maailmast aru saada (make sense of world) mitte kuidas maailm päriselt on. Ei ole vaja mitte asja olemust selgitada vaid mõista selle sisemist toimimismehhanismi 7. Kuidas analüüsib ühiskonda funktsionalistlikust vaatenurgast Talcott Parsons? klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia) * ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi * et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega)
st., kas klassid eksisteerivad ka tegelikkuses, selgepiiriliselt, või on tegemist kokkuleppelise jaotusega (siis eelistatakse pigem terminit "kiht"). # Teine valik: kas klassid on antagonistlikud (st omavahel vastuolus olevate huvidega) või valitseb nende vahel koostöö? # Kolmas valik: kas klasside erinevus põhineb ühele tegurile või mitmele? # Kihtide puhul teine valik: kas kihtide teineteisest eristamise aluseks on üks tegur või mitu? 1. Parsons ja funktsionalistid: klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia inimesed väärivad oma positsiooni), tööjaotus areneb, diferentseerub iga inimene täidab terviku suhtes mingisugust ülesannet. # ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi # et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest
i, j I Ki K j 2. iga kaks erinevat hulka on mittelõikuvad, s.t iga korral tingimusest K i K j= järeldub, et ; A Ki A= i I K i 3. hulk võrdub osahulkade ühendiga, s.t . Ki Hulki , i I , nimetatakse selle klassijaotuse K klassideks. Üldjuhul võib I olla ükskõik milline indeksite hulk (lõplik või lõpmatu). G K 10 K 11 K 12 Näide: Olgu mingi gümnaasiumi kõikide õpilaste hulk ning , ja {K 10 , K 11 , K 12 } vastavalt kõikide 10. klassi, 11. klassi ja 12
st., kas klassid eksisteerivad ka tegelikkuses, selgepiiriliselt, või on tegemist kokkuleppelise jaotusega (siis eelistatakse pigem terminit "kiht"). * teine valik: kas klassid on antagonistlikud (st omavahel vastuolus olevate huvidega) või valitseb nende vahel koostöö? * kolmas valik: kas klasside erinevus põhineb ühele tegurile või mitmele? * kihtide puhul teine valik: kas kihtide 11st eristamise aluseks on üks tegur või mitu? 1) Parsons ja funktsionalistid: * klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia) * ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi * et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile pole tegemist palga või muudmoodi tausga vaid normaalsega)
kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele või poliitilistele ressurssidele (kõrgemad straatumid omavad rohkem või enam väärtustatud ressursse). Iseloomustab ühiskonda, mitte lihtsalt inimesi. Inimesed ei ole võrdsed, meil on erinevad omadused, oskused ning teadmised. Ressursid on piiratud. Ebavõrdsus on vajalik ning kasulik. Millist kolm sotsiaalse kihistumise dimensiooni pakub Max Weber. Võim, prestiiz ja omand. Kastisüsteem, seisusüsteem ja klassisüsteem. - klassijaotuse alusena eristab majanduslikku (=eluvõimalused), sotsiaalset ja ühiste huvide möödet. * majanduslikud klassid tulenevad sellest, et inimestel on erinevad võimalused materiaalsete väärtuste omandamiseeks. Omand, tulud, suhted. Teadvus või mitteteadvus pole oluline. * teist tüüpi jaotus: Seisused/Staatusrühmad. Erinev prestiiz. Elulaad, haridus, päritolu. Ainult omamisest ei aita. Näiteks askeedid, osavad kunstnikud, Islandil muusik, Venemaal "hudoznik" hinnas
sajand – 20. sajandi esimene pool), mis tugines kapitalismile ja tööstuslikule tootmisele, oli hästi organiseeritud. Seda iseloomustasid jaotus klassideks, hierarhiline võimusüsteem ja bürokraatia. Lisaks klassisolidaarsusele oli tähtsaks identiteedikujundajaks rahvusriik. Suhted klasside ja erineva kodakondsusega inimeste vahel olid modernses ühiskonnas selged ja püsivad. Rahvusriikide selgepiirilisus võimaldas eristada soomlasi, britte, prantslasi jt nende kodakondsuse alusel; klassijaotuse selgepiirilisus võimaldas eristada Briti kaevurit Briti ettevõtjast või avalikust teenistujast. Samuti olid Briti ja Soome töölised sarnased oma klassi alusel, kuid erinevad kodakondsuse alusel. Modernses ühiskonnas oli võimalik üpris suure tõenäosusega ette ennustada sedagi, kuidas hääled valmistel jagunevad. Lisaks püsivale identiteedile iseloomustas modernset ühiskonda mõistlikkus, arvepidamine ja asisus
Võimu Isik Struktuur Isik Inimene ise kasutaja Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi Kõigi Inimesest käes käes ühiskonna- sõltumatu liikmete käes 22. Võrrelge omavahel Talcott Parsonsi ja Karl Marxi lähenemisi kihistumisele. Parsons ja funktsionalistid: klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia) ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega)
Võimu Isik Struktuur Isik Inimene ise kasutaja Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi Kõigi Inimesest käes käes ühiskonna- sõltumatu liikmete käes 22. Võrrelge omavahel Talcott Parsonsi ja Karl Marxi lähenemisi kihistumisele. Parsons ja funktsionalistid: klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia) ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega)
Võimu Isik Struktuur Isik Inimene ise kasutaja Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi Kõigi Inimesest käes käes ühiskonna- sõltumatu liikmete käes 22. Võrrelge omavahel Talcott Parsonsi ja Karl Marxi lähenemisi kihistumisele. Parsons ja funktsionalistid: klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia) ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega)
annaabi.ee 
